1-15-10403/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02 2016, Tallinn . märtsil Kriminaalasja number

1-15-10403 Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Eesistuja Orvi Tali, liikmed Meelika Aava

ja Ivi Kesküla

Kea Lemming Kriminaalasi L.V 200 lg 1

süüdistus KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.jaanuari 2016.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav L.V

(isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas)

Prokurör Natalia Miilvee

Kaitsja Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 27. jaanuari 2016. a kokkuleppemenetluses tehtud otsus täies ulatuses ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile.

L.V - vahistamine - suhtes valitud tõkend jätta muutmata. Lugeda L.V

kinnipeetavaks Põhja Ringkonnaprokuratuuri järgi.

L.V kaitsja Talvi Vaske riigi

õigusabi eest makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

2

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. tema kaitsja Talvi Vaske 26.jaanuaril 2016 sõlmisid L.V, ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri

prokurör Natalia Miilvee kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb

kohtus L.V 200 lg 1 2 süüditunnistamist KarS § järgi ja tema karistamist aasta vangistusega. Kohaldada

, et koheselt kulub se KarS § 74 lg 1, lg 2 sätteid ning määrata kandmisele 6 kuud vangistust. - KarS § 74 lg 1 3 kohaselt ei pöörata vangistust 1 aasta 6 kuud

täitmisele, kui L.V ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohustatakse täitama KarS § 75 lg 2 p - 2, 21, 8 sätteid. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust kinnipidamisest s.o 30.09.2015.a Kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse välja

mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha tasu riigi õigusab 1 075 eurot ja i eest 216 eurot (viimasele lisandub kokkuleppe kohaselt tasu kaitsja osalemise eest kohtuistungil).

2.

Harju Maakohtu 27.jaanuari 2016 otsusega mõisteti L.V

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 2 aastat.

Kohaldati KarS § 74 lg 1, lg 2 sätteid ning määrati, et koheselt kulub kandmisele 6 kuud

vangistust. KarS § 74 lg 1 3 kohaselt ei pöörata vangistust 1 aasta 6 kuud täitmisele, kui - L.V ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1- kohustusi. 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohaldati KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 sätestatud KarS § 68 lg 1 alusel arvati koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust kinnipidamisest s.o 30.09.2015.a Sama otsusega lahendati menetluskuludega seonduv ning mõisteti süüdistatavalt ositi 12 kuu jooksul riigi tuludesse välja menetluskulud, s.o sundraha 1 075 eurot tasu riigi ja õigusabi eest Kaitsjatasu jäeti summas 24 eurot riigi kanda. 528 eurot.

3. Maakohus , et märkis süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul

kokkulepe otsusega kinnitada. Maakohtu hinnangul on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja asja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse

sätteid. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, ning L.V tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Seoses kaitsja kohtuistungil väljendatud taotlusega tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, märkis maakohus, et arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ei pruugi L.V

olla võimeline kulusid kiiremini tasuma. Seetõttu andis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel talle võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti jättis kaitsjatasu 24 eurot riigi kanda.

4. L.V on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes vabastada teda sundraha summas 1 075 eurot maksmisest. Vabanemisel ei jõua tema tasuda sellist summat, kuna hakkab saama keskmist palka.

5. Ringkonnakohtu eelistungil 02 2016 .märtsil esitas kaitsja süüdistatava L.V

avalduse paellatsioonist loobumiseks. Prokurör ja kaitsja toetasid süüdistatava avaldust ning palusid apellatsioon jätta läbi vaatamata. Prokurör leidis, et KrMS § 180 lg 3 kohaldamisel ei ole kohus väljunud kokkuleppe raamest, kuna kokkuleppes ei olnud märgitud, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul. Seega jäi nimetatud küsimus kohtu otsustada. Samas möönis prokurör, et tõepoolest ei sisalda kokkulepe

3

kaitsja tasu jätmist riigi kanda, mistõttu selles osas on kohus väljunud kokkuleppe raamest. Kaitsja leidis, et kokkuleppemenetluse reegleid ei ole rikutud.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, kuna menetluskulude väljamõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kokkuleppemenetluse reegleid.

7. KrMS § 333 lg 1 kohaselt on apellatsioonist loobumine ringkonnakohtule siduv, välja

arvatud KrMS § 333 lg 6 sätestatud juhtudel. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on

oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, siis ei ole võimalik võtta vastu apellatsioonist loobumist. Arutatavas asjas on prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlminud kokkuleppe, milles muu hulgas

käsitletakse kriminaalmenetluse kulusid. Kokkuleppes on selle kohta märgitud, et kuludena

tuleb tasuda 216 t kohtueelses menetluses osutatud eurot kaitsjatasu määratud kaitsja pool

õigusabi eest, millele lisandub määratud kaitsjale makstav tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest. Samuti kuulub väljamõistmisele sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075 eurot. Kokkuleppes ei ole märgitud, et menetluskulude tasumine võiks aset leida

ositi pikema aja jooksul. Maakohtu vaidlustatud otsusega on L.V-lt kohtukuludena välja mõistetud kokku 528 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt riigi õigusabi

osutamise eest (sh tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest) ja I astme kuriteos süüditunnistamisega KrMS § 179 lg 1 p 1 alus KrMS § 180 lg el kaasnev sundraha 1075 eurot.

3 alusel andis kohus asumiseks ositi 12 kuu jooksul alates võimaluse menetluskulude t kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsjatasu jäeti summas 24 eurot riigi kanda. Eelnevast nähtuvalt on maakohus menetluskulude osas kokkuleppest irdunud.

8.

Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § riminaalmenetluse lõpetamise aluste 248 lg- 1. Sedastades k st

puudumise KrMS 199 1 p-de 2 § lg –6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle -

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Riigikohus on hiljutises praktikas asunud mh

seisukohale, et alates 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt „peavad

prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses

menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises,

samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

KrMS 180 § lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises“ (vt

RKKKo asjas 3-1-1-7-6, p 5.2.). Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud menetluskulude väljamõistmise individualiseerimises KrMS § 180 lg 3 alusel. Maakohtu otsuses kalduti süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel kokkuleppes kajastatust kõrvale ja sellega muudeti sisuliselt sõlmitud kokkulepet. Olukorras, kus maakohus

sellisest toimimis, on rikutud KrMS 9. ptk 2. jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Riigikohus on lisaks

eeltoodule üheselt märkinud, et KrMS § 3 kohaldamise korral peab nähtuma 180 lg

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus. Kokkuleppest ei nähtu, et kaitsjatasu summas 24 eurot jäetakse riigi kanda. Kolleegiumil tuleb märkida, et kaitsjatasu 24

4

eurot riigi kanda jätmine kohtuotsuses on ekslik ja ei vasta tegelikkusele, kuna kriminaalasjas moodustavadki kaitsjatasud kokku summa 528 eurot (216 eurot, 288 eurot ja 24 eurot).

9. Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maa - kohtu pädevus KrMS § 248 s sätestatuga, s.t kohtul ei ole võimalik kokkulepet muuta. Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei

vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude kandmise

individualiseerimise osas pole pooled kokku leppinud), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud

olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses.

10. Kolleegium peab vajalikus juhtida tähelepanu ka menetluslikele minetustele maakohtus.

Üldmenetluses tehtavas kohtuotsuses võib maakohus märkida üksn KrMS § 311, § 314 es sätestatud andmed, seega kohtuotsuse põhiosa andmeid (KrMS § 312) ei märgita, kui maakohus koostab KrMS § 306 lg 3 kohaselt kohtuotsuse resolutiivosa. KrMS § 315 lg 7 kohaselt kui apellatsiooniõigusest pooled loobusid või kui käesoleva paragrahvi lõike 5 p 2 sätestatud tähtaja

jooksul ei ole kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitaksegi kohtuotsuses üksnes KrMS §-des 311 ja 314 andmed.

Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina

KrMS § 249, mille kohaselt tuleb otsuse põhiosas märkida see, millises süüdistuses kohus

süüdistatava süüdi mõistab (punkt 1) ja kokkuleppe sisu (punkt 2) (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-81-11, p 28). Kuna

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosale esitatavaid nõudeid reguleerib erinormina

KrMS § 249 võimalus märkida otsuses üksnes KrMS § 311, § , siis puudub maakohtul 314 andmed.

Maakohus kuulutades ja koostades kokkuleppe s resolutiivosa menetluses üksne märkis

käesoleval juhul ka KrMS § 249 p 1, 2 sätestatud andmed

. Seega koostas maakohus

tegelikkuses kokkuleppemenetluses ettenähtud tervikliku kohtuotsuse, kuid märkides, et

apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on kättesaadav

kriminaalkantseleis 18.02.2016 (kd 2 lk 21-22). Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, mis vastaks KrMS § 312 sätestatule, siis puudub loogiline põhjendus resolutiivosa, kuid märkides koostada kokkuleppemenetluse kohtuotsuses selles kohtuotsuse põhiosa andmed. Taoline kohtuotsuse resolutiivosa vormistamine maakohtu

poolt ei ole kooskõlas eeltoodud menetlusnormidega ega ka lihtmenetluse kohaldamise eesmärkidega, nagu kriminaalmenetluse kiirus ja ökonoomsus.

11. Eelnevast lähtuvalt tuginedes KrMS § 337 lg , § ja § 341 ning 2 p-le 3 -st 245 1 p-st 3

tühis Harju Maakohtu vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja tab ringkonnakohus tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.

12. L.V suhtes KrMS § 130 lg 2 alusel kohaldatud tõkendi - vahistaminealus ei ole ära langenud. Tegemist on isikuga, kelle suhtes esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht. Seega pole alust tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks.

13. KrMS § 259 lg 2 kohaselt on kaitsja osavõtt eesistungist kohustuslik. L.V kaitsja Talvi Vaske esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest kokku euro suuruse tasu saamiseks. Kohtukolleegium koos käibemaksuga summas 24 leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt

on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui

5

apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p 2 või lõikes 2 nimetatud lahend, -4

kannab menetluskulud riik. Harju Maakohtu otsuse ning saadab Ringkonnakohus tühistab

kriminaaltoimiku prokuratuurile, seega teeb KrMS § 337 lg 2 p 3 nimetatud lahendi ning käesoleval juhul kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla