4-16-789/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. 2016 kohtumajas märtsil Jõhvi kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-16-789 (2440,15,008776) Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses H.B LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles H.B tunnistati süüdi LS § 259 lg 2 p 1 alusel ja karistati rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. Kaebuse esitaja H.B, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus

MÄÄRAS:

Jätta taotlus Ida Prefektuuri Jõhvi H.B patrullpolitseinik Txxx

H.B kiirmenetluse 2440,15,008776 otsuse peale väärteoasjas tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Jätta kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi H.B patrullpolitseinik Txxx Nxx10.12.2015 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas 2440,15,00877 läbi vaatamata.

Määruse ärakiri saata H.B-le ja Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Tegi kindlaks:

04.02.2016 esitas H.B Viru Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Ida Prefektuuri 10.12.2015 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr.2440,15,008776.

Nimetatud otsusega tunnistati H.B süüdi LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistati rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

Vastavalt VTMS § 114 lg 3 esitatakse kaebus kiirmenetluse otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

Kohus tut

et kiirmenetluse otsus vus väärteoasja materjalidega, millest nähtub, nr.10220152160969 väärteoasjas nr.2440,15,008776 on koostatud 10.12.2015. Menetlusalune isik on otsusele 10.12.2015 alla kirjutanud. Järelikult oli kaebuse esitamise viimane päev 28.12.2015.

Kuna kaebus oli esitatud hilinemisega, selgitas kohus -16-789 22.02.2016 määruses nr 4

H.B-le, et juhul, kui menetlusalune isik soovib saavutada menetluse jätkamist kohtus, peab ta esitama kohtule taotluse kaebuse tähtaja ennistamiseks. Taotlusest peab nähtuma millistel põhjustel menetlusalune isik laskis mööda kaebuse esitamise 15 päevase -

tähtaja ning millised olid selleks mõjuvad põhjused. Võttes arvesse, et kaebus oli esitatud

puudusega,

tähtaja puuduste jättis kohus selle käiguta, andes H.B-le kõrvaldamiseks kuni 07.03.2016.

H.B esitas 26.02.2016 kohtule taotluse tähtaja ennistamiseks põhjus oli üle tel, et kuu aja haige. Lisaks käis ta kaks korda politseijaoskonnas, kus temale ei seletatud, mida ta peaks edasi tegema. Kaebuse esitaja ei saanud kaebust õigeaegselt esitada, kuna ei oska eesti keelt. Lisaks on ta haige inimene ja raha trahvi maksmiseks pole kusagilt võtta.

Vastavalt VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 172 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt loetakse kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaa muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur lmenetlusest kõrvalehoidumisega ja või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on lahendis nr.3-1-1-90- kriminaalkolleegium on

10 p.9.2 selgitanud järgmist: „…

korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi või - - sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms . Sama seisukohta toetavad ka Riigikohtu lahendid 3-1-1-55-10 p.14; 3-1-1-5-07 p.6; “ 3-1-1-152-05 p.6; 3-1-1-144-03 p.8; 3-1-1-77-98.

Tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud kaebuse ning taotlusega, leiab kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei esine ühtki asjaolu, mida kohtupraktika kohaselt saaks pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõistes. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine oleks tingitud menetlusaluse isiku või tema lähedaste raskest haigusest, loodus tuse

õnne st, sidehäirest vms.

Ennistamise taotluses toodud argumendid ei anna kohtule alust pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist mõjuval põhjusel.

Kontrollides menetlusaluse isiku väiteid väärteotoimiku põhjal leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited ei ole tõendatud.

Kaebuse esitaja väide, et ta oli üle kuu aja haige ei ole iseenesest põhjenduseks kaebuse esitamise tähtaja enn pole esitatud arstitõendit, istamisel. Raske ja pikaajalise haiguse kohta mistõttu aktsepteerida kui mõjuvat põhjust. ei saa kohus nimetatud fakti Kohus saab aluseks võtta ainult neid asjaolusid, mis on tõendatud.

Kaebuse esitaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et kohtuväline menetleja ja väärteoprotokolli koostaja on selgituskohustuse jätnud menetlusaluse isiku suhtes täitmata. väidab, et käis kahel korral poitseijaoskonnas küsimas, mida peab edasi tegema, Isik

kuid selgitusi ei saanud. Kohus ei saa ka seda asjaolu lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise ennistamisel. tähtaja Väärteoprotokollist nähtub, et isik on omakäeliselt selle allkirjastanud. Kohus kaaluks kaebuse esitamise tähtaja ennitamist juhul, kui oleks tuvastatud isiku kaitseõiguse oluline rikkumine, mille tagajärjel isiku võimalus ennast kaitsta oleks raskendatud või piiratud ja viiks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseni.

Väärteoprotokollist nähtub, et isik tutvus oma õiguste ja kohustustega, mis on sätestatud

VTMS § 19, ja andis selle kohta oma allkirja. Õigused ja kohustused on väärteoprotokollis toodud kolmes keeles. Ka ennistamise taotlusest ei nähtu, et isikule oleksid tema õigused jäänud arusaamatuks ebapiisava selgitamise tõttu. Asjaolu, et menetlusalune isik ei olnud mõistlikult aktiivne oma õiguste kasutamisel, ei küsinud täiendavalt informatsiooni menetlustoimingute kohta ja nende eesmärkidest, ei tundnud huvi, mis saab menetlusest pärast seda, kui ta on menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja tema suhtes koostatud väärteoprotokoll, ei saa olla käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks tähtaja ennistamist.

Kohus ei tuvastanud, et riik oleks käitunud süüteomenetluses kodaniku suhtes ebaproportsionaalselt, põhjendamatult, mille tõttu oleks tema kaitseõigus oluliselt rikutud.

Kohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt LS § 259 lg 2 p 1 jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest kui see on toime pandud joobeseisundis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas, olles seejuures alkoholijoobes, mille eest määrati temale karituseks rahatrav

50 trahviühiku ulatuses. Maksimumkaristus toime pandud väärteo puhul oleks 100 trahviühikut. Seega on H.B-le määratud rahatrahv 50 trahviühikut määratud ettenähtud karistuse keskmises määras, mis iseenesest ei ole toimepandud teo eest ülemäära suur.

Seega ei saa öelda, et isikule määratud karistus oleks ilmselt ebaproportsionaalne ja kohus kaaluks sekkumist ja edasikaebamise õiguse taastamist, et kaitsta isikut riigiasutuse p

õhjendamatu või omavolilise tegevuse eest.

Tuginedes väärteoasja materjalidele ja esitatud taotlusele, ei näe kohus alust möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Menetlusaluse isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõi es 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja k

ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Tulenevalt eelpooltoodust jätab kohtunik taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik