3-15-2024/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2024

Haldusasi

G.K.i kaebus Eesti Töötukassa 10.06.2015 otsuse nr

115020828 ja 06.07.2015 vaideotsuse nr 73 tühistamiseks ning

Eesti Töötukassa kohustamiseks töötuskindlustushüvitise

määramise osas uue otsuse tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.K.

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seadusjärgne esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.K.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. aprillil 2016.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (edaspidi ka töötukassa) võttis G.K.i tema avalduse alusel töötuna

arvele 01.09.2014 ning määras talle 09.09.2014 otsusega nr 114029620 (tl 59-60)

töötuskindlustushüvitise 360 päevaks.

2. Seoses G.K.i tööle asumisega Kallaste Linnavalitsusse 17.11.2014 (tl 54) lõpetas Eesti

Töötukassa 19.11.2014 otsusega nr TA14-0125783 (tl 74-75) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

3-15-2024

2(8)

(TTTS) § 7 lg 1 p 3 alusel G.K.i töötuna arveloleku alates 16.11.2014 ning 20.11.2014 otsusega

nr 114038638 töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 13 lg 1 p 1 alusel (tl 57-58) talle

töötuskindlustushüvitise maksmise ennetähtaegselt alates 16.11.2014.

3. G.K. astus Kallaste linnapea ametikohalt tagasi 26.05.2015 (tl 55-56), misjärel võttis Eesti

Töötukassa G.K.i uuesti töötuna arvele alates 26.05.2015. Samal kuupäeval esitas G.K. Eesti

Töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise määramiseks (tl 51-52).

4. Eesti Töötukassa jättis 10.06.2015 otsusega nr 115020828 (tl 5-6 pöördel) TKindlS § 6

lg 2 p 1 ja § 8 lg 2 p 3 alusel G.K.ile töötuskindlustushüvitise määramata, kuna tema teenistussuhe

Kallaste Linnavalitsusega on lõpetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 461

alusel linnapea tagasiastumisel, st ta lõpetas teenistussuhte omal algatusel.

5. G.K. esitas 11.06.2015 Eesti Töötukassale 10.06.2015 otsuse nr 1150208 peale vaide (tl

9-11), milles ta asus seisukohale, et töötukassa on ebaõigesti võrdsustanud linnapea seisundi

teenistussuhtega. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 5 punktist 1ning § 7 lõigetest 1

ja 2, samuti KOKS §-st 27 puudub linnapeal teenistussuhe, kuivõrd teenistussuhte üheks pooleks

on ametisse nimetatud ametnik. Kuna linnapead aga ametisse ei nimetata, vaid valitakse, ei ole

linnapea käsitletav ametnikuna ning ta ei ole teenistussuhtes. Seetõttu on ebaõige

töötuskindlustuse andmekogus G.K.i kohta tehtud kanne seonduvalt teenistussuhte lõppemisega.

G.K. palub vaidlustatud otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus. Samuti palus G.K.

töötuskindlustuse andmekogust ebaõige kande tühistada.

6. Eesti Töötukassa jättis 06.07.2015 vaideotsusega nr 73 (tl 12-13 pöördel) G.K.i vaide

rahuldamata, leides, et taotlejal puudub õigus saada töötuskindlustushüvitist TKindlS § 8 lõike 2

ja § 6 lõike 2 p 1 alusel, kuna ta lõpetas teenistussuhte omal algatusel. Vaideotsuses leidis

töötukassa järgmist.

6.1. Kuna G.K.i töötuna arvelolek lõpetati 16.11.2014 seoses tööle asumisega, lõpetati talle

samast kuupäevast ka töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise määramise otsuses

märgitud hüvitise perioodi lõppemist. Kuivõrd G.K.ile hüvitise määramisest (09.09.2014) ei ole

möödunud 12 kuud, tuleb 26.05.2015 esitatud töötuskindlustushüvitise määramise avaldust

menetleda ning otsus hüvitise määramise või mittemääramise kohta teha TKindlS § 8 lg 2 alusel

(hüvitise korduv taotlemine). Kuna G.K. lõpetas teenistussuhte omal algatusel, ei ole tema puhul

täidetud TKindlS § 8 lg 2 p 3 sätestatud tingimus.

6.2. Kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 2 lg 3 kohaselt loeti töötamist valla- ja linnavalitsuse

asutustes teenistuseks. 01.04.2013 jõustunud regulatsiooni kohaselt ei kohaldata ATS-i valla- või

linnavalitsuse liikmetele, kui seadus ei sätesta teisiti. Töötukassa möönab, et seadusandjal on

jäänud reguleerimata õigussuhted isikutega, kes ei ole TKindlS ja TKindlS § 6 lg 2 p 1 mõistes

töötajad ega ka teenistujad. Küll aga ei välista see TKindlS § 6 lg 2 p 1 kohaldamist analoogia

korras, kui linnapea täidab kohalikus omavalitsuses ametiasutuse juhtimise funktsiooni KOKS-i

mõistes.

6.3. Kehtiva töötuskindlustuse regulatsiooni järgi ei ole töösuhte või teenistussuhte

omaalgatuslikul lõpetamisel kindlustuskaitset, s.t töötuskindlustushüvitist on võimalik saada

üksnes nn sunnitud töötuse korral. Analoogia korras on TKindlS § 6 lg 2 p 1 kohaldatav ka

linnapea

ametikohalt

tagasiastumisel.

Teistsugune

tõlgendus

ei

oleks

kooskõlas

töötuskindlustushüvitise mõtte ja regulatsiooniga ning viiks isikute põhjendamatult ebavõrdse

kohtlemiseni.

6.4. TKindlS § 3 lg-s 1 on sätestatud loetelu kindlustatud isikutest ning sinna hulka kuuluvad muu

hulgas nii töötajad, ametnikud kui ka valla- või linnavalitsuse liikmed. Kuna linnapea kuulub

linnavalitsuse koosseisu, on ta TKindlS § 3 lg 1 mõttes kindlustatu. Töötukassa ei saa seaduse

rakendajana kohelda linnapea ametis olevaid isikuid soodsamalt kui ametnikke või töötajaid,

3-15-2024

3(8)

arvestades asjaolu, et kõnealused isikud on kõik kindlustatud. Käesoleval juhul puudub

põhjendus, miks ühtesid kindlustatuid tuleks kohelda soodsamalt kui teisi.

6.5. Seadusandja tahe ei ole tekitada olukorda, kus kindlustatutel on nn mittesunnitud töötuse

korral igal juhul õigus hüvitisele. Kaotatud sissetuleku all on üldjuhul silmas peetud olukorda,

kus isik on töötuks jäänud temast mittetulenevatel põhjustel.

6.6. Juhul, kui G.K. leiab, et töötuskindlustuse andmekogu sisaldab tema kohta valeandmeid,

tuleb tal vastavalt TKindlS § 35 lg-le 4 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 391

„Töötuskindlustuse andmekogu põhimäärus“ §-8 lg-le 3 esmalt pöörduda Kallaste Linnavalitsuse

poole.

7. G.K. esitas 12.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.06.2015

otsuse nr 115020828 ja 06.07.2015 vaideotsuse nr 73 tühistamiseks.

Kohus andis 19.08.2015 määrusega kaebajale tähtaja vaideotsuse kättesaamise aja

täpsustamiseks ja selle kohta tõendite esitamiseks, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks

ning nõude täpsustamiseks.

8. G.K. esitas 31.08.2015 kohtule nõude täpsustuse, milles teatas, et palub lisaks

tühistamisnõuetele kohustada Eesti Töötukassat tegema töötuskindlustushüvitise määramise

kohta uue otsuse. Samuti teatas kaebaja kohtule vaideotsuse kättesaamise aja ning palus

kaebetähtaeg ennistada juhul, kui kohus ei pea esitatud kaebust tähtaegseks.

9. Kohus võttis 02.09.2015 määrusega kaebuse menetlusse ning luges 12.10.2015

määrusega kaebuse tähtaegselt esitatuks.

10. Vastustaja esitas 12.11.2015 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda, ning täiendava seisukoha 29.01.2016.

11. Kohus määras 19.11.2015 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus on ebaõiged ja õigusnormi on

meelevaldselt tõlgendatud. TKindlS § 6 lg 2 kohaldub tema arvates ammendavalt töö- või

teenistussuhtes olnud isikutele. Elatusvahendite teenimine linnapea kohuseid täites ei ole

võrdsustatud töö- või teenistussuhtega. Analoogia kohaldamine ei ole võimalik, kuna TKindlS

§ 6 lg 2 sõnastuses puudub laiend, mille alusel saaks väita, et õigusnorm kohaldub ka muudele

analoogsetele olukordadele. TKindlS § 1 sätestab seaduse mõtte ja eesmärgi, milleks

muuhulgas on töötuskindlustushüvitise tasumise korra kehtestamine. Vastustaja on

meelevaldselt laiendanud TKindlS § 6 lg 2 punktides 1-3 kindlustatule töötuskindlustushüvitise

väljamaksmisest keeldumise aluseid.

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

13.1. Tulenevalt 01.04.2013 jõustunud ATS § 2 lg 3 p-st 10 ei ole vallavanem ja linnapea ATS-

i mõistes ametnikud ega ka avalikus teenistuses ning neile ei kohaldata ATS-i. Eelnõu

seletuskirjas on sellist regulatsiooni põhjendatud asjaoluga, et tegemist on isikutega, kes

täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. ATS-i eesmärgiks on aga reguleerida neutraalsete

ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet.

13.2. Tulenevalt TKindlS § 3 lg-st 1, KOKS §-st 27 ning Kallaste linnavalitsuse põhimääruse

§ 23 lg-st 2 on kaebaja linnavalitsuse liige ja kindlustatu TKindlS tähenduses. Seega, kui

kaebaja vastab hüvitise määramise tingimustele, on tal õigus hüvitisele.

13.3. TKindlS 2. peatüki sätted reguleerivad valdavalt võlaõigusliku lepingu, töölepingu või

teenistuslepingu alusel töötavatele isikutele töötuskindlustushüvitise määramise ja maksmise

3-15-2024

4(8)

tingimusi ning välja on jäetud poliitiline ametikoht. Kuna linnapea on kindlustatu TKindlS

mõttes, kuid TKindlS poliitilise ametikoha puhul hüvitise saamise õigust ei reguleeri , siis tuleb

analoogia korras kohaldada linnapeale hüvitise määramisel samasid põhimõtteid ja sätteid kui

teistele kindlustatutele. Vastupidisel juhul koheldaks ühtesid kindlustatuid soodsamalt kui teisi.

Vastustaja ei saa seaduse rakendajana kohelda poliitilistel ametikohtadele ametis olevaid

isikuid soodsamalt kui ametnikke või töötajaid, arvestades seejuures asjaolu, et nimetatud

isikud on kõik kindlustatud. Selleks puudub põhjus.

13.4. Kaebajale jäeti töötuskindustushüvitis määramata TKindlS § 8 lõike 2 ja § 6 lõike 2 p 1

alusel, mis reguleerib hüvitise maksmise jätkamist, st nn korduv taotlemine, mitte üksnes

TKindlS § 6 lõike 2 p 1 alusel (nn esmane taotlemine). Kaebajale määrati

töötuskindlustushüvitis 09.09.2014. Kuna tema töötuna arvelolek lõpetati 16.11.2014 seoses

tööle asumisega, lõpetati talle samast kuupäevast ka töötuskindlustushüvitise maksmine enne

hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist. Tema hüvitise määramisest

ei ole möödunud 12 kuud. Hüvitise korduval taotlemisel peab kaebaja vastama kõigile TKindlS

§ 8 lg-s 2 sätestatud tingimustele. On ilmne, et TKindlS ei võimalda üldse määrata korduval

taotlemisel poliitilistel ametikohtadel olnud isikutele hüvitist, kuna nad ei vasta hüvitise

korduvale taotlemisele sätestatud tingimusele, vaatamata sellele, et nad on kindlustatud

TKindlS mõistes. Hüvitise korduval taotlemisel peab analoogia korras kohaldama ka poliitilisel

ametikohtadel töötavatele kindlustatutele samu tingimusi kui teistele kindlustatutele.

Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus vastustajal on kohustus avaldust menetleda, kuid

TKindlS ei võimalda hüvitise korduval taotlemisel seda määrata ega jätta hüvitist ka

määramata, kuna vastav regulatsioon TKindlS-s puudub. Küll aga ei saa jätta avaldust

menetlemata põhjendustel, et TKindlS seadus ei reguleeri hüvitise määramise ja maksmise

tingimusi poliitilistel ametikohtadel töötanud isikutele. Vastustaja möönab, et seaduses on lünk.

13.5. Vastuolulise olukorra lahendamiseks asus vastustaja vaidlustatud otsuses seisukohale, et

TKindlS mõistes võib linnapea ametikohal töötavaid isikuid kohelda analoogia korras

samaväärselt avalike teenistujatega, kuivõrd TKindlS ei reguleeri hüvitise maksmist ja

määramist poliitilistel ametikohtadel töötanud isikutele. Teisalt, kuigi linnapea valitakse

poliitiliselt, ei pruugi reaalselt täidetavad ülesanded olla poliitilise sisuga, vaid nad sisuliselt

täidavad ülesandeid, mida ATS defineerib avaliku võimu teostamisena ATS § 7 lg 3 mõistes

(sätte p 1 kohaselt on avaliku võimu teostamine ametiasutuse juhtimine). Kallaste linna

põhimääruse § 24 lg 1 sätestab loetelu linnapea ametitunnustest, mis sisuliselt vastavad

linnavalitsuse juhtimisele. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt loetakse

ametnikuks selle seaduse tähenduses ka ATS § 2 lg 3 nimetatud isikud, sealhulgas on seal

nimetatud valla- või linnavalitsuse liiget (ATS § 2 lg 3 p 10). Kõike eeltoodut arvesse võttes oli

põhjendatud hüvitise määramata jätmisel kohaldada analoogia korras avaliku teenistuse sätteid

ja jätta hüvitis määramata põhjendusel, et kaebaja lõpetas teenistussuhte omal algatusel. Ka

tulumaksuseadus (TuMS) § 13 lg 1 loeb ametnikuks valla- või linnavalitsuse liiget.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega TKindlS § 6 lg 2 kohaldamisel. Poolte vahel

on vaidlus selles, kas kaebajale kohalduvad TKindlS § 6 lg 2 p 1 ja § 8 lg 2 p 3. Kaebaja leiab,

et linnapea ametile § 6 lg 2 p 1 ei kohaldu, kuna see käsitleb üksnes töösuhet ja teenistussuhet.

Vastustaja leiab, et linnapea ametile saab analoogia korras kõnealuseid sätteid kohaldada.

15. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kaebaja oli töötuna arvel ajavahemikus 01.09.2014

- 16.11.2014 (tl 59-60 ja 74-75) ning et tema töötuna arvelolek lõpetati seoses kaebaja tööle

asumisega Kallaste Linnavalitsusse (tl 54 ja 74-75). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajale

09.09.2014 otsusega nr 114029620 (tl 59-60) 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise

3-15-2024

5(8)

maksmine lõpetati TKindlS § 13 lg 1 p 1 alusel 20.11.2014 otsusega nr 114038638 (tl 57-58)

ennetähtaegselt alates 16.11.2014 seoses kaebaja tööle asumisega (tl 54 ja 74-75). Vaidlust ei

ole ka selles, et kaebaja astus Kallaste linnapea ametist tagasi 26.05.2015 omal soovil (tl 55-

56), misjärel võttis vastustaja ta uuesti töötuna arvele alates 26.05.2015. Samal kuupäeval esitas

G.K. Eesti Töötukassale avalduse töötuskindlustushüvitise määramiseks (tl 51-52).

16. Vastustaja jättis 10.06.2015 otsusega nr 115020828 (tl 5-6 pöördel) TKindlS § 6 lg 2 p 1 ja §

8 lg 2 p 3 alusel kaebajale töötuskindlustushüvitise määramata, kuna tema teenistussuhe Kallaste

Linnavalitsusega on lõpetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 461 alusel

linnapea tagasiastumisel, st ta lõpetas linnapeana töötamise omal algatusel. Töötukassa jäi samale

seisukohale ka 06.07.2015 vaideotsuses nr 73 (tl 12-13 pöördel).

17. TKindlS § 3 lg 1 kohaselt on kindlustatud selle seaduse tähenduses töötaja, ametnik,

võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse

liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev

mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav

abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja

korras.

Tulenevalt KOKS §-dest 27 ja 28 on linnapea linnavalitsuse liige, seega oli ka kaebaja Kallaste

linnapea ametikohal töötades kindlustatu TKindlS mõttes.

18. TKindlS § 6 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul,

kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ning kellel on

töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

TKindlS § 8 lg 1 p 3 kohaselt on kindlustatul õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna

arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui 360 kalendripäeva kindlustatu puhul, kelle kindlustusstaaž

on 10 aastat või enam. Kaebaja oli enne Kallaste linnapea ametikohale asumist töötuna arvel

ajavahemikul 01.09.2014-16.11.2014 ning talle oli määratud töötuskindlustushüvitis 360 päevaks

(tl 59-60 ja 74-75). Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati alates 16.11.2014 seoses tema tööle

asumisega Kallaste Linnavalitsusse (tl 54 ja 74-75) ning sel põhjusel lõpetati talle ka

töötuskindlustushüvitise maksmine ennetähtaegselt (st enne 360 päeva möödumist; tl 54 ja 74-

75).

19. TKindlS § 8 lg 2 punktides 1-3 on sätestatud, et kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise

maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi

lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta: 1) on TKindlS § 7 lõikes 3 sätestatud

töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates

12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud

töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud

teenust

võlaõigusliku

lepingu

alusel

ja

3) vastab

muudele

TKindlS-s

sätestatud

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud TKindlS § 6 lõike 1 punktis 2

nimetatud

kindlustusstaaži

nõue.

Seega

on

TKindlS

§

lõikes

sätestatud

töötuskindlustushüvitise maksmise kord juhuks, kui inimene jääb pärast töötuna arveloleku

lõpetamist uuesti 12 kuu jooksul töötuks ja eelmisel korral lõpetati talle töötuskindlustushüvitise

maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist.

20. Kaebajale eelmise töötuskindlustushüvitise määramisest (09.09.2014) ei olnud uuesti töötuna

arvele võtmisel (26.05.2015) möödunud 12 kuud. Seega on vastustaja kaebaja taotluse

lahendamisel põhjendatult tuginenud TKindlS § 8 lg-le 2. Sellest sättest tulenevalt peab isik

hüvitise korduval määramisel vastama kõikidele eelnevalt viidatud TKindlS § 8 lg 2 punktides 1-

3 sätestatud tingimustele.

3-15-2024

6(8)

21. Vastustaja leiab, et kaebaja puhul ei ole täidetud TKindlS § 8 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, st

kaebaja ei vasta muudele samas seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise

tingimustele. Täpsemalt ei vasta kaebaja TKindlS § 6 lg 2 p 1 tingimusele.

TKindlS § 6 lg 2 p 1 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane

töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte

lõpetamisel ametniku algatusel (välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37

lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel). Seega juhtudel kui isik lõpetas

töötamise enda valikul.

TKindlS § 6 lõikes 2 on selgesõnaliselt nimetatud töö- ja teenistussuhet.

22. Kaebajal on õigus selles, et alates 01.04.2013 kehtiva ATS § 2 lg 3 p 10 kohaselt ei kohaldata

ATS-i valla- või linnavalitsuse liikmele. Tulenevalt KOKS §-st 27 valib valla- või linnapea

volikogu. Seega valitakse linnapea oma ametisse volikogu poolt ning tegevust selles ametis ei

peeta avalikuks teenistuseks ATS § 5 mõttes. Selle osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Vaidlust

ei ole samuti selles, et linnapea ametis olev isik ei ole töösuhtes töölepingu seaduse mõttes.

23. ATS § 1 kohaselt sätestab ATS avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.

Kui ATS-is endas ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata seda seadust valla- või linnavalitsuse

liikmele (ATS § 2 lg 3 p 10). Ametnikuks loetakse isikut, kes on riigiga või kohaliku

omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Ametnik nimetatakse ATS

§-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu (ATS § 7 lg-d 1 ja

2). Ametiasutuses avaliku võimu teostamist toetava töö tegijaid võetakse tööle töötajana, kes

töötab töölepingu alusel (ATS § 7 lg 4). 01.04.2013 jõustunud ATS eelnõu seletuskirja1 kohaselt

on linna- ja vallavalitsuse liikmed ATS-i reguleerimisalast välja jäetud seetõttu, et tegemist on

isikutega, kes täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. Uue ATS-i eesmärgiks on aga

reguleerida neutraalsete ning avalikku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet.

Valla- ja linnavalitsuse liikmetele kohaldub ametisuhet puudutavas osas üldjuhul KOKS ning

selle alusel kehtestatud õigusaktid.

24. Kuni 01.04.2013 kehtinud ATSv.r § 2 lg 3 luges avalikuks teenistuseks ka töötamist valla- ja

linnavalitsuse asutustes. Kuna linnapead loeti kuni 01.04.2013 kehtinud ATS-i tähenduses

avalikuks teenistujaks, kohaldus TKindlS § 6 lg 2 p 1 ka linnapea ametikohal töötava isiku suhtes.

Kuni nimetatud kuupäevani kehtinud TKindlS § 6 lg 2 p 1 sõnastus oli üldjoontes sama, mis

pärast uue ATS-i jõustumist. TKindlS § 6 lg 2 punktis 1 asendati üksnes mõiste avalik teenistuja

mõistega ametnik, kuna ATS eelnõu seletuskirja kohaselt ei kasutata uues avaliku teenistuse

seaduses enam mõistet avalik teenistuja. Uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisel muudeti

TKindlS § 6 lg-t 2 ATS § 169 p-ga 4 järgmiselt: „paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa

„teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu” tekstiosaga „avaliku

teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega”.“

Kuigi 01.04.2013 jõustunud ATS linnapead ametnikuks ei loe, jäeti TKindlS vaidlusalune

regulatsioon selles osas sisult muutmata. Seega ei ilmne seadusandja soov kitsendada isikute

ringi, kellele TKindlS § 6 lg 2 kohaldub, vaid regulatsioon viidi kooskõlla uue ATS sõnastuse ja

mõistetega.

25. Vastustaja leiab, et seadusandja eesmärk ei olnud välistada vaidlusaluse TKindlS sätte

kohaldamist linna- ja vallavalitsuse koosseisu kuuluvatele isikutele ning seaduse lünga tõttu

tuleks analoogia korras vaidlusalust sätet kaebajale kohaldada. Vastasel juhul tooks see kaasa

kindlustatute ebavõrdse kohtlemise.

1 Riigikogu XII koosseisu eelnõu 193SE, http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c50-6462-

4182-a6ce-d182400e1bae/Avaliku%20teenistuse%20seadus/

3-15-2024

7(8)

26. TKindlS reguleerib hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämise,

koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral, töötuskindlustuse korraldust ning tööturuteenuste

ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimises osalemist (TKindlS § 1).

TKindlS eesmärk on muu hulgas reguleerida hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ja korda

olukorras, kus kindlustatu on tööst (sh ka teenistussuhtest ATS-i või ametist KOKS-i tähenduses)

ilma jäänud temast endast mittetulenevatel põhjustel. Tulenevalt TKindlS §-st 2 on

töötuskindlustuse üheks eesmärgiks kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud

sissetuleku osaline kompenseerimine (hüvitise näol). TKindlS § 3 lg 1 loeb teiste hulgas

kindlustatuteks ka ametniku, töötaja ning valla- või linnavalitsuse liikme. Tulenevalt TKindlS §

4 lg-st 1 on kindlustatu kohustatud maksma töötuskindlustusmakset. TKindlS § 5 p-s 1 on ühe

hüvitise liigina sätestatud töötuskindlustushüvitis.

27. TKindlS § 6 lõikes 2 on sätestatud juhud, mil isikul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Lõike 2 sõnastuses on märgitud üksnes töö- või teenistussuhet ning pole märgitud sõnaselgelt

linna- ja vallavalitsuse liikme (sh linnapea) ametikohta.

Enne 01.04.2013 kehtinud ATS v.r § 2 lg 3 p-s 2 loeti avalikuks teenistuseks ka töötamine valla-

ja linnavalitsuses (asutustena) koos struktuuriüksustega ning TKindlS § 6 lg 2 regulatsioon

kohaldus sel ajal sõnaselgelt ka linnapeale. Kehtiva TKindlS mõttes loetakse kindlustatuks teiste

hulgas ka linna- ja vallavalituse liikmeid (sh linnapead) ja neil on seetõttu õigus TKindlS

tulenevatele hüvitistele (mitte üksnes kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid). Seega leiab

kohus, et seadusandja mõte ei olnud uue ATS-i kehtestamisega luua olukorda, kus TKindlS § 6

lg 2 linna- ja vallavalitsuse liikmetele enam ei kohaldu. Avaliku teenistuse seaduse mõjualast

väljajäämise tõttu ei ole toimunud muudatusi nende isikute kohtlemisel töötuskindlustuse seaduse

mõttes. Saades oma töö eest tasu, tuleb sellelt endiselt tasuda töötuskindlustusmakse tulenevalt

TKindlS § 3 lg-st 1 ja § 40 lg-st 1 nende koostoimes (TKindlS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse

töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt). Samuti on

säilinud linna- ja vallavalitsuse liikmetele, olles kindlustatud isikud TKindlS mõttes, õigus saada

töötuskindlustushüvitist, kui on täidetud seaduses sätestatud eeldused (TKindlS § 8). Seadusandja

on selgesõnaliselt sätestanud, kes ei ole selle seaduse mõttes kindlustatud isikud (TKindlS § 3 lg

2), loetledes seejuures p-s 4 ammendavalt ära avalikku võimu teostavad isikud, kes ei kuulu

kindlustatute hulka (Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör,

õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige).

28. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et arvestades 01.04.2013 jõustunud ATS-i ja TKindlS eesmärki

koosmõjus ei saanud seadusandja eesmärk olla välistada TKindlS § 6 lg 2 p 1 kohaldamist linna-

ja vallavalitsuse liikmetele. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on seaduse lüngaga, kuid

seda on võimalik tõlgendamise teel ületada.

Kuigi TKindlS § 6 lg 2 p 1 pelgalt tekstiline tõlgendus võib viia kaebaja poolt tehtud järeldusteni,

ei ole see kooskõlas töötuskindlustushüvitise olemuse ja eesmärgiga ning seaduse kui terviku

loogikaga.

Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud sätetest tulenevalt puudub mõistlik põhjus, miks peaks

valla- või linnavalitsuse liikmeid kohtlema võrreldes teiste kindlustatutega erinevalt (soodsamalt)

ning jätma neile teatud osas TKindlS sätted kohaldamata, kui need muus osas selgesõnaliselt

kohalduvad. Sealhulgas puudub mõistlik põhjus, miks peaks võimaldama linnapeana töötanud

isikule hüvitise saamist leebematel tingimustel võrreldes teiste isikutega (töötajad, ametnikud),

kes on samamoodi töötamise lõpetanud omal soovil.

29. Seisukohta, et linnapeana töötanud ja töötasu saanud isikut tuleb töötuskindlustushüvitise

saamisel kohelda sarnaselt teiste TKindlS § 3 lg-s 1 loetletud kindlustatud isikutega, toetab ka

sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 regulatsioon,

mis käsitlevad valla- ja linnavalitsuse liiget sarnaselt muude töötajatega. SMS § 2 lg 1 p 3 järgi

3-15-2024

8(8)

on ametnik SMS tähenduses ka ATS § 2 lõikes 3 nimetatud isik, sh valla- või linnavalitsuse liige.

Valla- ja linnavalitsuse liiget käsitletakse sarnaselt töötaja või ametnikuga ka tulumaksuseaduse

§ 13 lg 1 kontekstis.

30. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et juhul, kui toetada kaebaja käsitlust, et linnapea

ametikohal olnud isikule TKindlS § 6 lg 1 p 2 ei kohaldu, ei oleks kaebajal õigust ka

töötuskindlustushüvitisele TKindlS § 8 lg 1 p 2 alusel, mis seab korduva hüvitise määramisel

eelduseks asjaolu, et isik on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel,

olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust

võlaõigusliku lepingu alusel. Kaebaja asus pärast töötuna arveoleku lõpetamist (16.11.2015)

tööle Kallaste linnapea ametikohale ning soovis end uuesti töötuna arvele võtta pärast linnapea

ametikohalt tagasiastumist. Kuna linnapea ametikoht ei ole töö- ega teenistussuhe, samuti mitte

aja-, asendus- või reservteenistuses või teenuse osutamine võlaõigusliku lepingu alusel, ei saaks

kaebaja käsitlust toetades talle kõnealuse sätte alusel korduvat hüvitist määrata.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on õigesti kohaldanud materiaalõigust nii

vaidlustatud otsuse kui ka vaideotsuse andmisel. Kaebaja ei ole välja toonud vormi- ega

menetlusnormide rikkumist, mis võinuks vaidlustatud haldusaktide tühistamise kaasa tuua ning

selliseid vigu ei esine ka kohtu hinnangul. Seetõttu on vaidlustatud haldusaktid õiguspärased

ning nende tühistamiseks puudub alus.

Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

Seega tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe