1-14-7716/49 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg ja koht 3. 2016, Tallinn, märts 29. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1- -7716 14 Kohtukoosseis Sekretär Julia Katškovskaja, Andres Parmas, Pavel Gontšarov

Kea Lemming Kriminaalasi Robert Meidra süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, Natalja Zhukovi süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 30. novemb 2015 otsus ri Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Robert Meidra kaitsja adv. Paul Järve, süüdistatava Natalja Zhukovi kaitsja adv. Rünno Roosmaa Süüdistatavad Robert Meidra ja Natalja Zhukov (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsjad A

dv. P.Järve ja adv. R.Roosmaa Prokurör

Kaido Tuulemäe

RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu otsus 30. novembrist 2015 Robert Meidra ja Natalja Zhukovi osaliselt ja suhtes tühistada nimelt:

1) Robert Meidra süüdimõistmises KarS prg 200 lg 2 p 7 osas; 2) Robert Meidralt menetluskuludena ekspertiisikulude ekspertiisiakt nr 13E-SS0206 - 30.04.2014 ja eksperdi arvamus (14/52) eest – väljamõistetud summa osas; 3) Natalja Zhukovalt menetluskuluna eksperd arvamuse (14/52) eest väljamõistetud summa osas.

2

Teha selles osas uus , millega o t s u s

1) Mõista Robert Meidra süüdi KarS prg 22 lg 3 ja 200 lg 2 p 7 järgi, jättes temale mõistetud karistuse muutmata. 2) Robert Meidralt menetluskuluna Mõista riigituludesse: - ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 13E-SS0206 30.04.2014) 110,50

€; - eksperdi arvamus (14/52) 20

€. 3) Mõista Natalja Zhukovalt menetluskuluna riigituludesse eksperdi arvamuse (14/52) eest 20

€. 4) Mõista Eesti Vabariigilt välja Robert Meidra kasuks 300 € apellatsioonimenetluses lepingulisele kaitsjale makstud tasu eest.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Süüdistatava Robert Meidra kaitsja adv. Paul Järve apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava Natalja Zhukovi kaitsja adv. Rünno Roosmaa apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mi kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 ksu päeva joo alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Pärnu 2015 otsusega süüdi tunnistada Maakohus otsustas 30. novembri Robert Meidra KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel – lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.2014 05.04.2014, so 3 (kolm) päeva. Ärakandmisele kuulub karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele -

te pööramata, kui Robert Meidra ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates 30.11.2015.

3

Süüdi tunnistada Natalja Zhukov KarS § 202 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.2014 – 04.04.2014, so 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub karistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Pärnu 10.11.2015 otsusega mõistetud karistuse 3 (kolm) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele -

te pööramata, kui Natalja Zhukov ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates 30.11.2015.

Robert Meidra tunnistati süüdi selles, et tema osales ebaseadusliku omastamise eesmärgil Ruslan Säde poolt organiseeritud ilt viimase valduses olnud valget värvi sõiduauto JE- BMW Z4 kohaliku turuväärtusega 33 000 eurot ära võtmises vägivalda kasutades. Nimelt andis Ruslan Säde teoplaani väljatöötajana 03.10.2013 N.S-ile teada, et on vaja ühe kiire asjaga seoses rääkida ning kuna N.S-i otsitud isikud ei saanud esialgu asjast aru, kohtus Ruslan Säde koos Robert Meidraga 04.10.2013 N.S-iga, kes juhatas nad edasi Indrek Kaldeni juurde ning kellega koos ja ühiselt sõideti Robert Meidra sõidukit BMW 530D [XXXXXX] kasutades järgi L.H-le . Viimane pidi Ruslan Säde plaani kohaselt esinema autoostjana ning minema tegema proovisõitu, misjärel auto kannatanult ära võetakse. Kohtumised BMW Z4 nägemiseks lepiti kokku ühiselt sõiduautoga ringi sõites, misjärel see teave edastati ka kannatanule.

Esialgu tuli - JE il ilmuda sõidukiga BMW Z4 ostja L.H juurde Pärnus K-Rauta kaupluse parklasse ajavahemikul 16:00 kuni 17:00. Samal ajal ootasid Ruslan Säde, N.S , Robert Meidra ja Indrek Kalden sõidukiga BMW 530D [ ] Pärnus Papiniidu XXXXXX silla juures, seejärel Papiniidu 8 asuva Lukoili tankla lähistel ning lõpuks Laki 7 asuva autopesula juures. Kohtumine aset ei leidnud, kuna selgus, et sõiduki BMW Z4 rehv on purunenud.

Järgnevalt lepiti kokku kohtumine sama päeva õhtuks kella 18:00 kuni 19:00 vahelisele ajale Pärnumaal Audru vallas Audru kooli juures. Kokkulepitud kohta saabus Ruslan Säde koos N.S-i, Indrek Kaldeni, L.H ja Robert Meidraga viimasele kuuluva sõidukiga BMW 530D [ ]. L.H aga jättis ostjana XXXXXX JE juurde minemata, kuna erinevalt varasemast kokkuleppest JE- leks iga, viibisid kohal kõrvalised isikud, kes o takistanud kokkulepitud plaani täideviimist.

Seejärel kogunesid Ruslan Säde, N.S, Indrek Kalden ning L.H Pärnus Kooli tänaval ning lepiti kokku, et JE tuleb 04.10.2013 kella 21:00 kuni 22:00 vahelisel ajal uuesti autot L.H-le näitama Nurme tankla juurde, misjärel see proovisõidu järgselt Pärnumaal Sauga vallas Tallinn Pärnu Ikla mnt kõrval Niida tee ja Sauga jõe - - vahelisel alal asuvas parklas N.S-i ning Indrek Kaldeni poolt vägivalda kasutades JE-ilt ära võeti. Sõiduauto äravõtmise käigus löödi JE-it autost väljumise hetkel selja tagant paremale poole vastu pead (kukalt), mille tagajärjel ta kukkus kõhuli maha, misjärel jätkusid

4

löögid jalgadega vähemalt 7 8 korral vastu ülakeha piirkonda paremale ja vasakule külge, - vastu rindkere, pead ja käsi. ile füüsilist valu, tema näo Sellise tegevusega tekitati - JE parempoolsele küljele juuksepiiri kohale tekkis haav, pea parempoolsele küljele tekkis muhk, mõlemale käsivarrele tekkisid verevalumid.

Kogu 04.10.2013 toimunud röövimises osalenud grupiliikmete tegevus oli Robert Meidrale teada ning tema teopanuseks oli kas tema enda või Ruslan Säde poolt isikute sõidutamine Robert Meidrale kuulva sõidukiga BMW 530D [ ] ühisele kohtumisele, sh mindi XXXXXX järgi ostjat mänginud L.H-le ja hiljem kahel korral kannatanuga müügitehingute kokkusaamisele. Samuti ootas ta Ruslan Sädet 20:53 ajal Sauga alevikus Lukoili tanklas. Pärast sõiduauto äravõtmist 04.10.2013 toimetas Ruslan Säde nimetatud sõiduauto Pärnumaal Sauga vallas Sauga alevikus garaažiboksi nr XXX XX, kus hoidis seda koos N.S-i ja Janno Künnapiga kuni 01.11.2013, mil otsiti sõidukile ostjat, millega teiste hulgas tegeles ka Natalja Zhukov. Ruslan Säde tellimisel 01.11.2013 kella 17:00 ajal veeti Kiire Tehnoabi OÜ puksiirautoga sõiduk Erik Meierile müümise eesmärgil garaažist ära.

Natalja Zhukov mõisteti süüdi selles, et tema olles teadlik Ruslan Säde poolt JE-ilt vägivalda kasutades ära võetud sõiduauto BMW Z4 kohaliku turuväärtusega 33 000 eurot enda valduses hoidmisest ebaseadusliku omastamise eesmärgil, asus koos Ruslan Sädega otsima sõidukile uut valdajat ning soovis alates 22.10.2013 sõidukit turustada 10 000 kuni 12 000 euro eest Erik Meierile. Viimane tellis tehingu toimumise eesmärgil 01.11.2013 S kaudu puksiirauto Sauga alevikku

xx juurde OÜ XXX asuva garaažiboksi nr sõiduki toimetamiseks autoteenindusse, misjärel see politsei poolt ära võeti.

APELLATSIOONIDE SISU:

Robert Meidra kaitsja amise ja ei nõustu maakohtu otsusega Robert Meidra süüditunnist karistamise aga ka selle kohta esitatud põhjenduste osas. Apellant leiab, et kohus on põhimõtteliselt rajanud oma otsuse prokuröri süüdistuskõnele (sisuliselt allkirjastades selle ilma igasuguse kriitikata) ja tervele reale oletustele, mida kohus on otsuses presenteerinud kui kohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Kohtuotsuses puudub täielikult menetluslik loogika ja igasugune õigusteoreetiline lähenemine. Märkimata pole võimalik jätta sedagi, et kohtuotsuses ei pöörata mingit tähelepanu kaitsja seisu menetlusega. Isegi siis, kui Robert kohtadele ehkki tegemist peaks olema võistleva Meidra süüdimõistmine olnuks põhjendatud ja seaduslik, poleks kohtul olnud mingit alust temalt teda üldsegi mittepuudutavate ekspertiisitasude väljamõistmiseks.

Apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist Robert Meidrat puudutavas osas kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (KrMS § 338 p-d 2 ja 3). 1, Kohtulikul arutamisel on just läbi puuduliku ja ühekülgse kohtuliku uurimise rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet (KrMS § 339 lg 1 p 12), mis viis selleni, et kohus luges tuvastatuks asjaolud, mida tuvastada polnud võimalik, kuivõrd tegemist on oletustega.

Kuigi kohtuotsuses üldises plaanis on põhjendus sisse kirjutatud, tuleb asuda seisukohale, et Robert Meidra süüditunnistamise küsimuses jääb esitatud põhjendus õiguslikus mõttes küsitavaks. Apellant hindab seda menetlusnormide olulise rikkumisena (KrMS § 339 lg 1 p 7).

5

Esmalt soovib apellant (jättes hetkeks kõrvale Robert Meidra tegevuse) juhtida ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ilmselgelt prokuratuuri survel (vt. lisatud prokuröri

süüdistuskõne) on kohus ilma konkreetse õigusliku analüüsita asunud seisukohale, et kannatanu JE suhtes kavandati 04.10.2013 juba algusest peale röövi toimepanemist, välistades kõik muud võimalused. Selline kohtu lähenemine ei ole kooskõlas

kogutud tõenditega.

Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et tõendusmaterjal, mis on kogutud ajavahemiku kohta 04.10.2013 hommikust kuni Audru kooli juurde minekuni, ei kinnita , prokuröri versiooni röövimise kavandamisest. Peatumata siinkohal kõikidel jälitustoimingutel ja muudel tõenditel, mis kinnitavad seda, et R. Säde soovis, et kannatanu poole pöörduks auto ostu sooviga keegi kõrvaline isik, kelleks I. Kaldeni soovitusel sai L.H, ke , llele mindi Türi kanti järgi tuleb märkida, et ükski nendest tõenditest ei kinnita, et sooviti toime panna röövi (prokurör teeb oma süüdistuskõnes sellesuunalise

oletuse ja see leiab otsetee kohtuotsusesse). Nii L.H, kui ka R. asid Säde kinnit kohtus, et plaan seisnes selles, et auto väidetav ostja üritab teha proovisõitu ja autoga selle käigus minema sõita. Selline plaan on loogiline ka põhjusel, et sõiduauto, mida sooviti kannatanult ära võtta, ei kuulunud kannat Säde oli oma So anule. R. omes asuva kontakti ja juhendaja kaudu saanud teavet, et

JE käes on auto ebaseaduslikult. Sellise auto lihtsa äravõtmise korral ei saaks kannatanu nagunii politseisse pöörduda. Teine asi on aga röövimisega. Füüsilise ründe võimalikud tagajärjed võivad kannatanu paratamatult viia haiglasse ja politseisse.

Juba nimetatud põhjusel olnuks röövi kavandamine mõttetu.

Auto väidetava ostjana ei soovinud esineda ei R. Säde, N.S

ega I. Kalden (pole teada, et sellist ettepanekut oleks tehtud veel kellelegi, näiteks R. Meidrale). Kohtu kasutuses olid materjalid R.

kes apellandi Säde Soomes asuva kontaktisiku kohta (vt kõneeristused), hinnangul käesolevas asjas konkreetselt nn niite tõmbas ja tegevust juhtis. Mitte keegi nendest isikutest ei rääkinud eelnimetatud ajavahemikul kannatanu suhtes vägivalla kasutamisest. Kuigi kohus (jällegi prokuröri süüdistuskõne toel) leidis, et eluliselt ei ole usutav, et niimoodi loodeti kannatanult auto kätte saada, ei ole esitada ka tõendeid, mis räägiks vastupidist.

Pigem ja JE jäid kohtul hindamata kaitsja väited sellest, et kõik AP väidetavad kohtumiskohad olid avalikud (vt K-Rauta parkimisplatsil Pärnus, kus sooviti kohtuda mitmel korral; Audrus koolimaja juures asuval parkimisplatsil) ja nendes kohtades poleks vägivalla kasutamine olnud mõeldav. L.H Säde kinnitas, et tema, tulles vastu R. ettepanekule, nõustus olema väidetava auto ostja rollis, kuid tema ei kinnitanud, et see tegevus oleks pidanud minema kuni vägivalla kasutamiseni. Sellist ettepanekut temale ei tehtud. L.H ei läinud ka nn vägivallatut versiooni ellu viima, rääkimata röövimisest.

Kohus pole ka hinnanud, miks oleks olnud algusest peale vaja kavandada röövimist, kui kavalusega on võimalik auto palju ohutumalt kätte saada. Kuigi kohus on mitmes kohtuotsuse lõigus asunud seisukohale, et väidetavast võlast rääkimine ja selle katteks auto äravõtmine pole kohtu hinnangul tõepärane, tulnuks kaitsja hinnangul seda täpsemalt motiveerida. Ainuüksi asjaolust, et JE ei tunnista võla olemasolu, ei piisa, et tuvastada selle puudumist. Seejuures tuleks kindlasti kaaluda JE isikuomadusi, sest temagi tuli Soomest Eestisse mitte millekski muuks, kui kuriteo toimepanemiseks. Juhul, kui kohus oleks andnud põhjalikuma hinnangu tõenditele ajavahemiku 04.10.2013 hommikust kuni Audru kooli juures toimunule, tulnuks kohtul anda hinnang vähemalt sellest, miks ei saaks tegemist olla näiteks KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava teo

6

kavandamisega R.

Säde poolt. Selliseid põhjendusi kohus esitanud ei ole ja paljasõnaline elulise usutavuse väide apellandi hinnangul ei päde.

Lisaks eeltoodule kinnitavad apellandi arvates seisukohta, et röövimise plaani ei olnud, ka teised tõendid. Nimelt on Janno Künnap 8) väi tunnistajana (vt kohtuotsus lk tnud, et sai kohtumisel N.S-i ja R. Sädega aru, et mingi auto on vaja „üle lasta“ s.o. auto lihtsalt ilma raha maksmata ära võtta, mis pole oma olemuselt kui ei kasutata vägivalda, röövimine , vaid avalik vargus.

Maakohtu otsuses on ulatuslikult tehtud oletusi sellest, mida reaalselt sai teada kavandatud auto äravõtmisest R. Meidra, kes ise on väitnud, et temaga ei jagatud neid

plaane, so tema ei teadnud neist midagi. Vaidlust ei ole selle üle, et R. Sädele Meidra osutas, nagu ka mitmel korral varem, R. nn autoteenust, tulles temale tellimise peale Tallinna sadamasse autoga vastu. Samas pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et R. Säde kutsus R.

Meidrat kuritegu toime panema. Tõendatud on, et kogu aja, mil R. Säde R.

Meidra autot kasutas (alates Tallinna sadamast kuni Audu kooli juurest äratulekuni ja seltskonna laialiminekuni), oli autos ka R. Meidra, kes enda sõnul ei tahtnud autot niisama teise inimese kätte anda, vaid soovis ise olla auto kasutamise juures. R. Meidra on kinnitanud, et terve päeva tarbis ta alkoholi (õlut), seda toodi ka mitmel korral juurde. Seda väidet kinnitavad ka jälitusmaterjalid. R. Meidra ja ka R. Säde sõnul R. Meidra tukkus autos eesistmel ja oli vahepeal ka tagaistmel tukastamas. R. Meidra kinnitamist mööda ta ei süvenenud toimuvasse, näiteks ei teadnud, miks on vaja Türilt tuua ära L.H vöi miks on vaja teda K-Rauta juures oodata. Samuti on R. Meidra selgitanud, et siis, kui mindi APle Türi kanti järgi, jäi tema kohapeale jõudes autosse. Millest L.H Säde omavahel rääkisid, ja R. seda tema ei kuulnud. R. Meidra on kinnitanud, et need isikud, kellega koos tema süüdistuses väidetavalt olevat röövimise toime pannud Säde temale võõrad on peale R. . Ka L.H on kinnitanud, et tema ei tundnud R. Meidrat. Reeglina ei asuta koos võhivõõraste isikutega kuritegu toime panema. See selgitab ka R.

Meidra väidet, et teda asjasse ei pühendatud.

Maakohus on aga mitmes kohas kohtuotsuses (vt nt lk. 18) asunud seisukohale, et kuivõrd L.H tegi enda sõnul esimest korda kõne automüüjale (JE) autost, kus olid ka teised isikud, pidi seda kuulma ka R. Meidra. Meidra Selle väitega soovis kohus osundada ,et R. pidi sellisest kõnest aru saama, et kavandatakse röövimist. Apellandi hinnangul on selliste järelduste tegemine kirjeldatud olukorra põhjal võimatu, liiatigi on ümber lükkamata R.

Meidra väited, et tema ei ole selliseid kõnesid kuulnud või tähele pannud, nii nagu ta ei märganud, et keegi võis kasutada tema telefoni, mis seisis autos keskkonsooli peal. Apellandi Meidra hinnangul ei saa välistada, et seda telefoni kasutati, kuid ilma R. teadmata, , mil ta autos tukkus. V et R. näiteks ajal õimalik, Säde pidas normaalseks R. Meidra telefoni kasutamist.

Apellant on seisukohal, et maakohtul ei ole viidet ühelegi otsesele tõendile, mis kinnitaks, et R. Meidra teadis, et JE Kohtu poolt pidi teadma või sai aru, suhtes kavandatakse röövi. soovitud tõendeid ei asenda ka toetumine prokuröri väidetele, nagu oleks R. Meidra nn peatuste ajal, tehti s

kui käidi asjal, uitsu ja joodi õlut virge ja ergas. Selliseid tõendeid ei asenda ka prokuröri ebaõige väide sellest, Rauta juures sõitis R. et K- Meidra autoga silla alla ootama AP, sest tegelikkuses jätkas sõitmist nagu ennegi R. Säde. Selliseid tõendeid

, mis kinnitaks, et R. Meidra pidi aru saama, ei saagi olla ja seda et kavandatakse röövi, põhjusel, et kuni Audru kooli juures käimiseni ja dumiseni ülejäänud

R. Meidra eral seltskonnast, kaitsja hinnangul mingit röövi ei plaanitudki. Apellandi hinnangul ei ole ümber

7

lükatud R. et tema ei saanud üldse millegi kuritegeliku Meidra seisukohta sellest, kavandamisest aru.

Kohus on leidnud, et nii Ruslan Säde, N.S, Indrek Kalden, L.H kui ka Robert Meidra olid kaastäideviijad, kuivõrd nad kõik valitsesid tegu. Apellandi hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 21 lg 2 ja hinnanud selleks ebaõigesti kogutud tõendeid. KarS § 21 lg 2 on sätestatud: ui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja -s k kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Riigikohus on rõhutanud, et on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, so funktsiooni mittetäimisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul (RKKKo 3-1-1- - 57 10, p 6.2). Riigikohus märkis selles lahendis, et tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana peab kohus sellist seisukohta põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis annavad aluse väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. R. Meidra suhtes puudus alus KarS § 21 lg 2 kohaldamiseks. Kohus ei ole otsuses viidanud ühelegi tõendile, mis võimaldaks lugeda tõendatuks, et R. Meidra koos teiste kohtuotsuses nimetatud isikutega oleks pannud ühiselt ja kooskõlastatult toime röövimise. Kohtuotsusest nähtuvalt leidis ko Meidra transport oli vajalik kogu röövimise hus, et R. läbiviimisel, et isikuid ühest kohast teise toimetada. Otsuse kohaselt andis R. Meidra otsuses nimetatud seltskonna kasutusse temale kuuluva sõiduauto ning sõitis nimetatud seltskonnaga koos esmalt Tür le järele, kust suunduti tagasi Pärnusse, kus i valda AP seltskond ootas esmalt Papiniidu kandis ja seejärel Audrus väidetavalt kohtumist JE-iga, mida aga ei tulnudki.

Kohtu hinnangul plaaniti nendes kohtades panna toime rööv, mis aga jäi toimumata. Tõendeid väidetava röövi kavandamise kohta kohtule esitatud ei ole, vastav hinnang on üksnes oletuslik. Otsuses on kirjeldatud, et pärast Audrust lahkumist läks seltskond laiali, kusjuures R. teistest eraldi Sauga alevikku, kus ta elab. Meidra läks

Edasi nähtub otsusest, et sama päeva õhtul võeti ilt vägivalda kasutades sõiduauto JE- BMW Z4. Otsusest järeldub ka, et kohtu hinnangul oli üheks vahetus röövimisaktis osalejaks R. . Kaldenile. Kohtuotsuses ei ole nimetatud mitte Säde, samuti viitab kohus I ühtegi tõendit selle kohta, et sündmuskohal või selle läheduses oleks viibinud ka R. Meidra või et sündmuskohale minekuks oleks kasutatud R Meidra sõidukit, vaid vastupidi – .

kohtuotsuses käsitletakse erinevaid tõendeid selle kohta, et R bis sündmuse . Meidra vii toimumise ajal Sauga alevikus koos teise seltskonnaga. Seda kinnitavad ennekõike kõneeristus (vt kd 3 lk 19 alt teine lõik Säde helistab 20 le ja küsib nn , kus R. .34 R. Meidra kainet rooli; R. Meidra aga kordab vastuses ei ole, ei ole, ei ole), andmed tema telefoni paiknemise kohta e. mastiandmed ja tunnistaja

MM ütlused (nendele hinnangu andmise osas vt p 3.4), aga ka süüdistatava enese ütlused.

Kohus ei ole vähimalgi määral põhjendanud ega näidanud neid faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda aluse väita, et R Meidra on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse . ühise teoplaani realiseerimisse (RKKKo 3-1-1- -10, p 6.2). 57 Kohus on rõhutanud R Meidra transpordi olulisust ja väitnud, et R Sädel ei olnud võimalik . . mujalt autot saada ning et R. Meidra transport oli vajalik kogu röövimise läbiviimisel, et isikuid ühest kohast teise toimetada. Samas on kohus tuvastanud, et 04.10.2013 päeval

8

sõitis seltskond küll R. Meidra autoga ringi, kuid mingeid kuritegusid toime ei pandud. Seeg Meidra. a ei pannud samal ajal ühtegi kuritegu toime ka R.

Otsuses käsitletud kuriteo ilt auto äravõtmine tema suhtes füüsilise vägivalla (JE- kasutamisega) toimepanemisel aga R. . Meidra Meidra sõidukit ei kasutatud ning R sündmuses ei osalenud. Seega Meidra transport üldse sellist tähendust, ei omanud R. nagu kohus sellele on omistanud. Samuti ei muutnud asjaolu, et R. Meidra oli juba teises kohas ja tervitas teise seltskonnaga alkoholi nende isikute plaani, kes röövimise kavandasid ja kes selle toime panid.

Tegelikkuses kohtu poolt kontrollitud tõendite põhjal saab järeldada üksnes seda ,et R. se kulgemist enda kontrolli all, ta mingilgi moel ei valitsenud Meidra ei hoidnud sündmu tegu, ei määranud, kas ja kuidas tegu toime panna. R. Meidra ei andnud oma tegevusega mitte kuidagi mitte mingisugust panust selleks, et röövimine aset leiaks. Antud juhul süüteokoosseisu realiseerimine ei sõltunud vähimalgi määral R. Meidrast. R. Meidra ei ole osalenud ühise röövimist puudutava teootsuse langetamisel ega tegutsenud ühtse teoplaani järgi (RKKKo 3-1-1- -13, p 14). R. Meidra ei ole temale etteheidetud tegu toime 26 pannud.

Apellant juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaoludele, millest maakohtu otsuses on täiesti mööda mindud, et olemasolevad tõendid näitavad selgelt, so faktidele sellest, et tegelikult oli teovalitsejaks Soomes asuv nn kontaktisik. Tema oli pidevas ühenduses nii JE-iga kui ja R. Just Soomes asuvale isikule andis R. mis on tema poolt Sädega. Säde aru sellest, tehtud ja mis toimub. Seejuures ei olnud R. Meidra enam koos R. Säde ega teiste isikutega, kui R. JE misest E Säde sai Soomest andmed võimalikust lahku estist järgmisel päeval, mis kannustas teda koheselt tegutsema. Otsustuse koheselt kohtuda JE-iga ja võtta temalt auto ükskõik mil moel tegi R. Säde ja R.

Meidral polnud selles mingit rolli. Kui R.

kas temal on nn kainet rooli, sai ta vastuseks, Säde helistaski R. Meidrale ja küsis, et ei ole (salvestuses on täiesti selgelt tabatav, et R. Meidra on alkoholi tarvitanud). Sellega näitas R. Meidra, et tema on alkoholi tarvitanud ja ei soovi mitte kusagile minna, jäädes

oma elukoha lähedal asuvasse tanklasse koos kohalike noorte seltskonnaga. Kohtu järeldused sellest, et telefonikõnele vastates olevat R. Meidra hääle järgi täiesti

adekvaatne ja kohus järeldavat, et ta jäi tanklasse teisi nn röövi toimepanijaid ootama

, on täiesti lubamatu ja oletuslik ja kahjuks pärineb seegi järeldus prokuröri sulest. Kuidas kohtu arvates selline nn ootamine täidaks kuriteokoosseisu on arusaamatu. Eeltoodut arvestades on kohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 21 lg 2.

Apellandi hinnangul on kohtulik uurimine toimunud ühekülgselt ja puudulikult, tõendeid on ebaõigesti hinnatud, mis on lõppastmes viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni, R. Meidra alusetu süüdimõistmise ja karistamiseni. Apellandi hinnangul ei ole ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada R. Meidra poolt temale etteheidetava kuriteo toimepanemist. R. Meidra süüditunnistamine tugineb tõendite asemel järelduslikele oletustele. Esiteks puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuotsuses märgitud isikute ringis oleks kokku lepitud JE-ilt sõiduki vägivallaga äravõtmist. Kohus on sellise hinnangu andnud põhjusel, et „aetakse kokku röövimiseks vajalikku isikute ringi“ (otsuse lk 8, aga vt ka prokuröri

süüdistuskõne Säde ). Kohus on leidnud, et 04.10.2013 hiljemalt kella 11:41 ajal oli R. kaasanud „röövimise plaani“ R Meidra, sest nimetatud ajal sõitis R Säde R . . . Meidrale kuuluva sõiduautoga Sauga alevist välja ja suundus Pärnu poole. Samas ei leia kohtuotsusest põhjendusi selle kohta, miks leiab kohus, et kavandati röövimist ja kuidas

9

siis kaasati R. JE- Meidra. Võib oletada, et kuna sama päeva õhtul võeti ilt sõiduauto vägivalda kasutades ära, siis on kohus teinud sellest etteruttava järelduse, et algusest

peale oli tegemist röövi kavandamisega, kuigi tegelikkuses see nii ei olnud.

Kohus on asunud seisukohale, et kõik osateod alates le järgi minemisest kun AP i auto vägivallaga äravõtmiseni moodustavad ühe terviku (otsuse lk 12, 17). R , . Meidrasse puutuvalt on selline hinnang meelevaldne ja põhjendamata. Esiteks puuduvad tõendid selle kohta, et 04.10.2013 R. Meidra sõidukiga tehtud sõidud olid seotud röövimise plaaniga. Isegi juhul, kui kellelgi seltskonnast oli kavatsus panna toime kuritegu, siis ei ole tõendatud, et R. Meidra sellest teadis või veelgi enam - sellise plaani ühisesse teostamisse omapoolse tegevusega panustas. Selliseks panustamiseks oleks tal pidanud olema mingi konkreetne põhjus. Tema suhtes pole ühtegi sellist välja toodud.

Otsuses on kirjeldatud, et pärast Audrust lahkumist läks seltskond laiali, kusjuures R. Meidra läks teistest eraldi Sauga alevikku. Edasi nähtub otsusest, et sama päeva õhtul võeti ilt vägivalda kasutades sõiduauto BMW Z4. Otsusest järeldub ka, et kohtu JE- hinnangul oli üheks vahetus röövimisaktis osalejaks R Säde, samuti viitab kohus . I. Kaldenile. Iseenesest on kohtu selli aktiga, kus ne järeldus vastuolus süüdistus väidetakse, et kannatanult võtsid auto ära N.S

ja I. Kalden. R. Säde on väitnud, et auto võttis kannatanult ära tema ja peksis kannatanut ka tem Säde a, sellele viitab ka R. kõneeristus, kus ta vestleb Soomes asuva kontaktisikuga.

Kohus on sidunud R. Meidra sõiduauto BMW Z4 äravõtmise sündmusega 04.10.2013 kl 20:53 R. .

Säde poolt R Meidrale tehtud kõne abil. Tsitaat kohtuotsusest (lk 15): „Kohus tuvastas kõne eristuse põhjal, et kell 20:53 helistas

Ruslan Säde (SAUKOU3, Sauga alevik) Robert Meidrale (JANESSELJA3, Sauga alevik) tundes huvi, et kus te olete. Selle peale küsis Robert Meidra, et kus Ruslan Säde ise on ning Ruslan Säde vastas, et ta on alevikus, kohas, kuhu Robert Meidra ta tõi. Robert Meidra kinnitas, et nad on Lukoilis ja ei lähe kuhugi.“ Kuidas teada, Säde kõnes kes on R. „te“ all mõeldud isikud, jääb arusaamatuks ja ei anna kohtule mingit alust meelevaldseteks järeldusteks. Sellest sisult mitte midagi ütlevast lõigust on kohus aga otsuse ülejärgmises lõigus teinud väga kaugeleulatuvad järeldused: „Ruslan Säde kõnest on aru saada, et Robert Meidra on täiesti adekvaatne ja avaldab Ruslan Sädele oma edasist valmisolekut. Kohtu hinnangul on samuti tajutav, kuidas Ruslan Säde peab endamisi aru, rahuldub Robert Meidra vastusega ja annab mõista, et Robert Meidra püsiks seal.“ Läbi sellise hinnangulise

tõlgenduse on kohus teinud põhjendamatu järelduse, et R Meidra osales sõiduki . röövimise Meidra mingilgi moel röövimises ei osalenud, vaid plaanis. Tegelikkuses R. veetis röövi toimumise ajal aega teises seltskonnas. Seevastu teine kõne, kus R. Säde küsib nn kainet rooli on selgem ja sellest järeldub vaid

üks teadmine eidra enam ei sõid - M R. a, sest ta pole nn kaine rool ja oma asukohast kusagile ei lähe. Kohus on käsitlenud 04.10.2013 kell 17:15 R Säde kõnet Soome kontaktiga, kus R Säde . . ütles, et nemad on põhimõtteliselt kõik laiali ning ootavad kõnet, samuti, et inimene, kes seda teeb, on kohal ja jääb ööpäevaks veel siia, kui tänaseks midagi ei selgu (otsuse lk 17). Otsuse kohaselt nähtub kohtu hinnangul sellest kõnest, et tahtlus röövimise tegu toime panna ei ole katkenud ning see hõlmab kogu gruppi, sh R Meidrat. Kohtu mõttekäik jääb . tabamatuks, kuna ei ole võimalik näha seost R Säde poolt öeldu ja R . . Meidrale omistatava käitumise vahel. poleks ta jäänud oma Olnuks R. Meidral tahtlus panna toime kuritegu, asukohta ja ei oleks keeldunud olema autojuhiks.

10

Apellandi hinnangul puudub igasugune alus käsitluseks, et 04.10.2013 päeval tehtud sõitude ja sama päeva õhtul toimunud sõiduki äravõtmise näol on tegemist ühtse tervikuga, algusest peale kogu seltskonna, sh R. Meidra ühise plaaniga. Päevaste sõitude ja õhtul toimunud sõiduki äravõtmise vahel puudub seos. Päeval toimunud sõitudeks kasutati R. . Meidra sõidukit ja R Meidra sõitis ka ise kaasa, kuid õhtuste sündmustega ei olnud R. Meidral mitte mingisugust seost.

Kohus on R. ning Meidra süüditunnistamisel tuginenud ainult kaudsetele tõenditele lugenud kõik süüdistusversiooniga mittesobivad tõendid ebausaldusväärseteks (siinkohal tuleb järjekordselt meenutada, kui prokuröri et maakohtu seisukohad ei ole midagi muud, süüdistuskõne lõigud ja maakohtu Meidra süüdimõistmise enda seisukohti ju R. ks ei kasutata). Kohus on lugenud kallutatuks tunnistaja M. . Meidra ütlused, tunnistaja R Säde ütlused, ning samuti süüdistatava R Meidra ütlused. Samas ei ole kohus veenvalt . tõenditele tuginevalt kummutanud ei M Meidra ütlusi (selle kohta, et R . . Meidra viibis 04.10.2013 Sauga aleviku kohalike elanike seltskonnaga koos õhtul kuuest kuni kella kaheni öösel ja seda näitab ka tema telefoni asukoht nii nagu ka kõneeristused) ega R. Säde ütlusi (selle kohta, et tal oli R Meidrat vaja üksnes põhjusel, et viima . sel oli auto ja tal oli vaja autot, et asju ajada). Samuti pole ümber lükatud R. Meidra enda ütlusi. Kui

kohus tahakski neid ebausaldusväärseteks tunnistada, pole see teatud osas võimalik, sest neid kinnitavad teised, objektiivsed tõendid, mis on esitatud süüdistava poole poolt (kõneeristused, mobiilimasti andmed).

Tunnistaja AP poolt kohtus antud ütlustest, et esimest korda helistas ta automüüjale autost, kus olid ka teised, on kohus järeldanud, et seda pidi kindlasti kuulma ka R. Meidra ja seetõttu leidis kohus, et R. Meidra soovib ilmselgelt vastutusest vabaneda ja oma osaluse vähendamiseks annab teadvalt ebaõigeid ütlusi. Otsusest jääb arusaamatuks, kuidas oleks R. Meidra pidanud AP ja automüüja vahel toimunud telefonikõnest (milles lepiti kokku kokkusaamises) järeldama, et kavatsetakse röövi?

Kohtuotsuses on väidetud, et kuigi R Meidra teod jäid röövimise ettevalmistavasse . staadiumisse, oli tema teopanus oluline. Apellant leiab, et selline hinnang on meelevaldne ja põhjendamata. Esiteks ei ole millegagi tõendatud, nagu oleks R. Meidra olnud teadlik röövimise toimepanemise plaanist (kui see üldse olemas oli). Isegi, kui oleks tõendatud, et isikutel oli ühine plaan panna toime röövimine ja et R. Meidra sellest teadlik oli, siis ei nähtu otsusest asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldust, et 04.10.2013 päeval Türi valda, Pärnus Papiniidu kandis ja Audrusse tehtud sõidud (milleks kasutati R Meidra sõidukit ja . kus R. eo suhtes Meidra kaasa sõitis) omasid sama päeva õhtul toimepandud kurit sedavõrd olulist tähtsust, et neid tuleb vaadata ühtse tervikuna.

Kui teha väike kõrvalepõige ja pöörduda algmaterjalide ehk süüdistusakti juurde, siis selle põhjal olnuks R. Meidral ülimalt raske end üldse kaitsta. Kaitsja küll viitas kaitsekõ

nes sellele, kuid et kohtulik uurimine toimub üksnes süüdistusakti järgi (vt KrMS § 268 lg 1), käesolevas kriminaalasjas ei ole nendel asjaoludel kohtu jaoks tähtsust olnud. Süüdistusakti järgi (vt R.Meidra süüdistust lk.10) märgitakse täiesti arusaamatul moel järgmist „Seejärel kogunesid R. Säde, Pärnus kooli :

N.S, I. Kalden ning L.H tänaval ning lepiti kokku, et JE tuleb 04.10.2013 kella 21:00 kuni 22:00 vahelisel ajal uuesti autot -

AP le näitama Nurme tankla juurde, misjärel see proovisõidu järgselt Pärnumaal Sauga vallas Tallinn- - Pärnu Ikla mnt kõrval Niida tee ja Sauga jõe vahelisel alal asuvas parklas N.S-i ning I. JE- Maakohtu Kaldeni poolt vägivalda kasutades ilt ära võeti.“

11

istungil need väited üldse kinnitust ei leidnud ja neid esitati hoopis teisiti süüdistava poole poolt. Sellises koosluses ei kogunetud, kohus viitab ise, et selliseid kokkuleppeid ei sõlmitud, R.

Säde käitus vastavalt Soomes asuva kontakti poolt saadud infole jne. Süüdistusakti kohaselt võtsid kannatanult auto vägivaldselt ära N.S ja Kalden. Tegelikult selle kohta tõendeid pole. Eksisteerivad vaid R. Säde väited ja tema poolt Soome kontaktile edastatu, et tema andis kannatanule kõvasti peksa. et tema võttis auto ära. Säde ei ütle, Samuti,

R.

et meie andsime peksa,

vaid ütleb, et mina andsin. Prokuratuuri teooriat järgides on see oluline ja tähendab ennekõike seda, Säde üksinda ja seda et kannatanule andis peksa R. vaatamata kannatanu arvamusele. ,

Samuti tähendab see et auto äravõtjaks oli R. Säde üksinda. Oluline on ka, et kannatanu ei tunne kedagi ära (R. Meidra kohta on ta öelnud,

et pole seda isikut kunagi näinud) ja sündmuskohal peale ühe isiku kedagi ei näinud, kuigi väidab, et sai löögi tagant vastu pead, millest järeldati, et oli vähemalt kaks isikut. Kohtuotsuses (lk 20) väidab maakohus, et röövimise panid toime 5 isikut, mis ei ole realistlik ega võimalik.

Seega on kogu sündmustik väga ebaselge ja vastuoluline. Süvendab seda ebaselgust veel ka asjaolu, Kalden, ja L.H on kokkuleppemenetluses et näiteks I. N.S röövimises süüdi mõistetud ja ise ka sellise lahendiga nõustunud, kuigi on väitnud,

et ei pannud seda kuritegu toime. Kaitsja hinnangul võib tegemist olla nn justiitskuriteoga, so

olukorraga, kus süüdistava poole survel on kohtualused omaks võtnud süüteod, mida nad toime panna ei saanud ja nõustunud on nad põhjusel, et neid lubati hoida kuni üldmenetluse alguseni kindlasti vahi al üldmenetluse algus aga oleks lükkunud ülimalt l, kaugesse aega. Soovides mitte määramatuks ajaks vahi alla jääda, olid kohtualused nõus

vastu võtma karistusi tegude eest, mida nad ei saanud toime panna. Olgu eelnimetatud isikutega kuidas on, selge on üks asi – R. Meidra ei pannud ka süüdistusakti kirjelduse järgi toime röövi, nii nagu ta ei teinud seda ka tegelikkuses. Ta ei saanud seda mingil moel toime panna, seda kavandada, soovida ja ette kujutada, sest R. Säde (kes lisaks Soomes asuvale kontaktisikule) tõelise teovalitsejana hoidis kogu tegevust enda kontrolli all, võttis otsuse võtta kannatanult auto jõuga ära vastu alles vahetult peale seda, kui sai teada, et kannatanu ei jää Eestisse ja kavatseb järgmisel päeval lahkuda. Tegemist võis olla R. Säde käitumisekstsessiga ehk

juhtumiga. Kohus aga neid asjaolusid ei kaalu ega hinda.

Maakohtu hinnangul subjektiivsest küljest eeldab KarS § 200 lg 2 p 7 sätestatud tegu vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus leiab, et R. Meidra pani kuriteo toime kavatsetusega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes. Kohus märgib põhjendatult, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb kuriteo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Samuti peatub kohus KarS § 21 lg 1 ja 2 sätestatul. Kohus tõdeb, et kaastäideviimise puhul valitseb nendest igaüks tegu et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub ja eeldab ka seda, igast toimepanijast. Kui kohus soovis sellega näidata R. Meidrat kui kaastäidevi

ijat, tekitab ta vaieldamatult

vastuolu tõendite ja õigusteooria vahel.

Pidades R. Meidrat röövimise kaastäideviijaks annab kohus R. üksnes Meidra suhtes paljasõnalise, trafaretse konstateeringu. Kohus ei ole näidanud millest tema järeldused , alguse saavad, millised on need tõendid. Olemasolevate tõendite baasil on ilmne, et R. Meidra ei ole endale seadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärke

12

ja olles sündmustest eemal, pole temal mingit ülevaadet sellest, mis reaalselt toimub. Ta ei valitse mingilgi määral seda tegu ja ei üritagi seda teha. Ilmselt ta ka ei tea, mis tegelikkuses toimub. Apellandile ei ole selge, millele tuginevalt on kohus subjektiivse külje koosseisulised asjaolud tuvastanud. Kaitsja hinnangul pole R. Meidra tahtlus üheski vormis röövimise toimepanemiseks tõendamist leidnud.

Kuigi maakohus on kohtuotsuses korduvalt (ilmselt mingi segaduse toimel) viidanud sellele,

et teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate

sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma ja et samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohus nr 3-1-1-5-08; RKKKo 3-1-1- -04 p 21), ei ole 97 ta R. Meidra suhtes seda t

eadmist õiguspäraselt kasutanud.

Ka ei ole maakohtu hinnang (vt kohtuotsus lk 21) sellest, et „gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõikidele grupi liikmetele, konkreetsed osateod ei ole seejuures olulised ja et vägivald omistatakse kõigile grupi liikmetele, hoolimata sellest, kes reaalselt kanna -1-1- -99; 3-1-1-100- ; 3-1-1-108-13 p tanut ähvardas ja peksis (vt nt 3 17 06 6)“ sobiv R. Meidra kohta hinnangu andmiseks. Kohtu tuginemine just neile kolmele kohtuotsuses märgitud Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohane, sest kõigi kolme näite puhul viibivad kõik täideviijad kuriteosündmuse juures ja sõna otseses mõttes omavad sündmuse üle kontrolli. Küll aga märgitakse Riigikohtu lah

endis nr 3-1-1-1- -06 p-s 10. 100 et kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 tunnistab kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuses põhjenduse puudumise. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2004. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -04 p 10). Apellandi hinnangul ei ole 47 jälgitav, millisel põhjusel kohus seob eidra hoopis teistsuguse käitumise miks ja

M R. eeltoodud Riigikohtu lahenditega. Riigikohtu lahendeid pole lihtsalt niisama kohtuotsuse „kaunistamise“ mõttes vaja otsusesse lisada.

Apellandi hinnangul polnud maakohtul võimalik R. Meidra puhul nendest seisukohtadest lähtuda, sest eeltoodust nähtub, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, et mitte öelda kallutatud .Kokkuvõttes on see viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja R. . Meidra alusetu süüdimõistmiseni Kohus on teinud mitmeid ainetuid ja lubamatuid järeldusi, mis ei põhine tõenditel.

Nii märgib kohus et „ R Meidra tihedat seotust röövimisega kinnitab (vt kohtuotsus lk16), . asjaolu, , keda R. . Kuidas et ta oli üks esimesi isikuid Säde oma röövimise plaani võttis“ kohus selle nn plaani võtmise tuvastas jääb arusaamatuks. ,

Isiku autojuhiks võtmine ei kujuta endast röövimise plaani võtmist. Selline väide ei saaks

olla paljasõnaline. Meidra oli nn plaani võetud, Kui R. siis kuidas seletada, et ta selles plaanis ei osalenud just siis, kui rööv toimus. Vastuseid saab olla mitu. Kui kohus tõsimeeli leidis, et on

mis tõendid (mitte aga üksnes kohtu oletus ja viide elulisele usutavusele), kinnitavad, et R. Meidra teadis röövimise plaanist ja oli selles osanik, tulnuks kaaluda, kas ta loobus selle plaani elluviimisest, olnud kui peale Audru kooli juures käimist ja autos isikute linna toimetamist lahkus, sõites autoga oma koju Sauga vallas ja kas temale kohaldub mõni KarS § 40 lg 1 näidatud säte. Samuti tulnuks kaaluda, kas R. Meidra sai röövimise plaanist teada, räägiti sõiduki ostust müügist võlast jne kui autos - , , mitte aga röövist. Kas tema üldse sai aduda R. Säde kavandatud tegevuse sisu ja tähendust kui

helistati, et kellegagi kohtuda ja kui R. Meidra oli sellel ajal alkoholi tarvitanuna unine.

13

Kohus on väitnud, läbiotsimiste ja asitõe et isikute kinnipidamise, ndite protokollid tõendav tõendid väidetavalt kinnitavad ad kuriteo toimepanemist grupis, leiti, et need , et isikud suhtlesid omavahel ühtse teoplaani elluviimiseks tihedalt. Leitakse, et nende alusel on R. Meidra pannud toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vt kohtuotsus lk 20 alt 4-

s lõik). Apellandi hinnangul ei ole ta pika tööpraktika juures ammu näinud sellist vastutustunde puudumist. Kohus on R. Meidra süüdi mõistnud röövimises ja põhjendanud sellise tõsise süüdistuse asjaolusid nii olematu ja ainetu sõnamassiga, millel pole ju mingit tähendust. Ka siis, olnuks tulemus kui kohus oleks võtnud vaevaks ja need tõendid lahti kirjutanud, olematu, sest viidatud materjalid ei kinnita R. toimepanemist. Meidra poolt röövimise Kohus pole sisuliselt vaevunud neid hindama.

Täiesti arusaamatu ja põhjendamata on R. Meidralt ekspertiisikulu (255 eurot, 663 eurot, eksperdi arvamuse eest 60 eurot) väljamõistmine. Ükski neist ekspertarvamustest ei tõenda mitte mingilgi moel R. Meidra süüd, pole

otseselt temaga seoses ja need kulud on juba teistelt isikutelt välja mõistetud, liiatigi siis, kui R. Meidra pole röövimist toime pannud.

Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KrMS § 338 p 2) ning kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusega aga ka suhtumisega, et tähelepanu väärivad vaid süüdistava poole seisukohad, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlus -d 1 -d 7 ja 12). õigust (KrMS § 338 p ja 3 ja § 339 lg 1 p

Süüdistatava Natalja Zhukovi kaitsja adv. Rünno Roosmaa

taotleb maakohtu otsuse tühistamist oma kaitsealuse osas ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule. Kaitsja viitab seejuures -dele 338 p 3, 339 lg 1 p 8 ja 341 lg 2. KrMS §

Kaitsja peab Natalja Zhukovi . süüditunnistamist põhjendamatuks järgmistel kaalutlustel Kohtuotsuses on N. Zhukovile esitatud süüdistus leidnud käsitlemist lehekülgedel 21 – 28, milles kokkuvõtvalt on kohus jõudnud tulemini, et . Seega puutuvalt N. Zhukovi süüdistusse vajab esmase ja olulisema küsimusena lahendamist küsimus sellest, kas N. Zhukov teadis, et BMW Z4 kujutas endast 04.10.2013 toimepandud süüteo tulemit ehk röövvara. Samas on tõsi, et KarS § 202 järgi nõutava

kuriteokoosseisu täitmiseks pole küll tähtis, millise süüteo läbi vara saadi, aga konkreetsel puhul ei saa mööda vaadata asjaolust, et läbi erinevate karistuskokkulepete on kinnitust leidnud, et selleks süüteoks oli grupiline rööv KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Ja nii ongi kohtuotsuse N. Zhukovit puudutavas analüüsis lähtutud küsimusest, kas on tõendatud N. Zhukovi N. Zhukov ise teadmine sellest, et eeltegu süüteo mõttes oli röövimine. 28.09.2015 kohtuistungil kinnitas, et sai teada sellest, et auto on süüteo tulem 03.04.2014. Samuti kõneleb väidete õigsuse kasuks asjaolu, et kohtuotsuses pole N. Zhukovi kummutatud N. Zhukovi tunnistust, milles ta on väitnud, et pöördus ise peale auto äravõtmist politsei poolt politseisse selleks, et asjaolusid selgitada.

Puutuvalt N. Zhukovi ütlustesse väärib tähelepanu asjaolu, et ehkki kohus on neid nimetanud vastuolulisteks, ebaloogilisteks, ebausaldusväärseteks jne mittehaakuvaiks teiste kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega, ei ole kohus siiski N. Zhukovi tunnistusi tõendina pidanud vajalikuks välistada.

14

Apellandi arvates on kohus tõendite analüüsil otsuses N. Zhukovit puudutavas osas rikkunud nii süütuse presumptsiooni kui tõendite hindamise põhimõtteid. Kaitsja taotlusel kuulas kohus MR ja RP tunnistajatena üle MT, , kelledelt kaitsja küsis vastust läbiotsimisprotokollil olevale märkele „ palun leida neid, kes on süüdi“. On selge, et kui selle omakäelise kirje autoriks oli , oleks tegemist tõsise tõendiga N. Zhukov süüdistatava nö süütuse kasuks. Paraku pole aga kohus seda võimalust kaalunudki ja on

vastupidiselt läbi asjaolu, et viidatud tunnistajad ei kinnitanud läbiotsimisel N. Zhukovi poolt väidetud joobesolekut, leidnud võimaluse ütluste sell N. Zhukovi es osas vastuolulistamiseks ja välistamiseks. Esitatu on apellandi arvates kujukaks näiteks sellest, kuidas kohus on tõendite hindamisel lähtunud reeglist, et oli kindlasti teadlik, et auto oli röövitud N. Zhukov Viimatimärgitud põhimõttel on aga oluline roll kanda alati taolises süüteoasjas, milles tõe kriteeriumi moodustavad just kaudsetele tõenditele antavad väärtushinnangud, sest - otseseid süütõendeid lihtsalt polegi, nagu konkreetses asjas. lugu on tõendite Sama hulgast näiteks kohtu hinnanguga Säde telefonikõnedele, milliseid kohus N. Zhukovi ja R. on nimetanud konspireerituiks, napisõnalisteks, kartlikeks, kujundades taoliselt otsuse lugeja vastavasuunalist arvamust. Aga N. Zhukov ja R. olid ju elukaaslased, kelledel puudus igasugune kohustus just Säde telefonitsi suhtlemiseks, veelgi enam kui see võinuks olla mingil põhjusel neidkahjustav. Eluliselt usutavam olnuks kõnede puhul lihtsalt tõdemus, et need inimese just taolisel kombel omavahel suhtlesidki, mitte aga püüda sildistada tavaelulisi telefonivestlusi kaudseteks tõenditeks. Ülalmärgitud põhjustel leiab apellant, et kohus on olulisel määral rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis aga ei anna piisavat alust N. Zhukovi süüditunnistamiseks.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid kaitsjad esitatud apellatsioone, prokurör vaidles neile vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ga, toimiku materjalidega ja kuulanud de ära menetlusosalised, tuli alljärgnevatele järeldustele.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt apellatsiooni s maakohtu otsusele esitatud te de etteheited ei ole põhjendatud, need on paljasõnalised ning ei saa mingilgi määral mõjutada süüdistatava suhtes maakohtu poolt tehtud otsuse liiki e. viia õigeksmõistva otsuse tegemiseni. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Need kaitse seisukohad, millised on apellatsiooni s esitatud etteheidetena de maakohtu otsusele, ei ole esitatud veenvate argumentidena, millised Riigikohtu

15

seisukohast võiksid mõjutada apellatsioonikohut tõendeid ümber hindama. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1- -05). Kohtukolleegium 77 aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Maakohus on otsuse tegemisel järginud kõiki otsusele esitatavaid nõudeid ning andmaks hinnangut maakohtu otsuse põhjendatusele, tunnistab kohtukolleegium selle põhjalikult motiveerituks. Maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhistatud argumentatsiooni tulemusel jõudnud kriminaalkolleegiumi hinnangul õigele järeldusele süüdistatava süü tõendatuse, tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ning tõendite usaldusväärsuse osas. Põhjendatud on ka süüdistatavale mõistetud karistust.

Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumi kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- - 48 12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- -11, p 15.1). Menetlusosaliste asjassepuutumatute 92 seisukohtade käsitlemiseks puudub kohtul kohustus (vt Riigikohtu otsus 3-1-1- -13 p.20). 44 Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud. Viimatiöeldu on vastuseks apellatsiooniväidetele, et maakohus ei ole kuulanud . Meidra kaitsjat süüdistatava R ja kaalunud võimalust, et esialgselt ei planeeritud röövi ning süüdistatava N. Zhukovi kaitsja et N. Zhukov ei saanud t, teada, et sõiduauto on saadud just röövimise tulemil.

Veel selgitab kohtukolleegium s vastuseks apellatsioonides märgitule, et üüdistataval on tõepoolest vaieldamatu õigus esitada kõikvõimalikke kaitseversioone; see on süüdistatava põhiseaduslik ning võõrandamatu õigus. Eelöeldu ei tähenda aga, et kõikvõimalikke esitatavaid kaitseversioone peaks automaatselt käsitlema tõestena ning lähtuma nende kehtivusest (tõepärasusest) seni, kuni pole tõendatud vastupidine. Oluline on seega tähele panna ning mõista, et põhimõtte poolt ei ole hõlmatud igasugused, ka

kõige kaugemalseisvamad hüpoteetilised variandid, mis võimaldaks tõendites sisalduvat teavet tõlgendada süüdistatava kasuks.

Andmaks hinnangut ringkonnakohtule apellatsioonides esitatud väidete põhjendatusele märgib kohtukolleegium omalt poolt järgmist. veel

1. Süüdistatava Robert Meidra kaitsja adv. P.Järve apellatsiooni osas.

Kaitsja ei ole rahul sellega, et maakohtu seisukohad ja põhjendused kattuvad prokuröri omadega ning et maakohus on justkui prokuröri seisukohad ümber kirjutanud ja esitanud kohtu poolt tehtud järeldustena. Tegelikult ei ole praktikas üldse mitte välistatud, et

maakohus nõustub esitatud süüdistusega ja prokuröri seisukohtadega ning prokuröri

16

motiveeringuga ja seetõttu ongi kohtu seisukoht sarnane või isegi kattuv prokuröri omaga.

Eriti on see nii põhjendatud süüdistuste puhul. Tõde saabki olla ainult üks.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et kuritegu e. auto ära võtmist kannatanult valmistati ette juba

röövimisena. Vaielda võiks selle üle, millise intensiivsusega vägivalla kasutamist toimepanijad oma kuriteoplaanis kavatsesid kasutada ning kas psüühilise või füüsilise vägivalla vormis, kuid absoluutselt välistatud on see, et auto planeeriti ära võtta ilma vägivallata nagu seda ette kujutab apellant. Mida selline arusaam reaalses elus tähendaks? See tähendaks seda, et auto müüja annab proovisõiduks oma auto potentsiaalse ostja kätte ja see siis sõidabki lihtsalt autoga raha maksmata minema. Nii rumalat auto ostjat ei saa keegi eeldada. Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitab justnimelt röövimisplaani olemasolu ainuüksi fakt, et kuriteo toimepanemiseks oli vaja rohkem isikuid, kui seda on vaid auto ostjana esinev isik. Kui oleks arvatud tõsimeeli, et müüja annab oma auto proovisõiduks ise sõidu alguspunkti , ootama jäädes, siis piisanuks auto kätte saamiseks tema valdusest vaid ühest isikust, kes istub rooli ja sõidab ära. Pidevalt auto ostjana esineva isiku taga seisev ja teda instrueeriv grupp, mis oli spetsiaalselt kutsutud kokku eesmärgiga saada kätte kannatanult auto ja isikuid oli tegelikult kokku just niipalju, kui palju R. Meidra sõiduauto mahutas, kinnitab aga seda, et eeldati kannatanult auto äravõtmist minimaalsemalt psüühilist vägivalda kasutades Nagu , . kohtukolleegium märkis võisid kuriteo toimepanijate ettekujutused varieeruda vaid kasutatava vägivalla liigi ja intensiivsuse osas, kuid kindlasti ei arvatud, et vägivalda kasutamata autot õnnestub ära võtta. siis kokkuvõtlikult tähendab eeltoodu Ehk sed ise osas, st a, et kokkulepe oli olemas ka vägivalla kasutam ühiselt ja kooskõlastatult planeeriti autoröövi. Veel selgitab kohtukolleegium, et

üldjuhul ei määratle teoplaan igaühe toiminguid täpselt, samuti on võimalik, et algse plaani edasiarendamine on vaikimisi kaetud ühise otsusega ja seetõttu eitatakse ektsessi ka siis, kui kõrvalekalded teoplaanist on ebaolulised ja m alati arvestada (3-1-1- - illistega tuleb ühiselt kuriteo toimepanemisel 97 04). Käesoleval juhul on põhjendatud alus väita, et kokkulepe võtta kannatanult auto ära selliselt nagu kooskõlastati e. proovisõitu tegev üks grupi liige sõidab autoga kokkulepitud kohta, kus siis teised tegutsevad auto äravõtmisega, sisaldas ka kokkulepet võimaliku vägivalla kasutamiseks. Need asjaolud, millised kaitsja apellatsioonis esitab justkui oma seisukohta kinnitavatena ja röövimisplaani välistavatena - kohtumiste planeerimine avalikes kohtades, oht, et tseisse - kannatanu pöördub poli need ei ole sellised asjaolud, millised mõjutaks kuidagi kuriteo planeerimist röövimisena. Kuritegu ei planeeritud täide viia avalikus kohas.

See, et kohtumised proovisõidu tegemise eesmärgil lepiti kokku avalikes kohtades, ei anna alust järeldada, et vägivalda kasutades auto hõivamist planeeriti avalikus kohas. Teoplaan nägi ette, et väidetav ostja sõidab proovisõidu tegemise eesmärgil kokkulepitud kõrvalisemasse kohta. Ka tehti kõik selleks, et isegi juhul, kui kannatanu otsustaks pöörduda politseisse, ei oleks võimalik tuvastada kuriteo toimepanijaid. Ostjat tutvustati valenimega, kasutati ajutist telefoninumbrit suhtluses Soomes viibiva grupiliikmega, rünnati kannatanut selja tagant jne.

R. Meidra osales kuriteo tevalmistamises, oli teiste toimepanijatega kuritegelikus et kokkuleppes, ta ei olnud mitte juhuslik kaasajooksik kuriteo ettevalmistamise staadiumis ja sai väga hästi aru, mida planeeritakse. Maakohus on oma sellekohast seisukohta põhjendanud ja see järeldus tugineb tõendite põhjalikul analüüsil. Apellatsioonis esitatud

seisukohad ei lükka ümber maakohtu sellekohast järeldust ning kohtukolleegiumil ei ole selles osas ka maakohtu põhjendustele midagi omalt poolt lisada. Eluliselt ei ole usutav, et sellist kuriteoplaani töötatakse välja kellegi juhusliku isiku juuresolekul, tema kuuldes,

17

tema telefoni ja autot kasutades. Juhuslikult kuriteoplaani väljatöötamise juurde sattunud isik võib liikmete varjatuks jäämist ning tulevikus tunnistajana ohustada kuritegeliku grupi tundes nö enda süütu võib ta nõustus andma st anda tunnistusi teiste vastu. R. Meidra kuriteo toimepanemiseks oma auto, olema autojuhiks, andis suhtlemiseks oma mobiili. Kõike seda oli teoplaani täideviimiseks vaja, sest plaani järgi tuli sõita proovisõidu ajal

kannatanu auto järgi kuriteo toimepanemise kohta. Tegelikkuses läks autot veel rohkemakski vaja, sest plaan ei õnnestunud selliselt nagu ette valmistati ja R. Meidra sõiduk oli pea kogu kurite õiduvahendiks. o ettevalmistamise ajal grupi s R. Meidra mobiiltelefon oli see, millisega suheldi auto ostjana kuriteoplaani kaasatud isikuga. Seega osales R. ettevalmistamisel. Meidra röövimise kokkuleppes ja osales röövi

Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et eeltoodud kohtu järeldused on olulised ka seetõttu, et isegi, kui oletada, et röövimise toimepanemisest R. Meidra loobus, ei oleks tema kriminaalvastutus välistatud. Vastavalt KarS prg 221 . Meidra sellisel juhul ka sätetele vastutaks R röövimise ettevalmistamise eest, iteo toimepanemiseks andnud. kuna ta on oma nõusoleku kur Nõusolek ei pea olema suuline, kirjalik vaid võib olla ka konkludentses vormis. Õige on seisukoht, et R. Meidra ei viibinud röövimise täideviimise juures e. kannatanu suhtes vägivalla kasutamise ja temalt auto äravõtmise juures. Samas ei tähenda see, et R. Meidra oleks loobunud väljatöötatud kuriteoplaani elluviimisest. Tema eemalejäämine röövimise täideviimis – mingil momendil otsustati, et röövimise plaan est oli pigem juhuslikku laadi viiakse ellu järgmisel päeval ja anti kõigile grupiliikmetele nö vabad käed ning mindi laiali. Siis aga selgus, et siiski ei saa seda järgmisele päevale edasi lükata ja ajaks, kui hakati jälle kokkusaamist organiseerima, oli R Meidra juba teises seltskonnas ja väidetavalt ei . olnud võimeline k Samas on omavahelistest vestlustest järeldatav, et ainet rooli pakkuma. R. hku sealt Meidra soovis jääda ikka aktiivseks, ta teatas enda asukoha ja väitis, et ei la niipea . Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et see fakt, et kuriteoplaani väljatöötamises e. kuriteo ettevalmistavas staadiumis aktiivselt tegutsev ja kaasaabi osutanud isik jääb kuriteo täideviimise ajaks ruumiliselt eemale sündmuste toimumise kohast e. kuriteo vahetu täideviimise kohast, ei välista tema vastutust kuriteo toimepanemise eest. injuures Si selgitab kohtukolleegium, et teovalitsemise teooriast lähtudes sisustatakse täideviimist teovalitsemisena - objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumina, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb). Teo valitsemine on ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine. Kaastäideviimise korral räägitakse funktsionaalsest teovalitsemisest - funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Ning vastupidi - kellegi funktsionaalne alatalitus tähendab kuriteokoosseisu ning seega ka täideviimise puudumist (RKKKo 3-1-1- -01). Nendest 23 põhimõtetest lähtuvalt on sisustatud ka edasine kohtupraktika kaastäideviimist puudutavas küsimuses. Selleks, et rääkida kaastäideviimisest, peab olema esmalt tuvastatud isikute ühine tegutsemine objektiivses mõttes. Tõsi, isik ei pea vahetult tegutsema sündmuskohal, tema teopanus võib jääda isegi ettevalmistavasse staadiumisse. Nii ühel kui ka teisel juhul tuleb aga kindlaks teha, et tema teopanus oli tegu kui tervikut silmas pidades oluline; isik peab tegutsema vastavalt tööjaotusele, mis on grupi liikmete poolt paika pandud, et saavutada tagajärje saavutamise suurem tõenäosus (just viimane teeb grupiviisilise teo toimepanemise suuremal määral etteheidetavaks). Subjektiivselt peab kaastäideviimist iseloomustama aga kokkulepe panna toime teatud süütegu (seaduse mõttes kooskõlastatult) – just vastastikune rollijaotus ja selle alusel tegutsemine moodustab ühise

18

teovalitsemise, mille tulemusel saab rääkida kaastäideviimisest kui omistamisnormist (isik vastutab teise isiku poolt tehtu eest, nagu oleks ta selle ise toime pannud). Kui isik ei osale omakäeliselt süüteo toimepanemises kuid siiski soovitakse teda käsitleda täideviijana, on , esmajoones oluline tuvastada tema oluline teopanus objektiivses mõttes (st kas teopanuse osutamine ettevalmistavas staadiumis või avaldus tema teopanus täideviimise käigus), mille alusel saaks väita, et vaatamata eemalolekule vahetust süüteokoosseisu realiseerimisest hoidis ta sellele puudusele vaatamata sündmuste kulgu olulisel määral enda kon Toimuva keskne kuju trolli all, mis asetaks ta sündmuse kui terviku keskmesse. on e. täideviija on see, kes määrab, kas ja kuidas tegu toime panna.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei olnud R. Meidra teopanus ettevalmistavas staadiumis sedavõrd oluline objektiivses mõttes, et olles ise eemal kuriteo vahetu toimepanemise kohast, oleks ta hoidnud lli all olulisel sellele vaatamata sündmuste käiku enda kontro määral ning ol seega ka sündmuse kui Meidrast ei sõltunud see, nud terviku keskmes. R. kas ja kuidas kuritegu toime panna. Tema poolt kuriteo ettevalmistavas staadiumis antud teopanus e. aineline kaasabi, toetas e. soodustas teise teiste isikute poolt õigusvastase teo toimepanemist. Maakohtu ots R. Meidra uses esitatud põhjendustega on leidnud tõendamist asjaolu, et tegevus avaldas mõjupõhjusliku seose ahela arengule ja toetas selle arengut. Põhjuslikkus on piisav, kui kaasaaitamine teeb põhiteo võimalikuks. Veel rõhutab kohtukolleegium, et

kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Karistusõiguslikult ei ole korrektne arusaam, nagu eeldaks isiku karistamine kuriteost osavõtu eest selle tuvastamist, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu (otsused 3-1-1- -00, 3-1-1- -02, 3-1-1- -10, 3-1-1- -09, 3-1-1-6-11, 3-1-1- -12). 94 60 43 97 13 Kohtukolleegiumi hinnangul on R. Meidra puhul kõik need eeldused ka täidetud.

Eeltoodud põhjendustel tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse R. Meidra süüdimõistmises röövimise täideviijana ja mõistab ta süüdi, kui grupilisele röövimisele kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 ja § 200 lg 2 p 7 järgi.

Kohtukolleegiumi seisukohast ei pea R. Meidra süüdimõistmine kuriteo osavõtus e. kergemas toimepanemise vormis, kui seda maakohus, kaasa tooma temale mõistetud karistuse kergendamist. R. Meidrale etteheidetav tegevus ei ole muutunud vähemaks, tegemist on vaid erineva karistusõigusliku hinnanguga tema tegevusele. Ka näeb seadus ette võimalust mõista apellatsioonikohtu poolt isik süüdi kergemas kuriteos, kui seda tegi maakohus, kuid jätta karistuse muutmata (KarS prg 340 lg 2 p 3).

Kohtukolleegium nõustub kaitsja apellatsiooniga osas, mis puudutab menetlu – skulude ekspertiisikulude - . Meidralt maakohtu otsuses toodud summades. väljamõistmist R Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole vaidlust selles, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb R.

Meidrale ka kohustus hüvitada ekspertiisikulud, millised on tekkinud tema poolt toimepandud kuriteo menetluses vajalike ekspertiiside läbiviimise tulemil e. ekspertiisikuludena.

19

Riigikohus on oma määruses 3-1-1-121- selgitanud, kriminaalmenetluse seadustiku 13 et § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1- -12). 120 Süüdistusaktis, mis oli koostatud – 5 isikut süüdistati röövimises, 2 süüteo 7 isiku suhtes toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmises ja turustamises, olid menetluskulude hulka loetud

: KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise kulud järgmiselt

ekspertiisiakt nr 13E-GE1321, 12.12.2013.a - 3990 eurot;

ekspertiisiakt nr 13E-SS0206, 30.04.2014.a - 663 eurot;

arve 14/56, 15.09.2014.a 120 eurot – .

11.11.2014 lõpetas kohus karistuse ebaotstarbekuse tõttu kriminaalmenetluse Janno Künnapi suhtes, keda süüdistati KarS prg 202 lg 2 p- 1 ja de 3 järgi. Määruses on märgitud, et menetluskulud jäävad riigi kanda. Millised menetluskulud ja millistest konkreetsetest menetluskuludest milline osa riigi kanda jäi, täpsustatud ei ole. Järgmine lahend, mis tehti nelja , oli kohtuotsus kokkuleppemenetluses süüdistusaktis loetletud süüdistatava suhtes samast kuupäevast e. 11.11.2014. Nimetatud otsuses leidis maakohus, et ekspertiisikulud tuleb arvestusega, et kokkuleppemenetluses mõisteti süüdi 4 isikut ja 2 isik osas jätkus u üldmenetluses, jagada kuuele ja igalt süüdistatavalt mõista välja 1/6 igast iga ekspertiisi maksumusest. Nii tuli igal süüdistataval otsuse kohaselt kanda 12.12.2013 ekspertiisi maksumusest 665 eurot (3990:6); 30.04.2014 ekspertiisi maksumusest 110,50 eurot (663:6) ja 15.09.2014 arve alusel 20 eurot (120:6).

Vaidlustatud otsusega on maakohus R. 12.12.2013 Meidralt välja mõistnud aga ekspertiisikulust 255 eurot

– kuidas selline summa saadud on, jääb arusaamatuks. 30.04.2014 ekspertiisi eest 663 eurot e. ekspertiisi kogumaksumuse ja 15.09.2014 arvamuse eest pool maksumusest e. jaganud selle kogumaksumuse kaassüüdistatava N. Zhukovaga.

12.12.2013 ekspertiiskulu ei saa kohtukolleegium suurendada kaitsja apellatsiooni aluse ja mõista R. idralt sarnaselt teistega välja 665 eurot. Küll aga vähendab Me kohtukolleegium 30.04.2014 ekspertiisikulu väljamõistetavat osa ja mõistab välja süüdistatavalt 110,50 eurot ning 3.09.2014 arvamuse kulust 20 eurot.

2. talja Zhukovi kaitsja adv. R. Roosmaa apellatsiooni osas. Süüdistatava Na

Esmalt rõhutab kohtukolleegium, et kaitsja ei taotle apellatsioonis ringkonnakohtult sisulise lahendi tegemist. Kaitsja on taotlenud apellatsioonikohtult suulist menetlust oma apellatsiooni läbi vaatamiseks, kuid tema taotlus on maakohtu otsus tühistada ja

20

kriminaalasi tagastada maakohtule uueks arutamiseks. Kohtukolleegium rõhutab, et kriminaalasja tagastamine maakohtule uueks arutamiseks on seaduses rangelt reglementeeritud.

Käesoleval juhul on kaitsja apellatsioonis esitanud mõned oma nägemused sellest, mis tema arvates maakohus valesti tegi – sealt võib välja lugeda kaitsja seisukohta selles, et N. Zhukov ei teadnud, et auto oli saadud just röövi tulemusel ja maakohus ei ole tõendeid õigesti hinnanud, kuid ühtegi põhjendust selle kohta, milles seisneb maakohtu poolt KrMS prg 339 lg 1 p 8 sätestatud rikkumine, kohtukolleegium apellatsioonist välja ei loe. Sellist rikkumist maakohtu otsuses ei esine. Siinjuures selgitab kohtukolleegium, et Riigikohus on korduvalt oma lahendites pööranud tähelepanu sellele laialtlevinud väärarusaamale, et KrMS prg 339 lg 1 p 8 rikkumine justkui esineks ka siis, kui apellandi arvates pidanuks maakohus tegema otsuse, mis on vastupidine vaidlustatud otsusele e. et kui apellandi arvates pidanuks maakohtu menetlus päädima õigeksmõistva mitte süüdimõistva otsusega. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, mida endast kujutab sisuliselt KrMS prg 339 lg 1 p-s 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Vastuolust tõendamiseseme tuvastatud asjaolude ja otsuse resolutiivosa vahel saab rääkida siis, kui otsuse põhiosa ja resolutiivosa ei ole omavahel loogiliselt ühildatavad. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p s 8 toodud menetlusõiguse olulisest - rikkumisest, olenemata sellest, kas kassaator nende järeldustega nõustub või mitte ( 3-1- 1- -11;3-1-1-100-12; 3-1-1- -13). Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses ei ole 23 15 tuvastatav KrMS prg 339 lg 1 p-s 8 sätestatud rikkumine. Selline rikkumine seisneb selles, et kohus on kohtuotsuse põhiosas lugenud tuvastatuks ühed asjaolud ja resolutiivosas esitatud otsustus ei lange nende kohtuotsuse põhisosas toodud põhjendustega kokku. Nimetatud rikkumisega oleks tegemist juhul, kui maakohus oleks kohtuotsuse põhiosas põhjendanud süüdistatava õigeksmõistmist, resolutiivosas ta aga ekslikult süüdi mõistnud või vastupidi.

Kohtukolleegium avaldas juba eelpool oma seisukoha maakohtu otsuse põhjendatuse osas ja see kehtib ka N. Zhukovi süü, tema käitumisele antud juriidilise hinnangu, tõendite eelistuse ning temale mõistetud karistuse osas. Kaitsja poolt ei ole esitatud apellatsioonis ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks juba arvestanud kohtuotsuse tegemisel ning ükski apellatsiooniväide ei mõjuta maakohtu otsuse seaduslikkust. Tegemist on kaitsja omapoolse tõendite hinnanguga, millised ei saa kuidagi kaasa tuua õigeksmõistvat kohtuotsust N. Zhukovi osas, kuna kaitseväited ei lükka ümber maakohtu seisukohti ega tee olema . olt tuks neid tõendeid, millised süüstavad N Zhukovit ja tõendavad tema po temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist.

Küll aga peab kohtukolleegium tühistama maakohtu otsuse N. Zhukovi osas temalt menetluskuluna väljamõistetud 60 euro osas, mis on ½ 15.09.2014 arvamuse kulust e. 120-st eurost. Nagu kohtukolleegium juba eelnevalt märkis tuleb igal süüdimõistetud isikul , osaleda selle summa tasumisest 1/6 ulatuses e. igaüks 20 eurot. Tähelepanuta ei saa jätta, et 11.11.2014 otsusega kokkuleppemenetluses on 120 eurost 80 eurot juba süüdistatavatelt välja mõistetud.

APELLATSIOONIMENETLUSE KULUD

Süüdistatav R eidra kaitsja adv. Paul Järve on esitanud taotlus . M e hüvitada süüdistatavale lepingulise kaitsja kulud kokku 6150 eurot, millest apellatsioonimenetluse kulud on 300 eurot. Kohtukolleegium peab apellatsioonimenetluse kulusid mõistlikuks ja põhjendatuks

21

ning kuna kohtukolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse jäävad menetluskulud riigi , kanda.

Süüdistatav adv. Rünno Roosmaa on esitanud taotluse hüvitada N. Zhukovi kaitsja

õigusabi kulud ja sõiduk kokku 332,16 eurot. Sõidukulu on tekkinud seoses Pärnust

ulud T 256 km ja kulusumma on 76,80. Apellatsiooni koostamise allinna ja tagasi sõiduga – peale on kaitsja kulutanud taotluse kohaselt 2,50 tundi (100 eurot). Arvestades kaitsja apellatsiooni sisu ja selles esitatud põhjendusi, vähendab kohtukolleegium ajakulu ja tasu selle eest. Põhjendatud on 1 tund e. 40 eurot. Samuti ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud apellatsioonikohtu istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg – 1,50 tundi. Kaitsjal esitas kohtuistungil lühidalt oma apellatsiooni teesid, iseenda kirjutatud apellatsioonist need maha lugedes. Kokku on seega apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute peale kulunud 3 tundi e. 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, s.o. 144 eurot ja tasustamisele kuulub lisaks ka 76,80 eurot. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 220,80 eurot. KrMS prg 185 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p-d 3 ja 6; 185 lg 1 ning 191 lg-d 1 ja 3, tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt, so R. Meidra süüdimõistmises kuriteo täideviijana

ning menetluskulude osas, millede osas teeb ise uue otsuse.