Legislator Case Law & Legislation
3-16-397/7 AI generated

3-16-397/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-16-397/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-16-397/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-397 Kohtuasi A.S. kaebus arvuti kasutamise mittevõimaldamisega Viru Vangla poolt põhjustatud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.S. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 03.02.2016 on kinnipeetav A.S. (edaspidi kaebaja) koostanud taotluse, milles palus võimaldada arvuti kasutamist 03.02.2016, 04.02.2016 ja 05.02.2016. 05.02.2016 koostatud venekeelses vaides soovis kaebaja saada vanglalt 5000 euro suurust hüvitist selle eest, et kontaktisik ei võimaldanud tal eelnimetatud taotluses märgitud kuupäevadel arvuti kasutamist. 18.02.2016 vastusega nr 6-10/3799- 2 otsustati jätta taotlus läbi vaatamata ja tagastada. 19.02.2016 vastusega nr 6-16/23-2 läbi vaatamata ja tagastas ka kahjunõude põhjusel, et kaebaja ei nõustunud tõlkimese eest tasuma, kuigi tema arvel olev raha seda võimaldas.

2. 20.02.2016 koostatud kaebuses leidis kaebaja, et tema õigusi on rahvusliku vihkamise tõttu alusetult piiratud. Ta väitis, et esitab seetõttu kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja nõuab 10 000 suurust õiglast hüvitist oma õiguste ja vabaduste rikkumise, moraalse alandamise, piiramise, diskrimineerimise ning väärikuse solvamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab kaebuse tagastada ka juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale või vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile või riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. HKMS § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud ning ainult selles ulatuses, milles pole nõuet tähtaegselt rahuldatud.

5. Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Sama seaduse § 9 lg-tes 1, 2 ja 3 kehtestatuga on tehtud erand vaid nende vähemusrahvusest isikute suhtes, kes elavad paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 5958 vene rahvusest elanikku 01.01.2016 seisuga 49,67% ehk alla poole selle omavalitsusüksuse 11 996 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust.

6. Kinnipeetava kohtueelsete nõuete esitamise kord on reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 49’. Selle lõiked üks, kaks ja kolm näevad ette, et vangla peab saatma võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkijale, võtma enne seda kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta kulude maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt ning jätma võõrkeelse nõude menetlusse võtmata juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel arvel olemas vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale 26.02.2016 saadud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja vanglasisesel arvel oli kahjunõudega vaide inspektor-kontaktisiku poolt vastu võtmise päeval 93,41 eurot. Võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimisele saamise taotlusel on kirjas täpselt sama rahasumma, kuid tema on taotlusele antud allkirjaga keeldunud nõusolekust ise tõlkimise eest tasuda. Seetõttu ei olnud vanglal õigust arvuti kasutamise mittevõimaldamise peale 05.02.2016 koostatud vaides esitatud kahjunõuet menetlusse võtta, ta pidigi selle tagastama ning kohtueelset menetlust ei saa kahju hüvitamise nõude osas läbituks lugeda. Muid arvuti kasutamisega seotud nõudeid pole kaebaja kohtueelselt aga üldse esitanudki.

7. Lisaks kahjunõudele on kaebaja sõnastanud ka tuvastamisnõude. HKMS § 45 lg-s 2 kehtestatu võimaldab niisuguse nõude esitamist üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamise korral konstateerib kohus üksnes seda, et vaidlustatud haldusakt või toiming oli õigusvastane, kuid see ei muuda vastavat haldusakti kehtetuks või toimingut olematuks ega võimalda seetõttu reeglina ka tekkinud tagajärgi kõrvaldada. Kaebusest nähtub, et kaebaja pole rahul, et ei saanud arvutit kasutada ja tema vastav taotlus selle kasutamiseks jäeti läbi vaatamata. Oma vastavat õigust saaks ta kõige tõhusamalt kaitsta selle kohta 18.02.2016 tehtud otsuse peale tühistamise ja asja uuele lahendamisele kohustamise nõuete abil. Seega ei saa tuvastamisnõue olla lubatav, sest ainuüksi selle abil pole kaebajal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tühistamisja kohustamisnõude esitamise tingimuseks on eelnevalt juba osundatud VangS § 1’ lg 5 kohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kuna kohtu päringule edastatud

teabe kohaselt pole kaebaja vastustajale selliseid nõudeid esitanud, on mõlemad nõuded lubamatud ning kohus ei pea talle tegema ettepanekut kaebuse muutmiseks.

8. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus hüvitamisnõude osas kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise ning tuvastamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu lubatav. Tartu Halduskohus ei saa kaebust menetlusse võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-st 4 ja lg 2 p-st 1 tulenevatel alustel täies ulatuses tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane