4-15-7086/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

-15-7086 Väärteoasi nr 4

KOHTUMÄÄRUS

2016 Viru Maakohus koosseisus . märtsil kohtunik Heli Väinaste sekretäri Õnnela Seinamets

juuresolekul kaitsja v.-

adv. abi Silver Reinsaar osavõtul

avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse S.N-ile , mõistetud aresti täitmisele pööramiseks t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-15-7086 21.10.2015 tunnistati S.N süüdi

liiklusseaduse § järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades -de 201 lg 2 ja 224 lg 2 liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel mõi (kakskümmend päeva. steti talle karistuseks arest 25 viis) KarS § 6 mõistetud arest 25 (kahekümne

9 lg 1,3 alusel asendati S.N-ile

viie) tunni üldkasuliku tööga Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 (kaks . ) kuud. Viru Maakohtu

kohtuotsus nr 4-15-7086 21.10.2015

jõustus 29.10.2015. S.N pidi üldkasuliku töö sooritama 2 arvates, s.o hiljemalt 29.12.2015. kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurilt saabus kohtule 20.01.2016 taotlus ühes lisadega

S.N-ile

miseks.

mõistetud aresti täitmisele pööra Esitatud taotlusest nähtub, et 26.10.2015 võttis S.N ühendust ga ning teatas, et temale määrati ÜKT koordineerija

25 tundi üldkasulikku tööd ning küsis, mida tema peab tegema. Süüdlasega oli kokku lepitud, et kui ÜKT koordineerija saab S.N-i kohtuotsuse kätte ning see kohtuotsus jõustub, siis ÜKT koordineerija võtab temaga ühendust selleks, et leppida kokku töö sooritamise osas.

Novembri alguses ÜKT koordineerija proovis mitu korda ühendust võtta süüdlase S.N-iga kohtuotsuses xxxx märgitud telefoninumbril , kuid see ei õnnestunud. 09.11.2015

oli süüdlasele saadetud kutse (postisaadetise väljastusteatega) kohtuotsuses märgitud aadressile, et süüdlane S.N on kohustatud ilmuma 17.11.2015 Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonda üldkasuliku töö täitmisele suunamiseks. 11.11.2015 sai S.N kutse allkirja vastu kätte, kuid määratud ajaks üldkasuliku töö täitmisele suunamiseks ei ilmunud ta

ega teavitanud ka ÜKT koordineerijat oma ilmumata jäämisest. 18.11.2015 võttis S.N ühendust ÜKT koordineerijaga telefoni teel. Süüdlane teatas, et ei saanud ilmuda kutse peale, sest oli tööl. Ta töötab graafiku alusel. ÜKT koordineerija andis S.N-ile töö juhendaja (A . Süüdlane pidi helistama töö juhendajale ja L, xxxx) telefoni numbri xxxx leppima temaga kokku kindlate kuupäevade lõikes, millal tema hakkab üldkasuliku töö tunde tegema ning pidi helistama ÜKT koordineerijale tagasi. 20.11.2015 teatas S.N, et läheb samal päeval kohtumisele töö juhendaja A , kus nad peavad kokku leppima töö L

sooritamise osas ning lubas ÜKT koordineerijale tagasi helistada, aga ei helistanud. 24.11.2015 saatis S.N ÜKT koordineerija mobiilile sõnumi. Süüdlane palus anda uue tööandja kon nud kohtumisele töö juhendajaga ning tööandja, s.o takt, kuna ta ei ilmu (A L)

xxxx ei ole enam huvitatud S.N-i tööle võtmisest. ÜKT koordineerija proovis korduvalt ühendust võtta S.N-iga telefoni teel selleks, et lahendada tekkinud olukorda, aga süüdlane ei vastanud ÜKT koordineerija telefonikõnedele ning ise enam rohkem välja ei ilmunud ega võtnud ühendust ÜKT koordineerijaga töö sooritamise osas. Sooritamata jäi 25 üldkasuliku töö tundi.

S.N oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast. ÜKT koordineerija on seisukohal, et oli teadlik talle kuna süüdlane S.N määratud ÜKT tundidest, aga ei teinud midagi tundide sooritamiseks ja üldse pole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud, on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega vastavalt KarS § 69 lg 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 2101 lg 1,

- ja KarS § 69 lg 6 palub Politsei

Piirivalveameti Ida prefektuur .2015 kohtuotsusega pöörata täitmisele Viru Maakohtu 21.10 v -15-7086

est äärteoasjas nr 4 süüdlasele S.N-ile mõistetud ar

25 (kakskümmend viis) päeva.

Süüdlane S.N kohtuistungile 01.02.2016 kell 13.00 ei ilmunud. Kohus saatis S.N-ile kohtukutse nii aadressile xxxx kui ka e-posti aadressile xxxx. Kohtukutse on

26.01.2016 edasiandmiseks vastu võtnud isa J T. E-posti aadressile 22.01.2016 saadetud kohtukutsele reageeris S.N e-kirjaga alles kohtuistungi päeva hommikul, s.o

01.02.2016 kell 09.21. S.N väitis kohtule, et nägi kirja alles täna hommikul, märkides, et kahjuks ei ole võimalik antud ajal tulla, kuna ta on tööl, 08.02.2016 kell 13.00 sobiks, ta k

üsiks ennast selleks päevaks vabaks.

Süüdlane S.N kohtuistungile 08.02.2016 kell 13.00 ei ilmunud. Kohtukutse on

04.02.2016 edasi

T. K

andmiseks vastu võtnud isa J ohtuistungi päeva hommikul, s.o

08.02.2016 kell 10.51 kohtule saadetud e-kirjas palus S.N kohtuistung isiklikel põhjustel edasi lükata 16.02.2016 kell 11.00, mida kohus ka tegi.

Süüdlane S.N kohtuistungile 16.02.2016 kell 11.00 ei ilmunud ega teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjust.

Eeltoodu põhjal oli kohtul põhjendatult alust arvata, et süüdlane S.N hoidub kohtumenetlusest kõrvale. S.N on andnud kohtule korduvalt katteta lubadusi ja jätnud korduvalt VTMS § 42 lõikes 2 sätestatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata.

Kuna ilma süüdlase S.N-i osavõtuta ei saa kohus asja läbi vaadata ja tagamaks kohtuistungi toimumine, kohaldas kohus oma määrusega 16.02.2016 süüdlase S.N-i suhtes sundtoomist kohtuistungile 01.03.2016 kell 11.00.

Kohtuistung 01.03.2016 kell 11.00 lükkus edasi põhjusel, et S.N soovis kohtuistungile kaitsjat.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja S E ohtule jäi kohtuistungil 02.03.2016 k esitatud taotluse juurde, lisades, et 22.01.2016 saatis S.N talle e-kirja, et novembris kadus tal rahakott koos dokumentidega ning detsembris sai ta endale uue töö, mistõttu ÜKT tegemine ununes ära. S.N taotles ÜKT tegemise tähtaja pikendamist.

Süüdlane S.N võttis kohtuistungil

02.03.2016 omaks, et esitatud taotluses toodud ja taotluse esitaja poolt täiendavalt kohtuistungil öeldud asjaolud vastavad tõele, v.a selles osas, nagu oleks tema 11.11.2015 kutse allkirja vastu kätte saanud. S.N-i väitel võttis kutse vastu tema isa. 17.11.2015 pidi ta ilmuma laevalt ÜKT koordineerija juurde, kuid 18.11.2015 koju tulles oli see aeg juba möödunud. põhjendas üldkasuliku töö tundide S.N

mittetegemist sellega, et ta planeeris oma aega valesti. Süüdlase väitel jäi ta töölt laeval koju

18.11.2015, kuid siis otsis ta endale uut palgalist tööd, samuti oli tal probleeme oma vanematega. ÜKT koordineerija telefonikõnesid ei võtnud ta vastu põhjusel, kuna arvas, et helistab kohtutäitur. Kohtuistungitele mitteilmumist põhjendas süüdlane sellega, et kartis. S.N soovis, et pikendataks töö tegemise tähtaega.

Kaitsja märkis, et S.N võttis ÜKT tegemise osas algselt ise ühendust. Kuna ta viibis tööl laeval, sai ta kutse kätte hilinenult. Süüdlane oli ÜKT tegemisest huvitatud ka siis, kui tekkisid takistused. Kaitsja väitel ei ole põhjused vabandatavad, kuid on mõistetavad. Väär on seisukoht, et süüdlane ei ole ÜKT tegemise vastu üldse huvi tundnud. ÜKT tegemise tähtaega on võimalik väärteo puhul pikendada kuni 1 aastani. Selle võimaluse võib süüdlasele anda, et vältida töö kaotust. Kaitsja palus aresti mitte täitmisele pöörata, vaid pikendada ÜKT tegemise tähtaega. Kui kohus peaks otsustama aresti täitmisele pöörata, siis võimaldada seda kanda ositi nädalavahetustel, et isik saaks jätkata tööl käimist.

VTMS § 2101

lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb

Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

VTMS § 2101

dlasele lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süü kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politseija Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

Kar

S § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kan t

tuks süüdlase ehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus või arest kohesele täitmisele või kasutada rikkumisele reageerimisele leebemaid meetmeid, tuleb arvestada toimepandud rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus). Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus S.N-ile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest S.N on hoidunud teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. 21.10.2015 toimunud kohtuistungil üldkasuliku töö tegemiseks vastavat nõusolekut andes pidi S.N arvestama sellega, et aresti üldkasuliku tööga asendamise korral tuleb üldkasuliku töö tunnid sooritada ettenähtud aja jooksul oma põhitöö kõrvalt. käitumisest nähtub, et ta ei soovinudki kasutada S.N-i talle kohtu poolt antud võimalus sest üldkasuliku töö tunde ta t oma karistust vabaduses kanda,

tegema ei asunud. Kohus ei leidnud taotlust läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis ku

on idagi võiks S.N-i käitumist õigustada. Eraldi väärib märkimist, et tõendamist leidnud ka asjaolu, et S.N on tahtlikult hoidun , andes ud kohtumenetlusest kõrvale kohtule korduvalt

katteta lubadusi ja jättes korduvalt VTMS § 42 lõikes 2 sätestatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, mistõttu kohus kohaldas tema suhtes sundtoomist.

Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub kohtumääruse täitmise tagamiseks arest 25 päeva korraga ja

kohesele ärakandmisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 2101, KarS § 69 lg 6 kohus m ä ä r a s:

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus 20.01.2016 rahuldada. stada Tühi

üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele S.N-ile (isikukood xxx, elukoht xxxx xxxx xxxx Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-15-7086 , töökoht ) 21.10.2015 karistus 25 viis

mõistetud (kakskümmend ) päeva aresti.

S.N-ile mõistetud aresti kandmise alguseks lugeda 02.03.2016.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik