Legislator Case Law & Legislation
1-14-5569/46 AI generated

1-14-5569/46 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-14-5569/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KarS § 215 lg 3 p 1, § 328 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud vangistust; KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud. 11.2013. a, 03.01.- KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.

Legislator headnote

AI generated

1-14-5569/46 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud. 11.2013. a, 03.01.- KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.

Keywords

AI generated
deportation despite health issues dismissal during probation case of personal hardship changed financial circumstances withdrawal of social benefits degree of disability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-14-5569

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2016. a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 18.02.2016. a) Kriminaalasja number 1-14-5569 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistung

i sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

T.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.N

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta T.N Harju Maakohtu 25.08.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14- 5569 . mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata

Edasikaebamise kord

K ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK T.N on süüdi tunnistatud

Harju Maakohtu 25.08.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5569

KarS § 215 lg 3 p 1, § 328 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud vangistust; KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust; KarS §

2 aastat

199 lg 2 p 5, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud. 11.2013. a, 03.01.- KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.

04.01.2014. a, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 3 kuud 27 päeva.

2 (3)

Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev, s.o 21.03.2014. a. Kohtuotsus jõustus 17.09.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.03.2014. 18.07.2016. a. a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 23.01.2016. a.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava

T.N-i vangistusest tingimisi enne . tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud ning sisulist arvamust esitanud ei ole, kuid märgib, et ei toeta T.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

T.N tähtaega v avaldas, et soovib tingimisi enne abaneda. Tal on vabanemisel olemas elukoht ning võimalus ametlikult tööle saada. Kinnipeetav tunnistas, et varem on teda kahel korral vabastatud enne tähtaega, kuid katseaeg kulges negatiivselt. Praegu soovib ta oma elu muuta, sest 21.03.2014. ja tema ema vajab abi. K

a sündis tal tütar õik vangla poolt määratud kursused on läbitud. Vanglas on olnud kahe aasta jooksul 4 distsiplinaarkaristust, kuid tema hinnangul ei ole need tõsised.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus os või ettevaatamatus esimese astme kuriteos teise astme kurite süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on T.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi T.N-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et T.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. T.N süütegude on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasemalt sooritatud hulka kuuluvad nii varavastased, . on isikuvastased kui ka ühiskonnaohtlikud süüteod T.N-ile mõistetud vanglakaristusi, kuid nii olles tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt korduvalt vabastatud kui ka pärast karistuse ärakandmist on ta jätkanud kuritegude toimepanemist.

Vaatamata sellele, et T.N on vangistuse jooksul osalenud taasühiskonnastavas tegevuses (riigikeele õpe A2 ja B1 tasemel, tööhõive, sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Õige Hetk“) on vangla hinnanud T.N-i jätkuvalt ohtlikukskahe aasta jooksul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kinnipeetava puhul 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse 52%, mis on kõrge.

Vangla esitatud iseloomustusest nähtuvalt, ei suuda T.N ka kinnipidamisasutuses kehtestatud korda järgida. Samas isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama, kui oluline on korrakohane käitumine just karistuse kandmise ajal. T.N on kohtule saadetud kirjas viidanud oma k korralikule käitumisele, kuid äesolevalt on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane on määratud 23.11.2015. a, enne seda 09.09.2015. a, 08.09.2015. a ja

10.03.2015. a. Seega mitmeid üsna lühikese perioodi jooksul on T.N toime pannud

3 (3)

rikkumisi, mis kohtu hinnangul ei näita, et isik ka tegelikult enda suhtumist õiguskorda muuta sooviks. T.N-i enda hinnangul ei ole rikkumised olnud tõsised, mistõttu ei peaks need tema muutumise soovi siiruses siiski kahtlust tekitama. Kuigi

T.N-i vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head, ei saa ka need olla isiku vabastamise aluseks. Nii pere, eluolid olemas ka varasemalt, kui ka töökoht T.N kuid ei olnud siiski piisavad, et hoida teda kuritegude toimepanemisest eemale. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. äesoleval K t selliseid erandlikke asjaolus

id, mis T.N-i vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine.

Eelneva põhjal leiab kohus, et T.N tuleb jätta misi enne tähtaega vangistusest

tingi vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik