1-15-4248/139 · 1-15-4248/139 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-4248 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. veebruari 2016

määrus süüdimõistetu H.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu H.P (isikukood xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 5. veebruari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu . H P määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 26.10.2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati H.P süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 ja KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H.P eelvangistuses 21.10.2014-23.10.2014, 07.01.2015- 08.01.2015, 10.03.2015-12.03.2015 viibitud 8 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H.P eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja 6 kuu 22 päeva vangistuse kandmise alguseks loeti 10.09.2015. Karistuse kandmise aja lõpp 01.04.2016. Maakohtu määrus

2. Tartu Maakohtu 05.02.2016 määrusega jäeti M. Toomasalu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu täitnud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks. Materiaalsed eeldused on täitmata.

2.1. H.P on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, põhiliselt varavastaste

kuritegude eest. Ka käesolevat vangistust kannab ta varguse toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Tingimusliku vangistusega koos käitumiskontrollile allutamisega on teda karistatud kahel korral. Mõlemal juhul tuli kohtul arutada tema kohta

esitatud erakorralist ettekannet, kuna H.P ei suutnud käitumiskontrolli nõuetest kinni

pidada. Mõlemal korral kuulutati ta ka tagaotsitavaks ning karistused pöörati täitmisele.

Sellest saab järeldada, et mõistetud karistused ei avaldanud loodetud mõju ega mõjutanud isikut elama õiguskuulekat elu. 2.2. Praeguseks on H.P enda sõnul oma suhtumisi muutnud ja soovib vabaduses uut

elu alustada, kuid maakohut kinnipeetava sõnad ei veennud. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil ning nende muutmine ei toimu kergelt. Ta ei ole püstitanud

endale kindlaid eesmärke ega edasist tegevuskava. Samuti ei ole ta enda jaoks selgeks

mõelnud, kuidas loobuda kuritegelikust käitumisest. Seetõttu leidis maakohus, et H.P

puhul on endiselt suur risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Riski võimendab seegi, et H.P puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed,

kes saaksid teda toetada ja aidata, mõjutades teda seeläbi uusi õigusrikkumisi mitte toime

panema. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on perekond ja suguvõsa loobunud H.P aitamisest, sest kinnipeetav varastas neilt, oli vägivaldne ja tekitas probleeme.

H.P on ema, kuid maakohtule esitatud materjalidest saab järeldada, et ta ise on

raske puudega hooldatav, mistõttu ei saa tema toetusega arvestada. H.P on ka endine abikaasa, kellega aga ei ole ta pikki aastaid suhelnud. Oma nelja lapse käekäigu kohta ei tea ta midagi. 2.3. H.P puudub vabaduses ka kindel eluase. Enne kinnipidamist elas H.P lühikest aega Tartu linna varjupaigas. Varjupaigas kasutas ta aga seal viibivate isikute suhtes

vägivalda ning talle on korduvalt kutsutud politsei. Samas kindla eluaseme puudumine

raskendab käitumiskontrolli teostamist, mis kaasneks ennetähtaegse vabastamisega. Samuti

suurendab see uute kuritegude toimepanemise riski H.P poolt, kuna ta peaks peatuma oma tuttavate juures, kelle seas on ka kriminaalsete kalduvustega isikuid.

2.4. Lisaks ei ole kinnipeetaval kokkuleppeid kindla töökoha osas. Arvestades kinnipeetava

madalat haridustaset, vähest töötegemise kogemust ja tervislikku seisundit, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht olematu. Puuduvad lähedased inimesed,

kes saaks teda materiaalselt toetada. Samas on majanduslik toimetulematus H.P

puhul, keda on karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Samuti on oluliseks riskifaktoriks H.P sõltuvus alkoholist, kuna seegi takistab kriminaalhoolduse läbiviimist ning võib soodustada H.P antisotsiaalset käitumist. Määruskaebus

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb talle valeandmete põhjal ja inimõiguste rikkumise eest tekitatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Maakohtu määruses on esitatud andmeid, mis on isikut äärmiselt solvavad ja alandavad.

On vale, et H.P on madal haridustase ja tema suguvõsa on loobunud tema aitamisest. Samas süüdimõistetu leiab, et ta ei soovi uut kohtuistungit. Määruskaebuse lisas toob süüdimõistetu välja, et ta on lõpetanud Padise Õhtukooli 12 klassi, Kutsekool nr 3 1. aasta autolaadurijuhi eriala ja TTÜ ettevalmistuskursuse 1. aasta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja ei pea põhjendatuks süüdimõistetu taotlust väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks.

5. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus rääkida, et maakohus on määruses väljatoodud andmetega tekitanud H.P-le kahju ja on rikkunud tema inimõigusi. Maakohus on oma

määruse koostamisel lähtunud vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest. Seega ei saa väita, et maakohus oleks alusetult asunud sellisele

seisukohale. See, et süüdimõistetu ei ole avaldanud andmeid oma hariduskäigu osas, on süüdimõistetu risk.

Lisaks ei ole tegemist kahju hüvitamise taotlusega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes.

Kuna määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määrust H.P ennetähtaegselt vabastamata jätmise osas, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks siinkohal maakohtu määruses toodud asjaolusid üle korrata ja nõustub toodud põhistustega.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 05.02.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk