1-14-4128/331 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-4128

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22. jaanuari 2016 määrus

süüdimõistetu Danel Parmase kaitsja taotluse läbivaatamata

jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Danel Parmase (Danel Parmas, isikukood

38503245727) kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Danel Parmast karistati Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4

aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis Danel

Parmasele liitkaristuseks 5 aastat 20 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas 27.11.2013.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.09.2015.

2. Danel Parmase kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas 22.12.2015 Tartu Maakohtule

õiguskaitse taotluse seoses süüdimõistetu ebainimlikes tingimustes kinnipidamisega. Kaitsja palub

kohtult järgmist:

-

Tartu Vanglalt välja nõuda andmed selle kohta, millistes tingimustes on Danel Parmast alates

tema kinnipidamisest kuni andmete väljanõudmiseni hoitud, samuti kõik Danel Parmase poolt

vanglale esitatud märgukirjad seoses CPT raportite ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

konventsiooni artikkel 3 rikkumisega;

-

tuvastada Danel Parmase suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artikkel 3 oluline rikkumine, vabastada Danel Parmas viivitamata vangistuse kandmise kohustusest

ja mõista kohtu õiglasel äranägemisel Danel Parmasele perioodi eest, mil ta viibis õigusvastaselt

konventsiooni artikkel 3 tingimusi rikkuvates tingimustes pärast seda, kui Eesti Vabariigil tekkis

kohustus ta vabastada, rahaline hüvitis või kohtu õiglasel äranägemisel ka Danel Parmase

vangistusest vabastamise või tema vangistusest vabastamata jätmise korral mitterahaline hüvitis;

-

tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 123 vastuolus olevaks õigustloova

akti andmata jätmine osas, millega ei ole ette nähtud tõhusat siseriiklikku õiguskaitsevahendit või

menetlust kinnipeetavale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3

vastuolus olevate kinnipidamistingimuste kontrollimiseks ja eelviidatud sätte rikkumise korral

kinnipeetavale õiglase hüvitise mõistmiseks.

3. Tartu Maakohus 22.01.2016 määrusega jättis Danel Parmase kaitsja taotluse täies ulatuses

läbi vaatamata, põhjendades sellist toimimisviisi järgmiselt.

3.1

Maakohus käsitles kõigepealt kaitsja väiteid, mis hõlmasid: 1) taotlust tuvastada inimõiguste

ja põhivabaduste konventsiooni artikli 3 rikkumine seoses Danel Parmase hoidmisega ebainimlikes

kinnipidamistingimustes ning 2) taotlust Danel Parmasele tekitatud kahju kompenseerimiseks. Seda

tehes leidis kohus, et maakohtu pädevusse ei kuulu taotluse lahendamine, mis puudutab isiku

kinnipidamistingimusi. Samuti on asjakohatu kaitsja viide KrMS 18. peatükile, kuna ta ei ole

esitanud selliseid taotlusi, mida maakohus saaks lahendada kohtuotsuse täitmisel tekkinud

küsimusena viidatud peatüki regulatsiooni alusel. Maakohtu pädevuses ei ole hinnata

vahistatu/süüdimõistetu kinnipidamistingimisi, mida taotleb kaitsja, ning sellel alusel vangistusest

vabastamine, rahalise või mitterahalise hüvitise väljamõistmine. Jõustunud kohtuotsusega mõistetud

karistust on õigus muuta vaid Riigikohtul teistmismenetluses KrMS §-s 366 ettenähtud teistmise

aluste olemasolul.

3.2

Vangistuse (ka eelvangistuse) täideviimise korra ning korralduse sätestab vangistusseadus

(VangS § 1). Eelvangistuses viibivate vahistatute ja karistust kandvate süüdimõistetute

kinnipidamistingimusi reguleerib samuti vangistusseadus, lisaks nimetatud seaduse

delegatsiooninormide alusel vastu võetud valdkonna eest vastutava ministri määrused, sh vangla

põhimäärus. Tartu Vangla 06.12.2001 põhimääruse nr 87 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla

Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja

eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Nimetatud põhimääruse § 3 lg 2 p 2 kohaselt

vastutab vangla tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning tagab vangla

ülesannete tulemusliku täitmise, samuti vangla arendamise ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö,

vangla direktor.

3.3

Eelmärgitu alusel leidis kohus, et kuna vahistatu/süüdimõistetu vangistuse kandmise

tingimuste hindamine ei ole kohtuotsuse täitmisel tekkiv küsimus, mida maakohus saab lahendada

vastavalt KrMS 18. peatüki sätetele, tuleb süüdimõistetu Danel Parmase kaitsja poolt esitatud

vastavasisuline taotlus jätta läbi vaatamata. Maakohtul puudub selleks pädevus.

3.4

Kui kaitsja leiab, et tema esindatava õigusi on karistuse kandmise käigus (sh eelvangistuses

viibimise ajal) rikutud, on tal võimalik vastav kaebus esitada halduskohtule. Halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute

õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et

halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda. Muuhulgas on halduskohtul volitused mõista välja ka hüvitis

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Seaduses ei ole sätestatud

teistsugust menetluskorda, millele viitab ka kaitsja ise taotluse punktis 2.5, mistõttu on vastavalt

HKMS § 4 lg-le 1 tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga.

3.5

Kuna kohus leidis, et kaitsja taotlus ebainimlike kinnipidamistingimuste tõttu Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 3 rikkumise tuvastamiseks ning Danel Parmase

vangistusest vabastamiseks ja hüvitise mõistmiseks ei kuulu maakohtu pädevusse, tuleb jätta läbi

vaatamata ka taotlus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 23 vastuolus olevaks

vastava õigustloova akti andmata jätmine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

§ 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata

mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega

vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud

õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või

määruse Riigikohtule. Riikohtu lahendi nr 3-4-1-57-14 punktis 14 on öeldud, et kohtuasja

lahendamine hõlmab nii kohtuasja sisulise kui ka asjaga seotud menetluslike küsimuste

lahendamise. Tulenevalt asjaolust, et maakohus ei saa vastava pädevuse puudumise tõttu läbi

vaadata taotlust Euroopa Inimõiguste ja –vabaduste konventsiooni artikkel 3 rikkumise

tuvastamiseks kaitsja poolt taotletud alustel, st kaitsja taotlust sisuliselt lahendada, ei saa kohtul

tõusetuda küsimust ka sellest, kas vastava akti andmata jätmine on põhiseadusega vastuolus või

mitte.

3.6

Kaitsja taotluse esimese punktiga seonduvalt märkis kohus, et asja lahendamiseks vajalike

materjalide väljanõudmise taotlus tuleb samuti esitada kohtule, kes on pädev asja sisuliselt

lahendama.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kohtumääruse peale esitas kaebuse Danel Parmase kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kes

taotleb lahendi tühistamist ning enda poolt 22.12.2015 esitatud õiguskaitse taotluse maakohtule

uueks lahendamiseks saatmist.

4.1

Kaitsja hinnangul ei saa karistusõiguslikku laadi küsimused, sh see, kas süüdimõistetu

karistust tuleb vähendada konventsiooni artikliga 3 kokkusobimatutes kinnipidamistingimustes

viibimise tõttu, kuuluda halduskohtu pädevusse. KrMS § 1 sätestab sõnaselgelt, et käesolevas

seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning

kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. Sellega on seadusandja delegeerinud kogu

kriminaalmenetlusega seotud küsimuste paketi maakohtule. Järelikult ei saa halduskohus antud

taotlust läbi vaadata, sest halduskohus ei saa otsustada EIK praktikas loodud õiguskaitsevahendite

realiseerimise üle.

4.2

EIK lahendites Shishanova vs Moldova (nr 11353/06), Stella and Others vs Italy (nr

49169/09; 54908/09; 55156/09), Torreggiani and Others vs Italy (43517/09), Mamedova vs Russia

(nr 7064/05) on kohus kehtestanud õiguskaitsevahendid, kus vabaduskaotuslikku karistust

vähendatakse päevade arvu võrra, mis isik on viibinud konventsiooni artikliga 3 kokkusobimatutes

kinnipidamistingimustes.

4.3

Vastavalt EIK praktikale sõltub isiku õiguskaitsevahendi valik ning talle võimaldatav hüvitis

tema suhtes toime pandud rikkumise sisust ning kestusest. Tõhusaks õiguskaitsevahendiks on

rahaline hüvitis siis, kui isik on juba vabanenud. Jätkuvalt kinnipeetud isikule tuleb tagada ka

tingimuste parandamine. Kuivõrd kaebaja oli jätkuvalt kinnipeetav ja valitsus ei näidanud, millise

õiguskaitsevahendiga oleks kaebaja saavutanud tingimuste parandamist, siis ei jätnud ta

ammendamata siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.

4.4

PS § 3 lg 1 teise lause alusel on rahvusvahelise õiguse üldtingimustatud põhimõtted ja

normid

Eesti õigussüsteemis rakendatavad otse ja vahetult. PS § 123 lg 2 omistab Riigikogu poolt

ratifitseeritud rahvusvahelistele välislepingutele ülimuslikkuse Eesti õigusaktide suhtes. Seaduse ja

muu õigusakti vastuolu korral Riigikogu poolt ratifitseeritud ratifitseeritud välislepinguga on

õigusakti kohaldamata jätma õigustatud ja kohustatud iga organ, kelle funktsiooniks on seaduse

rakendamine (seega nii õigustmõistva kui ka täidesaatva riigivõimu organ).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud Danel Parmase kaitsja

esitatud õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtulahendile esitatud edasikaebus jääb seega

täielikult tagajärjetuks. Kuivõrd kriminaalkolleegium nõustub esimese kohtuastme

argumentatsiooniga ja KrMS § 342 lg 3 p 1 annab võimaluse jätta maakohtu otsuse põhiosa

asjaolud kordamata, märgib apellatsioonikohus käesolevas määruses üksnes järgmist.

6. Kõigepealt nimetab apellatsioonikohus ära, et Danel Parmase kaitsja esitatud õiguskaitse

taotluse keskmes on nõue tuvastada inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 3 rikkumine

seoses tema kaitsealuse hoidmisega ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Sellise taotluse

sisustamisel on viidatud väidetavatele rikkumistele seoses Danel Parmase osas vangistuse

täideviimisega, vanglas temale osaks saanud olmetingimustega ja vangla poolt määratud

distsiplinaarkaristustega. Ehk siis tegemist on isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse

täideviimisel (vangistuse täideviimine algab isiku vastuvõtmisega vanglasse - VangS 2. ptk 2. jg)

üles kerkinud avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub kriminaaltäitevõiguse reguleerimisalasse,

millest põhiosa moodustabki vangistusõigus. Vastavalt VangS §-le 1 sätestab see õigusharu

vangistuse, aresti ja eelvangistuse täitmise korra. Seega on maakohus oma lahendis õigesti

väljendanud seisukohta, mille kohaselt kuulub tuvastamine, kas isiku kinnipidamistingimused

(sealhulgas eelvangistuses viibimisel) on olnud tema inimväärikust alandavad ja ebainimlikud,

halduskohtu pädevusse. Siinjuures on esimene kohtuaste asjakohaselt viidanud HKMS sätetele,

millest juhindudes tulebki Danel Parmasel ja tema kaitsjal esitada vastav kaebus halduskohtule.

Muuhulgas on kohus selgitanud sedagi, et halduskohtul on volitus mõista välja ka hüvitisi avalik-

õiguslikes suhetes tekitatud kahju eest

7. Edasiselt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kuivõrd kaitsja on

põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse tõstatanud tingituna taotlusest tuvastada inimõiguste ja

põhivabaduste konventsiooni artikli 3 rikkumine seoses tema kaitsealuse hoidmisega ebainimlikes

kinnipidamistingimustes, siis ei saanud esimene kohtuaste võtta seisukohta advokaadi nõudes

tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 23 vastuolus olevaks õigustloova akti

andmata jätmine. Samuti ei ole Tartu Maakohus õigesti hakanud vanglalt välja nõudma ka kaitsja

taotletud materjale.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus