1-12-9222/77 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-9222

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29. jaanuari 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vladimir Beljakovi (Vladimir Beljakov,

isikukood 37612280272) kaitsja vandeadvokaat Tanel

Mällas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 01.02.2013 otsusega karistati Vladimir Beljakovi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 426 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära

ulatuses, s.o 320 euroga. KarS § 64 lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V. Beljakovile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud vangistust

Harju Maakohtu 31.10.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra ning tema liitkaristuseks

mõisteti 6 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti V. Beljakovi karistuse

kandmise algust alates 26.04.2012 ja tema karistusaeg lõppeb 20.04.2019.

2. Tartu Maakohtu 29.01.2016 määrusega jäeti V. Beljakov vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult

järgmised.

2.1

Arvestades eelkõige V. Beljakovi varasemat karistatust ning kuritegude asjaolusid ja raskust,

ei pidanud kohus kinnipeetava praeguseks ära kantud vangistusaega piisavaks. V. Beljakovi on

kriminaalkorras karistatud viiel korral (üks karistus on kustunud), kolmel korral on ta kandnud

reaalset vangistust ning käesolevad kuriteod pani ta toime katseajal. Positiivseks ei saa pidada ka

kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

2.2

Kohtu veendumust kinnipeetava vangistuses viibimise jätkuvast vajalikkusest ei muutnud

seegi, et V. Beljakov on pikaajalise karistuse täideviimiseks loovutatav Soome Vabariigile. Nimelt

tunnistati ta Helsingi teise astme kohtu 30.04.2014 otsusega nr 947 kriminaalasjas nr R 13/1025

süüdi Soome Vabariigi kriminaalseaduse 50. peatüki § 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat 4

kuud vangistust. Kandmata karistuse pikkus on 9 aastat 1 kuu 4 päeva. Tartu Maakohus 20.01.2016

määrusega kriminaalasjas nr 1-16-191 rahuldas Euroopa vahistamismääruse ja nõustus V. Beljakovi

loovutamisega Soome Vabariigile temale seal mõistetud vabadusekaotusliku karistuse

täideviimiseks. Samuti kohaldas kohus sama määrusega V. Beljakovi suhtes loovutamisvahistamist

kuni tema Soome Vabariigile üleandmiseni. Seega on karistuse kandmisest vabanemise korral

kinnipeetav loovutatav Soome Vabariigile.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Beljakovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas,

kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Edasikaebuse argumendid on järgmised.

3.1

Maakohus ei ole võtnud arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise

ajal ega seda, et ta ei tule vangistusest vabadusse, vaid hakkab kandma edasist vanglakaristust

Soome Vabariigis. Maakohus on selle asemel liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise

asjaoludele.

3.1.1

V. Beljakov avaldas kohtuistungil, et on mõistnud oma kuritegude tähendust ning muutnud

enda käitumist ja mõtlemist. Samuti leidub isiku käitumises positiivseid jooni, mis seonduvad

vangistuses viibitud ajaga. V. Beljakovi distsipliinirikkumine ei ole aga taoline, mis peaks talle

kaasa tooma negatiivse tagajärje tema vabastamise küsimuse otsustamisel. Kinnipeetav on teinud

vanglas endast kõik oleneva, et ta ennetähtaegselt vangistusest vabastatakse.

3.1.2

Kinnipeetava suhtes tuleb arvestada seda, et ta jätkab karistuse kandmist Soome Vabariigis.

See tähendab, et tema osas jätkub vangistus ning õiguskorra huvid ei saa kahjustada.

3.2

Täiendavalt palub kaitsja anda ringkonnakohtul hinnang seonduvalt 20.01.2016

kohtumäärusega küsimuse osas, kas V. Beljakovi suhtes antud vahistamismäärusega algas tema

karistuse kandmine ka Soome Vabariigis mõistetud karistuse osas ning kas vahistamine loetakse

Soome Vabariigi karistusaja hulka.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav V. Beljakovi tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtu vastavad põhistused on selged,

asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta

esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kordamata ja lisab omapoolsed seisukohad vaid

määruskaebuse väidete osas.

5. Määruskaebuse esimese argumendi kohaselt ei ole maakohus piisavat tähelepanu pööranud

süüdimõistetu isikut ja tema vangistusaegset käitumist kirjeldavale teabele. Siinjuures, teinud

kohtule eelmärgitud etteheite, jätab kaitsja ise aga täielikult tähelepanuta, et V. Beljakovi on

kriminaalkorras karistatud korduvalt, ta on kuritegelikult käitunud katseajal ning ta on mitmel puhul

toime pannud esimese astme kuritegusid ning seda ka piiriüleselt. Nimelt on juba maakohus

siinkohal tähelepanu juhtinud sellele, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest on V.

Beljakovi lisaks Helsingi teise astme kohtu 30.04.2014 otsusele nr 947 sama kohtu poolt karistatud

juba ka 30.04.2012. Ehk siis, eeltoodu pinnalt järeldub selgesti, et V. Beljakovile korduvate

karistuste mõistmine soovitud mõju avaldanud ei ole. Sellisele seisukohale asumine välistab aga

võimaluse näha süüdimõistetu karistuse eesmärke täidetuina ja vaadelda seniselt kantud karistusosa

piisavana (s.o karistusest on kandmata veel koguni 3 aastat). Kinnipeetava kinnitus, et ta nüüd

lõpuks mõistab oma kuritegude tähendust ja soovib end muuta, osutub tema eelneva elukäigu

taustal asjakohatuks ja seega mingit usaldust ei ärata.

6. Teiseks on vandeadvokaat T. Mällas oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamise otstarbekust põhjendanud asjaoluga, et V. Beljakov hakkab koheselt kandma karistust

Soome Vabariigis, mistõttu vangistus jätkub ja õiguskorra huvid ei saa kahjustada.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka siinkohal. Kolleegium leiab, et V. Beljakovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa määravat tähendust omistada sellele, et ta

asuks koheselt vangistusse Soome Vabariigis, s.o kinnipeetava vabastamist ei saa õigustada ja

põhjendada vaid asjaoluga, et teda ootab ees järgmise vanglakaristuse kandmine.

7. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et ei vasta praeguses määruskaebemenetluses ja

kohtutoimikus sisalduvate materjalide pinnalt üheselt kaitsja küsimusele selle kohta, kas V.

Beljakovi suhtes antud vahistamismäärusega algas tema karistuse kandmine Helsingi teise astme

kohtu 30.04.2014 otsuse järgi ning kas vahistamine loetakse seal karistusaja hulka.

Apellatsioonikohus saab üldistavalt märkida üksnes järgmist.

7.1

Olukorras, kus isik, kelle suhtes on kohaldatud loovutusvahistust, kannab vanglakaristust

Eesti Vabariigis, tuleb sellist vahistust vaadelda kui preventiivset meedet, mis peab tagama, et ta n-ö

kaduma ei läheks ning teda oleks pärast karistuse Eestis ärakandmist võimalik vahi all pidada kuni

tema välisriigile üleandmiseni. Küll aga loetakse välisriigis karistuse hulka iga päev, mil isik viibib

loovutusvahistuses pärast tema Eesti Vabariigis kantavast vangistusest vabanemist ning enne

välisriigile reaalset üleandmist.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas