4-15-10924/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-10924 Kohtukoosseis Orvi Tali, Ivi Kesküla, Andres Parmas Väärteoasi XX väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11. jaanuari 2016. a otsus Kaebuse esitaja menetlusalune isik XX (ik XXXXXXXXXXX, viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 11. jaanuari 2016. a otsus väärteoasjas nr 4-15-10924 jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.11.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1460313 nähtuvalt peeti 25.09.2015 kell 00:03 XXX maja juures kinni XX, kelle juurest leiti minigrip kilekott valge pulbriga, mis ekspertiisiakti nr 15E-AN1117 kohaselt oli massiga 0,58 grammi ning sisaldas endas amfetamiini (sulfaadina) 27%, pulbris seega sisaldus amfetamiini 0,11 grammi, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik ebaseaduslikult valdas väikeses koguses, s.o 0,11 g narkootilist ainet amfetamiin ja pani sellega toime NPALS § 3 lg 1 keelu rikkumise ja NPALS §-s 151 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

2. Harju Maakohtu 11.01.2016. a otsusega tunnistati XX süüdi NPALS § 151 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja teda karistati arestiga 6 päeva. Otsuse kohaselt tuleb mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 12.11.2015 kohtuotsusega nr X-XX-XXXX XX-le mõistetud vangistuse ärakandmisest või karistuse kandmiselt vabastamisest ja Harju Maakohtu otsusega nr X-XX-XXXX mõistetud 15 päevase aresti ärakandmisest. Maakohus leidis, et XX poolt NPALS § 151 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse liigi valikul lähtus kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning ka käesoleval ajal kannab ta järjekordset vangistust. Seega rahatrahv kui karistusliik ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Sellest järeldas maakohus, et menetlusalune isik on teadlik oma käitumise õigusvastasusest, kuid ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist vaatamata tema karistamisele. Sellele viitab ka asjaolu, et menetlusalust isikut on karistatud ka Harju Maakohtu 14.12.2015 otsusega samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga 5 päeva ning nimetatud väärtegu on toime pandud 08.11.2015. Maakohtu arvates näitab selline jätkuv õigusvastane käitumine menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist õiguskorda ja ükskõiksust saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus võimalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kergemaliigilist karistust ning pidas põhjendatuks aresti mõistmist. Karistuse määra valikul leidis maakohus, et kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe süüteo toimepanemises, siis on menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning see peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalust isikut on küll varem arestiga karistatud, kuid need karistused on kustunud ja uus arest mõisteti hilisema väärteo toimepanemise eest, leidis maakohus, et menetlusalusele isikule võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

3. Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud menetlusalune isik XX, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Apellant märgib, et teda karistati Harju Maakohtu 14.12.2015. a otsusega nr X-XX-XXXX arestiga 15 päeva süüteo eest, mille ta pani toime 08.11.2015. Kohtuistungil palus ta väärteoasja ühendamist 26.09.2015. a väärteo asjaga. Apellant palub kohaldada KarS § 65 lg-t 1 ja § 64 lg-t 1 ning lugeda antud karistus kaetuks raskeima karistusega ehk Harju Maakohtu 14.12.2015. a otsusega mõistetud karistusega. Alternatiivselt palub XX asendada talle mõistetud 6-päevane arest üldkasuliku tööga.

4. Apellant märkis apellatsioonis ringkonnakohtule, et ta ei soovi asja arutamist istungil, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja palus väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Vastuse apellatsioonile on esitanud kohtuvälise menetleja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja JS, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

4.1. Kohtuväline menetleja märgib, et XX on eelnevalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, samuti on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on isikul 16 kehtivat väärteokaristust, sh on teda ka varasemalt korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahvide ja arestidega. Karistuse kohaldamisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Maakohus on põhjendatult arvestanud seda, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on XX varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti on maakohus seejuures põhjendatult võtnud arvesse ka asjaolu, et menetlusaluse isiku käitumine näitab tema poolt üleolevat suhtumist õiguskorda ja ükskõiksust saabuvasse tagajärge.

4.2. Kohtuväline menetleja toob välja, et XX poolt toime pandud väärteo kirjeldus sisaldub NPALS §-s 151 lg 1 ning seisneb narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises väikeses koguses. Seega on XX poolt toime pandud teod subsumeeritavad ühe väärteokoosseisu alla, mistõttu väärtegude kogum on välistatud. Tegemist on ühe ja sama väärteo korduva toimepanemisega. Riigikohus on oma 19.01.2005. a lahendis nr 3-1-1-106-04 asunud seisukohale, et samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Seega võib isikut NPALS § 151 lg 1 järgi karistada faktilise korduvuse korral üksnes kuni kolmekümnepäevase arestiga. Riigikohus märgib, et eelnev kehtib juhul, kui karistus korduva rikkumise eest määratakse või mõistetakse ühe ja sama väärteoasja menetluse raames. See, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi aga mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. Peale käsitletava väärteoasja mõistis Harju Maakohus oma 14.12.2015 otsustega XX NPALS § 151 lg 1 alusel süüdi ka väärteoasjas nr X-XX-XXXX arestiga 15 päeva. Vaadatud kahe kohtuotsusega on XX karistatud kokku seega 21 päeva pikkuse arestiga ehk XX-le mõistetud karistus ei ületa seadusega lubatud maksimummäära.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooniga ja apellatsiooni vastusega leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole.

6. Apellant palub kohaldada KarS § 65 lg-t 1 ja § 64 lg-t 1 ning lugeda antud karistus kaetuks raskeima karistusega ehk Harju Maakohtu 14.12.2015. a otsusega mõistetud karistusega. Harju Maakohtu 14.12.2015. a otsusega mõisteti XX süüdi LS § 201 lg-s 2, § 242 lg-s 1 ja NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemises ja karistati arestiga 15 päeva. LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest mõisteti XX-le KarS § 63 lg 1 alusel 10 päeva aresti ning NPALS § 151 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 5 päeva aresti. KarS § 63 lg 3 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Sellisel juhul liitkaristust ei moodustata ning iga väärteo eest kohaldatud karistus mõistetakse või määratakse eraldi ning need viiakse ka eraldi täide. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik XX-le Harju Maakohtu 11.01.2016 otsusega mõistetud karistust lugeda kaetuks Harju Maakohtu 14.12.2015. a otsusega mõistetud karistusega. KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldatakse ainult kuritegude kogumi korra. Väärteoasjade ühendamine on VTMS § 63 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja või kohtu õigus, mitte kohustus. Ka pole alust eeldada, et väärteoasjade ühendamata jätmine iseenesest tooks endaga kaasa ebaõige või põhjendamatu kohtuotsuse. Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest (antud juhul NPALS § 151 lg 1) võib isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Seega võib isikut NPALS § 151 järgi karistada faktilise korduvuse korral kuni kolmekümnepäevase arestiga. See, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Harju Maakohus mõistis 14.12.2015 otsustega XX väärteoasjas nr X-XX-XXXX NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 5-päevase arestiga. Seega kahe kohtuotsusega on XX NPALS § 151 järgi karistatud kokku 11-päevase arestiga ehk XX-le mõistetud karistus ei ületa seadusega lubatud maksimummäära.

7. Alternatiivselt palub XX asendada talle mõistetud 6-päevane arest üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus selgitab, et karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades XX varasemat karistatust, väärtegude jätkuvat toimepanemist ning varasemalt mõistetud karistuste täitmata jätmist (tasumata rahatrahvid), samuti narkootiliste ainete tarvitamist, ei esine XX puhul eelduseid üldkasuliku töö edukaks sooritamiseks, samuti ei täidaks aresti asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest, on XX mitmel korral karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning isikul on seoses narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete tarvitamisega probleeme, mistõttu võib eeltoodu takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Võttes arvesse eeltoodut ning muuhulgas asjaolu, et isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist, leiab ringkonnakohus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole käesoleval juhul eesmärgipärane ega sobiv.

8. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali Ivi Kesküla Andres Parmas