1-15-8071/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-15-8071

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. 2016, Rakvere kohtumaja märts Kriminaalasja number 1-15-8071 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest B.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

B.G , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 04.05.2015 02.07.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.01.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava

id B.G vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.G käesoleval ajal kannab Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-8071 01.10.2015 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja

karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. B.G tunnistati süüdi KarS § 2 g 2 p 1 järgi ja 66 l karistuseks

mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kantuks

raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.12.2014 ja alates 04.05.2015 karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 04.05.2015.

2

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral ning reaalset vangistust kannab ta

kolmandat korda. toime vargusi Kuritegude muster on jäänud samaks, isik paneb jätkuvalt majandusliku kasu saamise eesmärgil ning oma probleemide lahendamiseks. Varasemalt on teda

karistatud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ja sotsiaalprogrammides ta osalenud ei ole. 2015. aasta oktoobris töötas ta vanglas majandustöödel koristajana.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust.

Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud.

Süüdimõistetu elas enne vangistust koos vanematega xxxx. Ema J H andis teada, et ei soovi oma korterisse poega elama, kuna Ema elab ta ise xxxx ning poeg tekitas korterile suured võlad. sõnul

xxxx korter on üürile antud. B.G elukoht pärast vanglast puudub vabanemist. Kinnipeetav on omandanud 7 klassi haridust xxxx koolis. ta 2007. a Enda sõnul omandas metallilukksepa eriala, samas ei ole

ta motiveeritud haridustee jätkamiseks. Isik on õppinud ka

xxxx. Enne vangistust puudus isikul stabiilne sissetulek. Ta on käinud mitteametlikult tööl,

teenitud raha kulutas alkoholile. Isikul on palju tasumata võlgnevusi ja väljavaated nende

tasumiseks on halvad. TÄITISE andmetel võlgnevusi 2065,97 eurot, lisaks kohtutäituri on tal kulud. Vanglas ei toeta isikut keegi rahaliselt. Kinnipeetav ei suuda oma rahaasju korraldada,

elades Vabanemise korral esialgne materiaalne toetus puudub, samuti puudub päev korraga. isikul

töökoht.

Kinnipeetava l Emaga on suhted neutraalsed, ema ei usalda teda ja ei ähedasteks on ema ja õde.

soovi temaga koos elada. Kinnipeetaval on probleemsed suhted päritoluperekonnaga. Pere on

teinud jõupingutusi, et suunata teda seaduskuulekusele. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Suurem osa kuritegudest on toime pandud grupis. Isikut võib pidada

mõjutatavaks. Isiku duvkuritegudest nähtub, et isik pooldab riskivat, hoolimatut ja teisi ära kor

kasutavat elustiili. on tal alkoholiga probleeme. Ta kuritarvitas Isiku enda sõnade kohaselt alkoholi ja kõik tarvitamise tagajärjel kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi on ta

kaotanud töökoha. Süüdimõistetu ole motiveeritud alkoholivabaks eluks. Viru Vangla ei andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. Narkootikumide tarbimist alustas isik 2008. aastal. Isik

tarvitas amfetamiini, viimane tarvitamine oli kaks aastat tagasi. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta

igapäevaselt diagnoositud sõltuvus, kanepit. Isikul on kuid narkorehabilitatsioonikeskusesse ta ravile minna ei soovi. probleeme ning ta saab ka vajalikku ravi. Teda on Tal on psühhiaatrilisi

korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Isik tegutseb hetke ajendil, vägivaldsete mõtlemata tagajärgedele. i lahenda probleeme sihipäraselt, oma tegude Ta e vaid tarvitab alkoholi ja narkootikume,

vältides sellega probleemidega tegelemist. Tulevikueesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetav ei aktsepteeri on - ja kriminaalkorras korduvalt ühiskonnas kehtivaid norme, väärteo

karistatud. Ametiisikutesse suhtub ta sallivalt. Kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud juba teismelise eas. Isik on rikkunud kriminaalhooldusel deid ja sooritanud katseajal olles kontrollnõu uusi kuritegusid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 ue vägivalla komponendiga kuriteo aasta jooksul 80%, u

toimepan jooksul on 69%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla emise tõenäosus sama aja

B.G ettetähtaegset vabastamist. Kui kohus otsustab B.G tingimisi

ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja

3 käitumiskontrolli . Käitumiskontrolli ajaks on soovitav kohaldada KarS § pikkuseks 6 kuud talle 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et B.G lähedasteks vabaduses on

tema ema J H nendega on pigem neutraalsed seoses isiku varasema ja õde oma perega. Suhted

kriminaalse käitumisega. Ema on olemas, kuid abi ja tuge ta pojale vabanedes ei paku.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib B.G elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on isiku emale kuuluva korteriga. J H andis teada, et ei soovi oma korterisse ta poega elama, kuna poeg tekitas korterile suured võlad, mida tema tasuma peab. J sõnul elab ta H ise xxxx ning xxxx soovi ema poega enda juurde xxxx korter on üürile antud. Samuti ei võtta. Ema sõnul on poeg täiskasvanud inimene, kes

peab ise hakkama saama. Juba vangistuses olles

tuleks B.G pöörduda xxxx KOV-i poole seoses lahendust vajava elukoha

probleemiga. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul vabaduses töökoht.

B.G peaks end arvele võtma Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. B.G käitumist vabaduses mõjutas suuresti alkoholi kuritarvitamine ning tutvusringkond. Igakuine sissetulek B.G

puudub, mis soodustab uute kuritegude sooritamist. Varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki ei ole täitnud, isik on rikkunud kontrollnõudeid ja sooritanud katseajal uusi ku tegusid. ri

B.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda. T oma ema korterisse. B.G al on elukoht, kuhu vabanemisel minna. Ta läheb tunnistas ka samas, et ta ei saa vastu ema tahtmist tema korterisse elama minna ning et

korter on ka üürile antud. Töökohta tal vabanemisel ei ole. Ta ikkagi soovib vabaneda enne tähtaega. Ta selgitas, et läheb xxxx Linnavalitsusse, et elamispind saada, kuid praegu ta ei ole

veel xxxx ud. Ta suudab vabaduses ise hoiduda alkoholi ja Linnavalitsuse poole pöördun narkootikumide tarvitamisest.

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et

tingimisi enne ei soovi võtta osa B.G

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 11.01.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla vangistus

B.G est ennetähtaegset vabastamist. B.G varasem elukäik ning

toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kaheksa

korda kriminaalkorras karistatud isikuga (karistusregistri andmetel seisuga 10.02.2016 kolm –

kehtivat ja viis arhiveeritud kriminaalkaristust). Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele

hoiakutele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varem Viru Maakohtu

16.01.2006, 21.06.2006 ja 23.07 ed ei ole B.G-le .2007 kohtuotsustega tingimisi mõistetud karistus itiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu pos

usaldust ega ole osanud hinnata temale pannes antud võimalust oma karistust vabaduses kanda,

katseajal toime uusi kuritegusid. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga talle anti selline võimalus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole

aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles

näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks oleks tema ennetähtaegse vabastamise eluks, korral

ühiskonna Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise heao ohustatud. lu

oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. B.G distsiplinaarkorras vangistuse jooksul karistatud ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine

iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas

käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamis Võttes arvesse süüdimõistetu asutuses. poolt toimepandud kuritegude arvukust (kokku seitse varguse episoodi ajavahemikus 01.09.2014 kuni

4 29.04.2015 oli ), tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Enne vangistust

B.G atud väärteokorras AS § 70 ja § 71 probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karist

järgi) ja narkootikumide tarbimisega (diagnoositud sõltuvus) mida võib pidada uue kuriteo ,

toimepanem poolt ise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu mittevägivaldse kuriteo ja vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmis

e 2

aasta jooksul vastavalt 80% ja 69%, mis on suur risk. Seeg

a on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. ne tähtaega Tema vabastamine en

ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude

toimepanemist). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende vara ja korteripuutumatuse –

kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Toimikus puuduvad andmed B.G vabanemisjärgse elukoha kohta, mis ei

võimalda ennetähtaegse v nõuete täitmist ja abanemisega kaasnevate kontroll raskendab käitumiskontrolli teostamist. Õigus pöörduda

xxxx omavalitsuse poole ja taotleda sotsiaalpinda

sotsiaalmajas, ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1

sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. KarS § Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75

lg 1 p 1

sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse

vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel ko

lm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p

3,4,5).

Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja

sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. toeta prokuratuur B.G Lähtudes eeltoodust ei

ennetähtaegset vangistusest tingimisi vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu B.G

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning

käesoleval hetkel kannab ta Eeltoodust järeldub, et kolmandat reaalset vanglakaristust. varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole isikule

vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära tema poolt uute

kuritegude toime panemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete

tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo sooritamise peamiseks riskifaktoriks. Isikul puudub

vabanemisjärgselt kindel alaline elukoht. Kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises

elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema

vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3,4,5). Samuti puudub isikul materiaalne lähedaste moraalne ja toetus ning töökoht, mis kohtu hinnangul raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses

ning võib viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Vangla hinnangul on uue

mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80% ning uue

vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%, milliste

näol on tegemist kõrgete riskidega. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo

5

toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et B.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua s töötas ta 2015. aasta selle, et vangistuse oktoobris majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul

ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus - kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik