3-14-53264/82 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-53264

Haldusasi

Artemi Kurvitsa kaebus tema ümberpaigutamiseks

Viru Vanglast Tartu Vanglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.02.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Artemi Kurvitsa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Artemi Kurvits

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.2016. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas registreeriti 14.01.2014 kaebaja taotlus tema ümberpaigutamiseks Viru

Vanglast Tartu Vanglasse. Viru Vangla jättis 03.02.2014. a otsusega nr 6-10/1648-2 kaebaja

taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas 06.02.2014 vaide eelnevalt nimetatud otsusele.

Justiitsministeeriumi 17.03.2014. a vaideotsusega nr 11-7/14-493-5 jäeti kaebaja vaie

rahuldamata.

2. Kaebaja esitas 21.12.2014 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille kohaselt

ta soovib, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Ühtlasi esitas kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus jättis 25.09.2015. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks tähtaja. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles

palus Tartu Halduskohtu 25.09.2015. a määruse tühistada ning vabastada ta riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel. Tartu Ringkonnakohus jättis 12.11.2015. a määrusega kaebaja

määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas 29.11.2015 Riigikohtule määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 12.11.2015. a määruse peale, mille Riigikohus jättis 17.12.2015. a

määrusega menetlusse võtmata.

4. Tartu Halduskohus tagastas 06.01.2016. a määrusega kaebaja kaebuse põhjusel, et

kaebaja ei olnud riigilõivu tasunud. Kaebaja esitas 14.01.2016 määruskaebuse, milles palus

vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses kaebaja maksejõuetusega. Ühes määruskaebusega

esitas kaebaja taotluse haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks. Tartu Halduskohus

jättis 22.01.2016. a määrusega kaebaja taotluse haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks

rahuldamata. Tartu Halduskohtu esimees jättis 25.01.2016. a määrusega kaebaja taotluse

haldusasja menetleva kohtuniku taandamiseks samuti rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 28.01.2016. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu

06.01.2016. a määruse peale. Seejuures jättis halduskohus Tartu Halduskohtu 06.01.2016. a

määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta andes kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja.

Kaebaja esitas 31.01.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 25.01.2016. a

määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohtusse saabus 04.02.2016 kaebaja määruskaebus

Tartu Halduskohtu 28.01.2016. a määruse peale.

6. Tartu Halduskohus jättis 09.02.2016 määrusega kaebaja taotluse riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata (p 1) ning võttis kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu

28.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (p 2). Esmalt

leidis halduskohus, et esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 toodud alus kaebajale

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline

kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses ning haldusmenetluses, sest kaebaja on kaebuses

nimetatud eesmärgi saavutamiseks esitanud vanglale esmalt korrektselt vormistatud taotluse

ning seejärel vaide, kaebuses halduskohtule on kaebaja selgelt esitanud taotluse ja väited

kaebuse faktilise aluse kohta, samuti menetluslikud taotlused, kaebaja on menetlusosalisena

varem korduvalt osalenud halduskohtumenetluses ning kasutanud muu hulgas ka

edasikaebeõigust. Halduskohus leidis, et kaebaja on omalt poolt esitanud asja lahendamiseks

vajalikud seisukohad ja tõendid ega vaja juriidiliste teadmistega isiku abi enam täiendavate

seisukohtade esitamiseks, kuna HKMS ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist ning

kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Halduskohus märkis, et halduskohtumenetluses

valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste

teadmiste võimalikku puudumist. Samuti leidis halduskohus, et esineb ka RÕS § 7 lg 1 p 2

toodud alus kaebajale riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus asus seisukohale,

et kaebajal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotles, kuna Tartu Halduskohtu

esimehe 25.01.2016. a määrus, ei ole iseseisvalt edasikaevatav. Lisaks tõi halduskohus välja,

et kaebaja selgitas, et vajab riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu esimehe

25.01.2016. a määrust, millega jäeti kaebaja taotlus kohtuniku taandamiseks rahuldamata,

samas väitis kaebaja oma 31.01.2016 esitatud avalduses, et tal ei olnud kavatsust taandada

asja arutavat kohtunikku. Halduskohus selgitas, et kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks

eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb

taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja

majanduslikku seisundit. Kuna halduskohus leidis, et esinevad RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 2

tulenevad kohased alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudus vajadus taotleja

majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.03.2016. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 28.01.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata.

2

2

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas 21.02.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.02.2016. a määrusele.

Kaebaja leidis, et Tartu Halduskohtu kohtunik Kadri Palm on haldusasja nr 3-14-53264

lahendamise venitamisega püüdnud viia kaebajat tema talumisvõime nõrkemiseni,

moonutanud kaebaja kaebuse tähendust ning jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid.

Kaebaja palus kaitsta teda Viru Vangla omavoli eest ning taandada kohtunik Kadri Palm, kes

mahitab Viru Vangla omavoli. Kaebaja palus ringkonnakohtul Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste konventsiooni artikli 13 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 13 ja 15 alusel

anda talle riigi õigusabi, et kaebaja saaks efektiivselt kaitsta oma õigusi omavoli eest avalikus

kohtuprotsessis. Samuti kinnitas kaebaja, et temalt ei lähtu kohtunik Kadri Palmile etteheiteid,

kuna faktidest nähtub, et Kadri Palm ei ole kompetentne seisma vastu omavolile ja kodanikku

selle eest kaitsma Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis ja Eesti Vabariigi

põhiseaduses sätestatud viisil.

9. Tartu Halduskohus võttis 09.02.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud

määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule

läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid

vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest

ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

12. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 09.02.2016. a määruse resolutsiooni p 1

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

3

3