2-16-2898/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-2898

Tsiviilasi

R.G. hagi Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu)

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.G.; isikukood XXXX; viibimiskoht XXXX.

Hageja

esindaja:

advokaat

Valli

Murde;

e-post

vmurde@gmail.com

Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu);

asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn 15191, Harjumaa.

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.G. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud R.G. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R.G. esitas 24. veebruaril 2016. a Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt kasutasid Tartu Vangla valvurid A.R. ja E.T. 19. veebruaril 2015. a

hageja ümberpaigutamisel hageja suhtes füüsilist jõudu, mille tagajärjel tekitasid hagejale

kehavigastusi. Valvurid lõid hagejat teleskoopnuiaga vastu tema vasaku käe küünarnukki

ja kätega näkku. Kui üks valvuritest tegi hageja vasakule käele valuvõtet, tegi teine valvur

valuvõtet hagejal paremale jalale. Sellise tegevuse tagajärjel kannatas hageja suurt valu.

Hagejal tekkis hüsteeriahoog.

Tartu Vangla valvurid E.T., A.R. ja A.S. kasutasid 20. veebruaril 2015. a hageja järjekordsel

ümberpaigutamisel hageja suhtes jälle vägivalda. E.T. lõi hagejale kilbiga pähe, mille järel

teised valvurid viskasid hageja põrandale pikali. Hageja tundis suurt valu ja hingelisi

kannatusi.

Hageja paigutati alates 20. märtsist 2015 kuni 12. maini 2015 kartserisse

distsiplinaarkaristuse kandmiseks. Hageja pöördus valvurite poole palvega abistada teda

madratsi kambrisse toomisel, põhjendades palvet sellega, et vasak käsi on väga valulik ja

hageja ei suuda raskusi tõsta. Algselt valvurid abistasid teda ja hageja kambrisse toodi

madrats, kuid alates 22. märtsist 2015 keeldusid abistamisest. Sellest ajast magas hageja

kartseris ilma madratsita kuni 20. aprillini 2015. Hageja pöördumised vangla töötajate poole

tulemusi ei andnud. Hagejal tekkis tugev hingeline valu ja põhjendamatud kannatused.

Hageja leiab, et temale kirjeldatud vigastuste sihiliku tekitamisega alandati hageja isikut ja

tekitati mittevaralist kahju. Hageja soovib, et kostja maksaks temale moraalse kahju

tekitamise eest hüvitist 25 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja Tartu Vangla valvurite poolt hagejale tekitatud

kehavigastuste tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi vaatavad maakohtud esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul tuleb seega tuvastada, kas vanglas valvurite

poolt kinnipeetava ühest kambrist teise paigutamisel ning kinnipeetava suhtes jõu

kasutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe.

5. Hageja ühest kambrist teise paigutamisel täitsid Tartu Vangla valvurid Justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri § 6 lõikest 1 tulenevalt

teenistusülesandeid. Teenistusülesannete täitmisel vanglateenistuse ametniku poolt jõu, sh

teleskoopnuia, kasutamine on reguleeritud VangS § 71 lg 2 ja VangS § 701 lg 2 ja

Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 42

järgi,

so

avalik-õiguslike

normide

alusel.

Kinnipeetava

suhtes

täiendavate

julgeolekuabinõude, sh kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise,

kohaldamine on reguleeritud VangS § 69 järgi, so samuti avalik-õiguslike normide alusel.

Kusjuures kinnipeetava ümberpaigutamist ning kinnipeetava suhtes vangistuses viibides

jõu ja täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist saab läbi viia ainult vanglateenistuse

ametnik. Eraõiguslik isik neid toiminguid teha ei saa. Kinnipeetava ümberpaigutamisel ja

kinnipeetava suhtes vangistuses viibides jõu ja täiendavate julgeolekuabinõude

rakendamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel seega alluvussuhe, milles vanglateenistuse

ametnik ehk avaliku võimu kandja teostab avaliku võimu. Tegemist on seega avalik-

õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele

halduskohtus. Riigivastutuse seaduse § 7 ja § 17 lg 1 järgi tuleb isikul, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, pöörduda

kahju hüvitamiseks halduskohtusse. VangS § 11 lõikest 8 nähtub samuti, et vangla poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda haldus-, mitte maakohtu poole.

6. Tartu Maakohus ei ole eeltoodust tulenevalt antud asjas pädev kohus. Hagi tuleb seega jätta

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata.

7. Kohus selgitab, et hagejal saab oma õiguste kaitseks soovi korral pöörduda Tartu

Halduskohtu poole.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik