3-15-2090/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2090 Haldusasi SE kaebus kohtueelses kriminaalmenetluses jälitustegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – SE Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. septembri 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus SE määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta SE määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.09.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2090 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SE esitas 21.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle jälitustegevusega põhjustatud mittevaraline kahju õiglases ulatuses kohtu äranägemisel. Viru Maakohtu 11.02.2011 määrusega anti kaebaja suhtes luba altkäemaksu andmise matkimiseks, varjatud sisenemiseks kaebaja eluja töökohta, telefonikõnede salajaseks pealtkuulamiseks ning töökoha arvuti kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtvaatamiseks. Riigiprokuratuur andis 11.02.2011 loa kaebaja varjatud jälgimiseks ja tema kasutuses oleva telefoni positsioneerimiseks. Viru Maakohtu 26.09.2013 otsusega mõisteti kaebaja õigeks. Otsus jõustus 19.02.2014. Seoses vahi all viibimisega maksti kaebajale riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 5 lg 1 alusel

12 000 eurot (pärast tulumaksu kinnipidamist 10 000 eurot), mis ei ole õiglane ning ei vasta kahju tegelikule suurusele. Kaebaja esitas 13.05.2015 Justiitsministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks, kuid see jäeti 21.07.2015 kirjaga rahuldamata.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 21.09.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

3-15-2090

2(3)

Kaebaja taotleb kohtueelses kriminaalmenetluses jälitustegevusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 1 lg 1 kohaselt toimub süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamine SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses menetlejaks kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. SKHS seletuskirja kohaselt on seaduse reguleerimisalaga hõlmatud kõikide menetlejate tegevus.

SKHS § 7 lg 3 kohaselt, kui kohus rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. SKHS eelnõu seletuskirja kohaselt välistab nimetatud säte kohtu vastutuse SKHS alusel. Eeltoodu aga ei tähenda, et süüteomenetluses kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamine ei peaks toimuma SKHS-s sätestatud korras. SKHS-s on ette nähtud, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle otsustab üldkohus, mis on vajalik vältimaks olukorda, kus halduskohus pidi andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele.

Kahjunõue hõlmab endas nii prokuratuuri kui kohtu tegevust kaebaja suhtes jälitustoiminguteks loa taotlemisel ja andmisel. Seejuures on kaebaja esitatud nõue prokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks üldkohtus ning kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtus. Prokuratuuri ja kohtu tegevust ei saa aga lahus vaadata. Vältimaks samaaegselt kahe paralleelselt toimuva menetluse läbiviimist ning kriminaalmenetluse raames üldkohtus tehtud kohtulahendite halduskohtulikku kontrolli, tuleb kaebus tagastada. Kaebajal on võimalik täiendada 12.08.2015 Viru Maakohtule esitatud kahjunõuet käesoleva kahjunõudega.

Kui asja läbivaatamine kuuluks halduskohtu pädevusse, tuleks see tagastada HKMS § 121 lg

2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist üksnes siis, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Halduskohus ei saa seejuures ise tuvastada kuriteo toimepanemist kohtuniku poolt, vaid see peab olema enne kohtusse pöördumist tuvastatud kriminaalmenetluses. Antud juhul ei ole kindlaks tehtud, et kohtunik pani jälitustegevuseks loa andmisel toime kuriteo. Samuti puuduvad alused, et esitada kahjunõue RVastS § 15 lg-le 31 tuginedes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. SE palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 21.09.2015 määrus tühistada ning teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse.

SKHS § 7 lg 3 sätestab, et kui kahju tekitab kohus, vastutab riik RVastS kohaselt. Seletuskirjas on selgitatud, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamine reguleeritakse üldises RVastS-s, et tagada kõigis kohtuharudes ühesugune vastutuse standard. Kaebust on pädev lahendama halduskohus. See on vajalik ka õiglase kohtumenetluse tagamiseks, sest kuna vastutus seondub kriminaalkohtunike tegevusega, on kahjunõude läbivaatamine sama kohtu kolleegide poolt vastuolus kohtu sõltumatuse põhimõttega. SKHS ei taga tõhusa menetluse läbiviimist. Kui kahjunõue tuleb siiski läbi vaadata SKHS alusel, tuleb SKHS tunnistada selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks.

Samuti oli vale kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Riigikohus on asjas nr 3-3- 1-15-10 leidnud, et kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei tule

3-15-2090

3(3) RVastS § 15 lg-t 1 kohaldada. Riigikohtu üldkogu asus seisukohale, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju hüvitamise õiglases ulatuses, ning tunnistas sellise regulatsiooni puudumise põhiseadusega vastuolus olevaks. Käesoleval juhul puudub regulatsioon, mis võimaldaks kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui kahju tekitajaks on kohus ning tegemist ei ole SKHS §-s 5 nimetatud juhuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, et asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

5. Ringkonnakohus jääb 29.12.2015 määruses haldusasjas nr 3-14-52025 avaldatud seisukohtade juurde. Kohus leidis eelnimetatud määruses järgmist: SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab: „Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.“ Kui sellise kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt (SKHS § 7 lg 3). See SKHS 2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju tekkis kohtu tegevuse või lahendi tõttu.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kahjunõuete läbivaatamine üldkohtu menetluses ei taga tõhusat menetlust ning on vastuolus kohtu sõltumatuse põhimõttega. Kõikidele kohtutele laienevad ühesugused sõltumatuse ja erapooletuse nõuded ning pole põhjust pidada üldkohtu kohtunikke sobimatuteks lahendama süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid üksnes seetõttu, et üldkohtute kohtunikud menetlevad ka kriminaalasju.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets