4-15-10664/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-10664

01. märtsil 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

D.B, ik XXX, kodakondsus EV, elukoht XXX, ei tööta, 4 kehtivat kriminaalkaristust, 10 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 15.11.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1434577 (2315,15,011333) 15.11.2015

kell 22:37 Tallinnas, Pikri tn 3, liikudes Punane tn suunas juhtis D.B mootorsõidukit Hyundai Getz reg.nr XXX omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus D.B LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Vastavalt 26.11.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1465660 (2315,15,011907) 26.11.2015 kell 09:36 Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Kesk tee 7 juures liikudes Toominga tee

suunas juhtis D.B mootorsõidukit Audi A8 reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus D.B LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles D.B-le karistuseks LS § 201 lg 2 ning LS § 201 lg 2 järgi 20 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Karistuseks taotles üldkasulikku tööd.

Kohtule on väärteoasjas nr 2315,15,011333 esitatud järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku D.B väärteoprotokollis nr AB1434577 märgitud ütluste kohaselt

parkis ta sõidukit ümber ja sellega rikkus LE.

- Tunnistaja Jekaterina Petrojeva ütluste kohaselt 15.11.2015 olles patrullis koos

patrullpolitseinikuga Leonid Nõmmemees, liiklusjärelevalve teostamise käigus, märkas kell 22:37 Pikri 3 juures Punase tn suunas liikuvat mootorsõidukit Hyundai Getz reg.nr XXX, mis

järsult kiirendas ja keeras maja hoovi. Otsustas sõidukit kontrollida. Sõiduk oli peatatud ja

kontrollimisel selgus, et juhtis sõidukit D.B ik XXX. Tema andmete kontrollimisel selgus, et tal puudub juhtimisõigus.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati D.B sõiduki

juhtimiselt 15.11.2015, sest ta juhtis sõidukit Hyundai Getz reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti kõrvaldati D.B sõiduki juhtimiselt 25.10.2014, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et D.B kehtivaid juhilube ei ole.

2

Kohtule on väärteoasjas nr 2315,15,011907 esitatud järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku D.B väärteoprotokollis nr AB1465660 märgitud ütluste kohaselt ta

kahetseb tehtud ja tunnistab süüd.

- Tunnistaja Andres Alus ütluste kohaselt oli ta 26.11.2015 patrullis koos patrullpolitseinik Madis

Allak’uga. Märkas kell 09:36 Viimsi vallas Kesk tee 7 juures sõidukit XXXAudi A8, mis liikus

Toominga tn suunas. Sõiduk peatati sinise-punase vilkuriga Toominga tee 7 juures ning juhi

kontrollimisel selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Juht D.B ik.

XXX oli autos üksinda ning oli rikkumisega nõus. Rikkumise kohta on olemas videosalvestus. Esmalt äratas kahtlust, et juht varjas vasaku käega nägu sõidukist möödudes ning seejärel fooriga teele pöörates ei näidanud suunatuld.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati D.B sõiduki

juhtimiselt 26.11.2015, sest ta juhtis sõidukit Audi A8 reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati D.B sõiduki juhtimiselt 15.11.2015, sest ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et D.B kehtivaid juhilube ei ole.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.B 4 kehtivat kriminaalkaristust, 10 kehtivat

väärteokaristust, viimati karistati teda 07.04.2015 KarS § 199 lg 1; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega, millest ta vabanes tingimisi enne tähtaga 13.08.2015 kohtumääruse alusel, katseaeg on kuni 28.08.2016.a.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning D.B süü

rikkumistes on tõendatud, et 15.11.2015 kell 22:37 ning 26.11.2015 kell 09:36 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. D.B käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. D.B käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.B varem kriminaalkorras karistatud nii

varavastaste süütegude eest (KarS § 199, § 209), liiklusalase süüteo eest (KarS § 424), kuid ka avaliku korra vastase süüteo eest (KarS § 266) vangistusega. Väärteokorras D.B oli karistatud rahatrahvidega, millest enamus on jäänud tasumata. Kohus leiab, et arvestades D.B süü suurust ning asjaolu, et teda on varem kriminaalja

väärteokorras korduvalt karistatud, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. D.B puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et D.B-le tuleb LS § 201 lg 2 järgi kahe rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest D.B ei ole varem arestiga karistatud.

Kohus mõistab D.B-le LS § 201 lg 2 (15.11.2015 episood) ja § 201 lg 2 (26.11.2015 episood) järgi põhikaristusena aresti 20 päeva. 15.11.2015 kell 22.37 pani D.B toime ühe teo ning 26.11.2015 kell 09.36 pani ta toime samasuguse süüteo (LS § 201 lg 2), kuid nende tegude eest tuleb mõista üks põhikaristus.

3

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada D.B LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada D.B-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata D.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt