4-15-10663/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Asendusaresti kohaldamise avalduse rahuldamata jätmine

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

03. märts 2016 Väärteoasi (number) nr 2840,12,002962; kohtuasi nr nr 4-15-10663 täiteasjana nr 193/2013/25 Lahend väärteomenetluses kohtuvälise menetleja PPA Lõuna prefektuuri 22. oktoobri 2012 otsus Janek Pärna karistamises LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s. o 500 €. Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Sissenõudja avaldajana Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane võlgnikuna Janek Pärn (isikukood 37209306013; tegelik elukoht teadmata) Kohtutäitur Sirje Tael

RESOLUTSIOON (Kohtumääruse lõpposa)

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri avaldus Janek Pärnale määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Asja lahendamisest tulenevad otsustused

2. Seoses rahuldamata jätmisega edastada määrus sissenõudjale ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 15-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED (Kohtumääruse põhiosa)

I osa Asjaolud 1. Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. 2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud 2.1. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. 2.2. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile. 2.3. Kohtutäitur on sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata.

2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi xxxxxx x-xx xxxxxx xxxxxxx 2.5. Avalduses nimetatud aadressil ei osutunud kohtulikus menetluses süüdlasele kohtukutse kättetoimetamine võimalikuks.

II osa Kohtu põhjendused

1. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid 1.1. Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. 1.2. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) 9 peatüki 2. jaos (Väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § 199 - § 203). 1.3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) 201 (Rahatrahvi asendamine arestiga) lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. 1.4. VTMS § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine

1.4.1. (1) Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

1.4.2. (11) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

1.4.3. (2) Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

1.4.4. (3) Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

1.4.5. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele.

2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs 2.1. VTMS § 211 lg 3 kohaselt tuleb avaldus jätta asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmine ei ole TMS 48 (Täitemenetluse lõpetamise alused) mõtte täitemenetluse lõpetamise aluseks. 2.2. Asenduskaristuse kohaldamise eeldusteks on rahatrahvi tähtaegne tasumata jätmine ja süüdlasel vara puudumine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Tulenevalt asjaoludest ja avalduse põhistatusest kohus kas rahuldab avalduse või jätab selle rahuldamata.

Kohtu hinnangul on kohtusse pöördutud asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varanduslik seisund rahatrahvi reaalseks tasumiseks ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus on tõendatud võlgniku varanduslik olukord, mis tingib asenduskaristuse kohaldamise. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine või selle asendamine üldkasuliku tööga.

Süüdlasel vara olemasolu või puudumise peab olema täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. 2.3. TMS § 198 (Sissenõude pööramise järjekord) kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras:

1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale;

3) kinnisvarale. 2.4. TMS § 201 lg 1 lg 2 mõte koosmõjus VTMS § 211 lg-ga 1 ja 11 eeldab süüdlasel rahatrahvi tasumiseks igasuguse täitemenetluse objektiks oleva vara puudumist, mis peab nähtuma kohtule esitatavas avalduses või selle lisades. Käesolevas kohtumenetluses olevast asjast ei nähtu vallasvara puudumise kindlakstegemine. 2.5. . On täitmata TMS § 201 lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt kohtutäituril tuleb kohtutäituri teavitada võlgnikku 1 aasta jooksul täitmise võimatusest. 2.6. VTMS § 211 lg 11 kohaselt kohus menetleb asenduskaristust süüdlase osavõtul (süüdlase taotlusel ka kaitsja ka osavõtul).

Kohtul ei ole võimalik sissenõudja avaldust lahendata, kuna süüdlase (võlgniku) asukoht on teadmata. 2.7. Kohus osundab asjaolule, et väärteomenetluses analoogiliselt kriminaalmenetlusega on sätestatud menetlusdokumentide personaalse kättetoimetamise põhimõte, kui võimaliku otsustusena kaasneb põhiõiguse riivena vabaduse võtmine, s. o aresti kohaldamine (mis formaalselt eelneb üldkasuliku töö kohaldamisele). 2.8. Kohtul on võimalik avaldust menetleda ja kutsuda süüdlane avalduse lahendamiseks kohtusse olukorras, kus on esitatud süüdlase usaldusväärne aadress (ka kontaktandmed). 2.9.

Käesoleval juhul usaldusväärseid kontaktandmeid esitatud ei ole. 2.10. Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik võlgnikule kohtudokumente kätte toimetada ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast ilmselt ebapiisavast suhtlemisest võlgnikuga kohus järeldab, et täitemenetlust tuleb jätkata ning VTMS § 211 lg 3 kohaselt tuleb jätta avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. 2.11. Avaldaja poolt antud aadressil ei ole olnud võimalik süüdlasele kohtukutset kätte toimetada, seega on tekkinud põhjendatud kahtlus, et süüdlane ei ela avalduses nimetatud aadressil. 2.12.

Sissenõudja esitatud avalduse lahendamine ei ole kohtus võimalik põhjusel, et süüdlane ei ela aadressil, millest on kohtule teavitatud. 2.13. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks TMS § 201 lg 1 ls 3 kohaselt kohtule avalduse esitamisest süüdlasele teatanud teate kättesaamist tagaval viisil. Ka see asjaolu on avalduse rahuldamata jätmise üheks põhjuseks. 2.14. Kohtule avalduse esitamisest teatamine võimaldab süüdlasel olla teadlik menetluslikust olukorrast ja konkreetsetest järelmitest, mis rahatrahvi mittetasumisega kaasnevad ja vastavalt reageerida, sh rahatrahv tasuda.

3. Määruse edastamine ja vaidlustamine 3.1. VTMS § 211 lg 3 kohaselt tuleb määruse koopia saata sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. 3.2. Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189). 3.3. Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). 3.4. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15-ne päeva jooksul, alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 1). 3.5. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik