2-15-113641/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-113641

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-113641 Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX vastu põhivõlgnevuse 300 euro, intressi euro, võla sissenõudmise kulude (menetluskulude) 20 euro ja viivise 300 euro saamiseks Tsiviilasja hind

692 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post kristjan@tallinnlaw.ee) Kostja XXX(isikukood XXXX, tegelik eluja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXXOÜ kasuks põhivõlgnevus 300 eurot, intress 72 eurot ja seisuga 28. september 2015 sissenõutavaks muutunud viivis 300 eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXOÜ nõue XXX menetluskulude summas 20 eurot väljamõistmiseks.

4. Toimetada otsus XXX avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 97% ulatuses XXX kanda ja 3% ulatuses XXXOÜ kanda.

2. Välja mõista XXX XXXOÜ kasuks menetluskuludena 121,25 eurot.

2-15-113641

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda XXXOÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Ziip OÜ ja XXX(kostja) vahel 26.02.2014 sõlmitud laenuleping nr 29569, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning kostjale 30.01.2015 saadetud teatis nõude loovutamise kohta XXXOÜ-le (hageja). Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le

1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seoses hageja menetluskulude summas 20 eurot nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hagiavalduse p-s 4 (lk 3) märgib hageja, et laenulepingu p-de 9.2.1., 9.2.2., 9.2.3. ja

9.2.4. järgi on laenu tagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele kostja poolt järgmistes ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot; laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ning 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta. Hageja on kokku arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskuludeks 45 eurot.

2-15-113641

Hageja vähendas vabatahtlikult antud kulutuste, s.o menetluskulude, suurust 20 euroni. Kohus juhib siinkohal aga tähelepanu, et nimetatud hageja nõude rahuldamise välistab TsMS § 174 lg 11, mille järgi ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (vt ka Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13, p 11). Seetõttu jätab kohus hageja nõude menetluskulude summas 20 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on palunud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu summas 125 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 97% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 121,25 eurot (s.o 125 eurost 97%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik