3-16-238/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 2.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-238

Haldusasi Ü.-A.A.i kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks raha summas 250 eurot tagastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada Ü.-A.A.i kaebus.

2. Toimetada määrus kaebajale kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

1. Ü.-A.A. võeti töötuna arvele Eesti Töötukassa 1.02.2016 otsusega nr TA12-0104809 (tl 44). Ü.-A.A. osales perioodil 6.11.2012-5.12.2012 halduslepingu nr 7-6.7/1219801 alusel tõstukijuhi koolitusel E- Katedraal Koolituskeskus OÜ-s. Alates 15.10.2012 asus ta tööle ettevõttes Tallegg OÜ. 21.12.2012 Töötukassa otsusega nr TA12-0165248 lõpetati Ü.-A.A.i töötuna arvel olek tagasiulatuvalt seisuga 14.10.2012. Kuivõrd Eesti Töötukassa tasus Ü.-A.A.i koolituse eest alusetult 1278 eurot, koostas Eesti Töötukassa Ü.-A.A.ile vastava summa sissenõudmiseks 8.01.2013 tagasinõude nr 6-7.2/130040 (tl26), milles sisaldus ka hoiatus tagasinõude täitmata jätmise korral sundtäidetava ettekirjutuse tegemise kohta. Tagasinõude peale esitatud vaide (tl 46) jättis Eesti Töötukassa vaideotsusega rahuldamata ning vaide ja tagasinõude peale esitatud kaebuse on Tallinna Halduskohus jätnud samuti 28.08.2013 otsusega rahuldamata (haldusasi 3-13-695). Nimetatud haldusasjas tehtud otsus on jõustunud.

2. 21.02.2013 tegi Eesti Töötukassa Ü.-A.A.ile ettekirjutuse nr 6-7.2/130040 (tl 28) tasuda õigusliku aluseta makstud stipendium ja koolituse summad 1278 eurot Eesti Töötukassa arvelduskontole hiljemalt 1.04.2013. Ettekirjutus sisaldas hoiatust selle sundtäitmiseks, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata.

3. 23.10.2013 tegi Eesti Töötukassa Ü.-A.A.ile ettekirjutuse nr 6-7.2/13/0040 (tl 30) tasuda õigusliku aluseta makstud stipendium ja koolituse summad 1278 eurot Eesti Töötukassa arvelduskontole hiljemalt 5.12.2013. Ettekirjutus sisaldas hoiatust selle sundtäitmiseks, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata.

4. 31.10.2013 esitas Ü.-A.A. Eesti Töötukassale avalduse maksta koolitusraha tagasi osamaksetega vastavalt 5 eurot kuus (tl 33). 31.10.2013 e-kirjaga teatas Eesti Töötukassa, et saab maksegraafiku koostada maksimaalselt 18 kuuks (tl 34). 1.11.2013 kirjaga nr 6-7.2/13/0040 edastas Eesti Töötukassa Ü.-A.A.ile kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks perioodil november 2013-aprill 2015 palvega tagastada üks kokkuleppe eksemplar allkirjastatult (tl 36-37). Eesti Töötukassa on edastanu Ü.-A.A.ile e-kirja, millega teavitati Ü.-A.A.i 1.11.2013 saadetud kokkuleppest ja selgitati, kui palju on Eesti Töötukassale tagasimakseid laekunud (perioodil detsember 2013-juuli 2014 vastavalt 5 eurot kuus, kokku 35 eurot) ning märgiti, et kolm kuud (august-oktoober 2014) pole makseid laekunud. Eesti Töötukassa palus tasuda augusti-oktoobri 2014 osamaksed hiljemalt 14.11.2014 ning hoiatas, et vastasel juhul saadab Eesti Töötukassa nõude kohtutäiturile sundtäitmiseks (tl 3).

5. 11.12.2015 esitas Eesti Töötukassa 23.10.2013 ettekirjutuse nr 6-7.2/13/0040 sundtäitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse (tl 40-42).

6. 14.12.2015 edastas kohtutäitur Arvi Pink Ü.-A.A.ile täiteasjas nr 024/2015/2122 täitmisteate Eesti Töötukassa 23.10.2013 ettekirjutuse nr 6-7.2/13/0040 sundtäitmise kohta (tl 4) ning 14.12.2015 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse samas täiteasjas (tl 5).

7. Ü.-A.A. (kaebaja) esitas 1.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on kaebaja teinud Töötukassale tagasimakseid jõudumööda 5 eurot kuus ning seoses hajameelsuse tervisehäirega on jäänud tagasimaksed tegemata poole aasta vältel. Töötukassa andis võlanõude üle kohtutäiturile, mistõttu suureneb maksekohustus. Kaebaja on elanud enamasti laenude arvelt ja sellestki võttis kohtutäitur kontolt maha 250 eurot. Kaebaja on korduvalt palunud kohtutäituril 250 eurot tagastada. Kaebaja palub kohtul tühistada kohtutäituri nõue ja jätta sissenõudjaks üksnes Eesti Töötukassa. Samuti palub kaebaja lasta kohtutäituril tagastada kaebaja kontole 250 eurot. Kaebaja märgib ka, et soovib teha Eesti Töötukassale tagasimakseid vastavalt oma võimalustele.

8. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebuse (avalduse) lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg

1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt soovib kaebaja vaidlustada kohtutäituri tegevust avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmisel, so Eesti Töötukassa 23.10.2013 ettekirjutuse nr 6-7.2/13/0040 täitmisel. Kohus selgitab kaebajale, et Eesti Töötukassa 23.10.2013 ettekirjutus nr 6-7.2/13/0040 on täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 21 mõttes, kuivõrd tööturuteenusteja –toetuste seaduse § 41 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Eesti Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud juhul on Eesti Töötukassa vastavalt ka tegutsenud, andes eelnevalt võimaluse kaebajal tasuda nõue osamaksetega (vastus maksegraafiku avaldusele tl 34, Eesti Töötukassa maksegraafiku kokkuleppe leping 36-3-37). Seejuures on selge, et kaebaja lepingut ei allkirjastanud ning Eesti Töötukassa on aktsepteerinud kaebaja pakutud suuruses osamaksete tasumist seni, kuni kaebaja enda pakutud maksegraafikust kinni ei pidanud (nähtub Eesti Töötukassa e-kirjast tl 3). Nõude aluseks olev ettekirjutus on kehtiv ja seda ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on selge, et Eesti Töötukassa andis nõude sundtäitmisele õiguspäraselt. Neid asjaolusid kaebaja kaebuses ka ei vaidlusta. Kaebusest nähtub üheselt kaebaja tahe saavutada täitemenetluse lõpetamine, täita avalik-õiguslik nõue temale sobival viisil ning saada tagasi kohtutäituri kinnipeetud summad ning lõpetada täitemenetlus. Seejuures ei vaidlusta kaebaja täitedokumendi kehtivust. Kohus selgitab, et kaebused kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtus. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. KTS §-st 53 kohaselt, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. TMS § 11 kohaselt on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ning täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. Kohtutäitur Arvi

Pink tööpiirkond on Kohtutäiturite ja Pankrotiahldurite Koja veebilehel avaldatud andmetel Harju. Justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 kohaselt on Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja teeninduspiirkonnaks Harju maakond. Harju maakond kuulub seega Harju Maakohtu teeninduspiirkonda. TMS § 217 lg-st 1 tuleneb, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama §-i lg 3 järgi vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul

15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega, enne asjakohase maakohtu poole pöördumist, tuleb kaebajal esitada kohtutäituri tegevuse osas kaebus esmalt kohtutäiturile endale ning selle kohta tehtud otsusega mittenõustumisel kaebus kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule. Kohus peab vajalikuks selgitada, et Ü.-A.A.i võimalikud nõuded kohtutäiturile ja hiljem maakohtule kaebuses toodud põhjendustel ei ole kuigi perspektiivikad. Kohtutäituril ei ole alust lõpetada algatatud täitemenetlust muul kui seadusest tuleneval alusel – so sissenõudja avalduse alusel või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud või nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel või kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine, samuti sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele, täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud ning muul seaduses sätestatud alusel. Antud juhul kaebusest ühtegi vastavat alust ei nähtu. Selliste aluste esinemisel tuleb need kohtutäiturile või hiljem maakohtule esitatavas avalduses välja tuua. Kohus selgitab lisaks, et kohtutäituril on vastuvõtuajad ja kui kaebajal puuduvad perspektiivsed väljavaated kaebust tema tegevusele esitada, saab siiski kohtutäitur anda kõige täpsemaid soovitusi, kas kaebajal on võimalik enda olukorda leevendada.

Mis puutub kaebaja nõudesse saada tagasi tema kontolt võetud 250 eurot, selgitab kohus, et TMS §-des 130-136 on toodud sissetuleku arestimisega seonduv regulatsioon. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul (need on riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus, sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõiduja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks, kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis, töövõimetoetus, seadusel põhinev elatis, vanemahüvitis, rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis, riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses ning vanglast vabanemise toetus). TMS- i § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt (sh ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekus) ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja

132. Sellest tulenevalt on sissetuleku osaliseks või täielikuks arestist vabastamise eelduseks TMS-i mõttes sissetuleku olemasolu. Kuivõrd kohtutäitur ei oma infot võlgniku kontole laekuvate sissetulekute kohta ega näe ka võlgniku kontole laekunud summade selgitusi või raha laekumise allikat, on seadusandja näinud ette võlgniku teavitamisja tõendamiskohustuse, mis tuleneb TMS §-i 133 lg-st 1 ning mille kohaselt on võlgnik kohustatud informeerima kohtutäiturit arestimisele mittekuuluva sissetuleku laekumisest arveldusarvele ning esitama ka seda tõendavad dokumendid.

Kaebusest nähtub, et kaebaja kontolt on kohtutäitur kinni pidanud laenusummana laekunud raha. Kuivõrd laenusummade puhul ei ole tegemist kaebaja sissetulekutega TMS mõttes, siis on asjakohane TMS §-s 66 toodud regulatsioon. TMS § 66 lg 1 p-de 3 ja 12 kohaselt ei saa arestida täitemenetluses võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma ning muid asju, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega. TMS § 66 lg 1 p-d 3 ja 12 annavad võlgnikule õiguse esitada kohtutäiturile avaldus ja paluda arestimine teatud ulatuses tühistada, kuna kogu summa arestimine ei jätaks võlgnikule raha üheks kuuks vajalike toiduainete ostmiseks ja üheks kütteperioodiks vajamineva küttevaru soetamiseks (TMS § 66 lg

1 p 3) või oleks vastuolus heade kommetega (TMS § 66 lg 1 p 12). TMS § 66 lg 1 p 12 võib anda aluse arvestada summa aresti alt vabastatava osa määramisel ka võlgnikul ülalpeetavate olemasoluga. Kui esinevad eelnimetatud asjaolud, tuleb kaebajal need kohtutäiturile ja vajadusel hiljem maakohtule esitatavas kaebuses selgelt välja tuua.

9. Eelnevast nähtub, et kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks on (täitemenetluse seadustikuga) ette nähtud kindel menetluskord, st lahendamine maakohtus. Seega ei kuulu HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kohtutäituri toimingute ja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine halduskohtu pädevusse. Eeltoodule tuginedes tagastab halduskohus esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ning eelnevatest selgitustest nähtuvalt on asja lahendamiseks pädev kohtutäitur ning järgmise instantsina maakohus. Kohus märgib, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse.

Karin Kalmiste kohtunik