2-16-1899/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-1899 Tsiviilasja hind 675 eurot Tsiviilasi A. I.i ja A. I.i hagi V. I.i vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad A. I., isikukood xxxxxxxxxxx, ja A. I., isikukood xxxxxxxxxxx, mõlema elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxxxx. Hagejate seaduslik esindaja O. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxxxx. Hagejate lepinguline esindaja Jelena Smorodina, e-post jelena.smorodina@mail.ee. Kostja: V. I., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx-xx, xxxxx xxxxx.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 442 lg 5, 6, § 444 lg 1, § 445 lg 3, § 456 lg 3, § 407 lg 1, 3, 5, § 415 lg 1, 2, § 416 lg 1,2, § 420 lg 1, § 468 lg 1 p 2, § 415 lg 2, § 632 lg 1, § 445 lg 1.

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-28989 väljamõistetud elatise suurust. Muuta Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 27.10.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-28991 väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista V. I.ilt elatis alaealise lapse A. I.i (sündinud xx xx xxxx.a), ülalpidamiseks alates 04.02.2016.a igakuiselt 215 (kakssada viisteist) eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.a.

Tsiviilasi nr 2-16-1899 2 (4)

4. Välja mõista V. I.ilt elatis alaealise lapse A. I.i (sündinud xx xx xxxx.a), ülalpidamiseks alates 04.02.2016.a igakuiselt 215 (kakssada viisteist) eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.a.

5. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Edasikaebamise kord

Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja kohtu seisukoht.

Tsiviilasi nr 2-16-1899 3 (4)

1. A. I. ja A. I. (seadusliku esindaja kaudu) esitasid 04.02.2016.a. Pärnu Maakohtule hagi V. I.i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduses paluvad hagejad muuta Pärnu Maakohtu 30.10.2014.a kohtumäärusega ja 27.10.2014.a. kohtumäärusega väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis 215.- eurot lapse kohta alates 04.02.2016.a ja edaspidi seadusega kehtestatud elatise miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni.

2. Kohus võttis 09.02.2016.a määrusega esitatud hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja on kohtu 09.02.2016.a määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte saanud isiklikult 10.02.2016.a, kuid vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Seega loeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise mõista välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Eeltoodu alusel kohus muudab Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.10.2014.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-28989 ja 27.10.2014.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2- 14-28991 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab PKS § 97 p 1 ja § 101 lg 1 ja 2 alusel kostjalt alates hagi esitamisest s.o 04.02.2016.a välja elatise laste ülalpidamiseks igakuiselt 215 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

4. Hagejad esitasid hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulud 300 eurot ning viivis tasumata jäetud menetluskuludelt VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avalduse kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud lepingulise esindaja kuludest. Avaldusele on lisatud arve, mille kohaselt lepingulise esindaja ajakulu on 3 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, seega kokku 300 eurot. Lepinguline esinadaja nõustas hagejate seaduslikku esindajat elatisasjas ja koostas elatise hagiavalduse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et kuna elatise vaidluses on igaüks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat. Hagejate seaduslik esindaja oleks olnud võimeline ise

Tsiviilasi nr 2-16-1899 4 (4)

vajalikul määral laste huve kaitsma, seda enam, et tegemist oli elatise suurendamise nõudega miinimummäärani, millise nõude puhul ei ole vaja tõendeid esitada ega riigilõivu tasuda. Laste seaduslikul esindajal puudub laste huvide kaitsmiseks täiendav vajadus lepingulise esindaja järele, sest nii perekonnaseaduses kui ka lastekaitse seaduses on sätestatud põhimõtted, milles tulenevalt on kohus seatud kaitsma laste huve ja vajadusi. Lisaks leiab kohus, et ebamõistlik oleks kostjale lisaks olemasolevale ja jätkuvale kohustusele hagejaid ülal pidada lisada ka kohustus õigusabikulude tasumiseks, milliseid vahendeid saaks ja tuleks laste ülalpidamise huvides kasutada. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik