1-08-3477/95 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-3477

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. veebruari

2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Zlobini (isikukood 38206100213)

kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 3. veebruari 2016. a määrus muutmata ja Deniss Zlobini kaitsja

Leonid Olovjanišnikovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Deniss Zlobin tunnistati Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsusega süüdi KarS § 184

lg 21 p 1 järgi, mille eest mõistis kohus talle karistuseks 13 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS

§ 392 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõistis

liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust

Harju Maakohtu 19. juuli 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2

kuu 6 päeva vangistuse võrra, ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 14 aastat 8

kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 18. septembri 2007 ja

karistusaeg lõpeb 23. mail 2022.

2. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega jäeti D. Zlobin vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2015.

3. D. Zlobin esitas 30. detsembril 2015 Viru Maakohtule taotluse, milles ta palub uuesti

läbi vaadata taotlus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve

alla.

3.1

18. juunil 2015 jõustunud lahendist, millega kohus keeldus D. Zlobini ennetähtaegsest

vabastamisest elektroonilise järelevalve alla, on möödunud 6 kuud ehk minimaalne aeg ning

D. Zlobinil on tekkinud võimalus uuesti taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seoses

sellega, et tema karistusaeg on pikk, on ka tema ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise

tähtajad KarS § 76 lg 2 kohaselt 21. jaanuar 2015 ja 2. juuli 2017.

3.2

Kinnipeetav on seisukohal, et kuna kahe tähtaja vaheline periood 2 aastat 5 kuud ja 11

päeva on liiga pikk, siis saab ta kohtult taotleda lisavõimalust avalduse esitamise tähtaja

määramiseks. Seadus seda ei keela. Kohtulahendis asjas nr 1-08-7172 määras kohus uue

tähtaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotluse läbivaatamiseks. Kinnipeetav kinnitab, et

ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

4. Viru Maakohtu 3. veebruari 2016. a määrusega jäeti D. Zlobini taotlus tema

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks uue tähtaja

määramiseks rahuldamata.

4.1

D. Zlobin kannab liitkaristust esimese astme kuriteo eest ja teda on karistatud 13-aastase

ja 6-kuulise vangistusega. Kohtuasja toimikust nähtub, et 31. märtsil 2015 esitas Viru Vangla

Viru Maakohtule materjalid D. Zlobini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

elektroonilise järelevalve alla. Materjalid on esitatud lähtudes KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud

karistusaja ärakandmise tähtajast ja tingimustest, mille kohaselt tahtlikus esimese astme

kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta

on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli

kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Viru

Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega on D. Zlobin jäetud vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2015.

4.2

VangS § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud

karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise määruse jõustumisest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus

esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada,

kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid

mitte vähem kui neli kuud. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust lahendada

mitmel korral süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla,

kui kohus on korra jätnud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla

vabastamata. Seega on kohtul vastavalt KrMS § 426 lg-le 2 pädevus määrata kinnipeetava

vabastamise küsimuse lahendamiseks materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat

tähtaega üksnes juhul, kui süüdimõistetul on võimalus vabaneda karistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega, s.o ilma elektroonilise valve kohaldamiseta.

4.3

Kuna Tartu Ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määruse muutmata

ja Riigikohus jättis Tartu Ringkonnakohtu lahendile esitatud määruskaebuse menetlusse

võtmata, siis jäi D. Zlobin tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ning

eeltoodu põhjal tuleb vanglateenistusel valmistada uuesti materjalid ette tema tingimisi

ennetähtaegseks vabanemiseks pärast seda, kui isik on talle mõistetud karistusajast ära

kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud aja, s.o vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast, mis vangla arvestuste kohaselt möödub 2. juulil 2017. Süüdimõistetu ei saa ise

kohtule esitada taotlust enda tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76 lg 1 ja 7

ning Justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ kohaselt valmistab ette ja esitab materjalid

kohtule vangla.

5. D. Zlobini kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist ja D. Zlobini taotluse rahuldamist.

5.1

Karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korda käsitlev KarS § 76 ei

näe ette piiranguid karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise (koos

elektroonilise järelevalve kohaldamisega või ilma) taotluse kohtule korduvaks esitamiseks.

Vangla praktikas ei teki küsimust seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise korduva

menetlemisega, kui see ei ole seotud elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seetõttu jääb

arusaamatuks, millisest alusest lähtudes ei saa süüdimõistetu pöörduda kohtusse korduva

tingimisi ennetähtaegset vabastamist käsitleva (koos elektroonilise järelevalve kohaldamise)

taotlusega enne, kui avaneb võimalus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta, sest ka

VangS §-s 76 ei ole sellist piirangut sätestatud. Selles paragrahvis on üksnes märgitud, et

tingimisi ennetähtaegse vabastamise (koos elektroonilise järelevalvega) taotluse esitamise

algatajaks on süüdimõistetu ning et tingimisi ennetähtaegse vabastamise (ilma elektroonilise

järelevalveta) taotluse esitab sätestatud tähtaja jooksul vangla administratsioon.

5.2

VangS § 76 lg-s 4 on sätestatud tähtaeg, mille möödumisel võib vangla administratsioon

uuesti pöörduda kohtusse ning seda juhul, kui esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise

taotlus jäeti rahuldamata. Samas ei ole selles paragrahvis otseselt sätestatud tähtaega, mille

möödumisel võib süüdimõistetu uuesti pöörduda kohtusse tingimisi ennetähtaegse

vabastamise taotlusega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Antud olukord on

täiesti mõistetav. Seadusega võib küll paika panna, millal peab vangla administratsioon (ehk

riigiorgan) pöörduma kohtusse uue taotlusega, kuid samas ei saa seadus panna sedasama

kohustuseks süüdimõistetule, kuna see sõltub viimase tahtest. Seadusega võib üksnes piirata

taolise pöördumise tähtaega, kuid seda ei ole tehtud. Seega, kui tõlgendada grammatiliselt

VangS § 76 sisu, tuleb jõuda järeldusele, et süüdimõistetul ei lasu keeldu pöörduda uuesti

kohtusse seoses tema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega koos elektroonilise järelevalve

kohaldamisega. Ka VangS § 76 lg 4 mõttest lähtudes tekib selline võimalus igal juhul ühe

aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.

Loogiline ei ole olukord, kus leebema vabastamise viisi (ehk elektroonilise järelevalveta) võib

arutada korduvalt, aga taolise vabastamise rangema variandi (ehk koos elektroonilise

järelevalvega) arutamine toimub vaid üks kord.

5.3

Tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et seadusandja paneb olukorras, kui kohtus toimub

vahistamisega seotud küsimuse lahendamine, alati paika tähtaja, mille möödumisel võib

taolise pöördumise uuesti esitada. Kui aga selline piirang puudub, siis pöörduja valib ise

taolise pöördumise perioodilisuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus D. Zlobini taotluse rahuldamata jätmise

kohta on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb D. Zlobini

kaitsja kaebus tagajärjetuks.

7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu määruses piisava põhjalikkusega

selgitatud karistusseadustikus ja vangistusseadustikus sätestatud süüdimõistetu vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule edastamise korda ja tähtaegu.

Ringkonnakohus selgitab veel kord, et VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava

katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76, 761

või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku,

iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse,

kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja

arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste

valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve

kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1

alusel. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus

ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2

sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Kui ka sel korral jäetakse süüdimõistetu

tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, edastab vanglateenistus materjalid uuesti kohtule ühe

aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui

kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat

tähtaega (VangS § 76 lg 4).

8. Viidatud sätetest tuleneb, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise materjalide kohtule edastamine on seatud sõltuvusse seaduses sätestatud (või

KrMS § 426 lg 2 alusel kohtu määratud) tähtaegade saabumisest. Seega on ekslik kaitsja

kaebuses avaldatud seisukoht, et KarS § 76 ei näe ette piiranguid karistuse kandmisest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtule korduvaks esitamiseks – selline piirang

tulenebki seaduses sätestatud tähtaegadest, mille möödumisel vanglateenistus ennetähtaegse

vabastamise materjalid kohtule edastab. Ka Riigikohus on selgitanud, et KarS §-s 76 sätestatu

näol on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade

saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1).

Järelikult ei ole süüdimõistetul nende tähtaegade vahele jäävatel perioodidel õigust taotleda

tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse korduvat menetlemist.

Kaitsja vastupidine seisukoht on meelevaldne ega tugine karistusseadustikus ja

vangistusseaduses sätestatud regulatsioonile.

9. Praeguses asjas on maakohus õigesti märkinud, et kuna D. Zlobin jäeti vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata, tuleb vanglateenistusel VangS

§ 76 lg 2 järgi valmistada uuesti materjalid ette tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks

pärast seda, kui isik on talle mõistetud karistusajast ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2

sätestatud aja, s.o vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis vangla arvestuste

kohaselt möödub 2. juulil 2017. Enne selle tähtaja saabumist puudub D. Zlobinil õigus

taotleda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 3. veebruari 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau