1-08-3477/95 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedDeniss Zlobin tunnistati Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsusega süüdi KarS § 184 § 392 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-08-3477/95 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: juuni 2008. a otsusega süüdi KarS § 184 § 392 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-3477
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. veebruari
2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Deniss Zlobini (isikukood 38206100213)
kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov,
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 3. veebruari 2016. a määrus muutmata ja Deniss Zlobini kaitsja
Leonid Olovjanišnikovi määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud
määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Deniss Zlobin tunnistati Harju Maakohtu 16. juuni 2008. a otsusega süüdi KarS § 184
lg 21 p 1 järgi, mille eest mõistis kohus talle karistuseks 13 aastat 6 kuud vangistust, ja KarS
§ 392 lg 1 – § 25 lg-te 1, 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõistis
liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust
Harju Maakohtu 19. juuli 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 2
kuu 6 päeva vangistuse võrra, ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 14 aastat 8
kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 18. septembri 2007 ja
karistusaeg lõpeb 23. mail 2022.
2. Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega jäeti D. Zlobin vangistusest tingimisi enne
tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2015.
3. D. Zlobin esitas 30. detsembril 2015 Viru Maakohtule taotluse, milles ta palub uuesti
läbi vaadata taotlus tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve
alla.
3.1
18. juunil 2015 jõustunud lahendist, millega kohus keeldus D. Zlobini ennetähtaegsest
vabastamisest elektroonilise järelevalve alla, on möödunud 6 kuud ehk minimaalne aeg ning
D. Zlobinil on tekkinud võimalus uuesti taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seoses
sellega, et tema karistusaeg on pikk, on ka tema ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise
tähtajad KarS § 76 lg 2 kohaselt 21. jaanuar 2015 ja 2. juuli 2017.
3.2
Kinnipeetav on seisukohal, et kuna kahe tähtaja vaheline periood 2 aastat 5 kuud ja 11
päeva on liiga pikk, siis saab ta kohtult taotleda lisavõimalust avalduse esitamise tähtaja
määramiseks. Seadus seda ei keela. Kohtulahendis asjas nr 1-08-7172 määras kohus uue
tähtaja tingimisi ennetähtaegse vabanemise taotluse läbivaatamiseks. Kinnipeetav kinnitab, et
ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.
4. Viru Maakohtu 3. veebruari 2016. a määrusega jäeti D. Zlobini taotlus tema
vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks uue tähtaja
määramiseks rahuldamata.
4.1
D. Zlobin kannab liitkaristust esimese astme kuriteo eest ja teda on karistatud 13-aastase
ja 6-kuulise vangistusega. Kohtuasja toimikust nähtub, et 31. märtsil 2015 esitas Viru Vangla
Viru Maakohtule materjalid D. Zlobini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
elektroonilise järelevalve alla. Materjalid on esitatud lähtudes KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud
karistusaja ärakandmise tähtajast ja tingimustest, mille kohaselt tahtlikus esimese astme
kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta
on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli
kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Viru
Maakohtu 15. aprilli 2015. a määrusega on D. Zlobin jäetud vangistusest tingimisi enne
tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2015.
4.2
VangS § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus sama paragrahvi lõikes 1
nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud
karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmise määruse jõustumisest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus
esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada,
kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid
mitte vähem kui neli kuud. Eeltoodust tulenevalt ei näe seadus ette võimalust lahendada
mitmel korral süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla,
kui kohus on korra jätnud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla
vabastamata. Seega on kohtul vastavalt KrMS § 426 lg-le 2 pädevus määrata kinnipeetava
vabastamise küsimuse lahendamiseks materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat
tähtaega üksnes juhul, kui süüdimõistetul on võimalus vabaneda karistuse kandmisest
tingimisi enne tähtaega, s.o ilma elektroonilise valve kohaldamiseta.
4.3
Kuna Tartu Ringkonnakohus jättis Viru Maakohtu 15. aprilli 2015. a määruse muutmata
ja Riigikohus jättis Tartu Ringkonnakohtu lahendile esitatud määruskaebuse menetlusse
võtmata, siis jäi D. Zlobin tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ning
eeltoodu põhjal tuleb vanglateenistusel valmistada uuesti materjalid ette tema tingimisi
ennetähtaegseks vabanemiseks pärast seda, kui isik on talle mõistetud karistusajast ära
kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud aja, s.o vähemalt kaks kolmandikku mõistetud
karistusajast, mis vangla arvestuste kohaselt möödub 2. juulil 2017. Süüdimõistetu ei saa ise
kohtule esitada taotlust enda tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76 lg 1 ja 7
ning Justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ kohaselt valmistab ette ja esitab materjalid
kohtule vangla.
5. D. Zlobini kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse
tühistamist ja D. Zlobini taotluse rahuldamist.
5.1
Karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korda käsitlev KarS § 76 ei
näe ette piiranguid karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise (koos
elektroonilise järelevalve kohaldamisega või ilma) taotluse kohtule korduvaks esitamiseks.
Vangla praktikas ei teki küsimust seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamise korduva
menetlemisega, kui see ei ole seotud elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seetõttu jääb
arusaamatuks, millisest alusest lähtudes ei saa süüdimõistetu pöörduda kohtusse korduva
tingimisi ennetähtaegset vabastamist käsitleva (koos elektroonilise järelevalve kohaldamise)
taotlusega enne, kui avaneb võimalus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta, sest ka
VangS §-s 76 ei ole sellist piirangut sätestatud. Selles paragrahvis on üksnes märgitud, et
tingimisi ennetähtaegse vabastamise (koos elektroonilise järelevalvega) taotluse esitamise
algatajaks on süüdimõistetu ning et tingimisi ennetähtaegse vabastamise (ilma elektroonilise
järelevalveta) taotluse esitab sätestatud tähtaja jooksul vangla administratsioon.
5.2
VangS § 76 lg-s 4 on sätestatud tähtaeg, mille möödumisel võib vangla administratsioon
uuesti pöörduda kohtusse ning seda juhul, kui esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise
taotlus jäeti rahuldamata. Samas ei ole selles paragrahvis otseselt sätestatud tähtaega, mille
möödumisel võib süüdimõistetu uuesti pöörduda kohtusse tingimisi ennetähtaegse
vabastamise taotlusega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Antud olukord on
täiesti mõistetav. Seadusega võib küll paika panna, millal peab vangla administratsioon (ehk
riigiorgan) pöörduma kohtusse uue taotlusega, kuid samas ei saa seadus panna sedasama
kohustuseks süüdimõistetule, kuna see sõltub viimase tahtest. Seadusega võib üksnes piirata
taolise pöördumise tähtaega, kuid seda ei ole tehtud. Seega, kui tõlgendada grammatiliselt
VangS § 76 sisu, tuleb jõuda järeldusele, et süüdimõistetul ei lasu keeldu pöörduda uuesti
kohtusse seoses tema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega koos elektroonilise järelevalve
kohaldamisega. Ka VangS § 76 lg 4 mõttest lähtudes tekib selline võimalus igal juhul ühe
aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.
Loogiline ei ole olukord, kus leebema vabastamise viisi (ehk elektroonilise järelevalveta) võib
arutada korduvalt, aga taolise vabastamise rangema variandi (ehk koos elektroonilise
järelevalvega) arutamine toimub vaid üks kord.
5.3
Tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et seadusandja paneb olukorras, kui kohtus toimub
vahistamisega seotud küsimuse lahendamine, alati paika tähtaja, mille möödumisel võib
taolise pöördumise uuesti esitada. Kui aga selline piirang puudub, siis pöörduja valib ise
taolise pöördumise perioodilisuse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus D. Zlobini taotluse rahuldamata jätmise
kohta on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb D. Zlobini
kaitsja kaebus tagajärjetuks.
7. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu määruses piisava põhjalikkusega
selgitatud karistusseadustikus ja vangistusseadustikus sätestatud süüdimõistetu vangistusest
tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule edastamise korda ja tähtaegu.
Ringkonnakohus selgitab veel kord, et VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava
katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76, 761
või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku,
iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse,
kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja
arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste
valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve
kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1
alusel. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus
ennetähtaegse vabastamise materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2
sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne
tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Kui ka sel korral jäetakse süüdimõistetu
tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, edastab vanglateenistus materjalid uuesti kohtule ühe
aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui
kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat
tähtaega (VangS § 76 lg 4).
8. Viidatud sätetest tuleneb, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse
vabastamise materjalide kohtule edastamine on seatud sõltuvusse seaduses sätestatud (või
KrMS § 426 lg 2 alusel kohtu määratud) tähtaegade saabumisest. Seega on ekslik kaitsja
kaebuses avaldatud seisukoht, et KarS § 76 ei näe ette piiranguid karistuse kandmisest
tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse kohtule korduvaks esitamiseks – selline piirang
tulenebki seaduses sätestatud tähtaegadest, mille möödumisel vanglateenistus ennetähtaegse
vabastamise materjalid kohtule edastab. Ka Riigikohus on selgitanud, et KarS §-s 76 sätestatu
näol on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade
saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (vt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, p 8.1).
Järelikult ei ole süüdimõistetul nende tähtaegade vahele jäävatel perioodidel õigust taotleda
tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse korduvat menetlemist.
Kaitsja vastupidine seisukoht on meelevaldne ega tugine karistusseadustikus ja
vangistusseaduses sätestatud regulatsioonile.
9. Praeguses asjas on maakohus õigesti märkinud, et kuna D. Zlobin jäeti vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata, tuleb vanglateenistusel VangS
§ 76 lg 2 järgi valmistada uuesti materjalid ette tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks
pärast seda, kui isik on talle mõistetud karistusajast ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2
sätestatud aja, s.o vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, mis vangla arvestuste
kohaselt möödub 2. juulil 2017. Enne selle tähtaja saabumist puudub D. Zlobinil õigus
taotleda tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru
Maakohtu 3. veebruari 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau