1-15-2122/33 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number

1-15-2122 (1-15-2122, 1-15-10059 (14230102717; 13230103353)) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava, Pav

el Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016 otsus L.M-i (L.M) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

; Rain Räägu (Rääk) süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 8, § 169 ja es , §

2 järgi lühimenet

215 lg 2 p 1,

luses

Kriminaalasja lahendamise viis

Apellatsiooni esitaja

kirjalik menetlus

süüdistatav Rain Rääk, süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis

Toomsalu, süüdistatava L.M-i kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe

Teised apellatsioonimenetluse

ringkonna Diana Helila prokurör , süüdistatav L.M pooled

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016 kohtuotsus

L.M-i Rain Räägu jätta

ja suhtes muutmata ja apellatsioon rahuldamata. id

2. lt Eesti Vabariigi kasuks 72 ( ) eurot Välja mõista Rain Räägu seitsekümmend kaks (sealhulgas käibemaks määratud kaitsjale vandeadvokaat

12 eurot) Liis Toomsalule makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Eesti Vabariigi kasuks 48 ( ) eurot Välja mõista L.M-ilt nelikümmend kaheksa (sealhulgas käibemaks määratud kaitsjale vandeadvokaat Merike Allikmäele

8 eurot) makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

2(9)

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 29. veebruaril 2016 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kuulutamisest.

kirjalikult 30 päeva jooksul alates Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016 otsusega menetluses tunnistati

lühi L.M süüdi KarS § lg 2 p-de 8 ja 9 karist e vangistusega 10 kuud; -de 1 ja järgi ning ati tähtajalis süüdi KarS § 215 lg 2 p

kar e vangistusega 4 kuud.

4 lg 1 alusel suurendati raskeimat järgi ja istustati tähtajalis KarS § 6

üksikkaristust ja mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus rMS § 238 lg 2 kohaselt

1 aasta. K

vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

8 kuud

vangistust. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates L.M-i karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.

Rain Rääk süüdi KarS § 199 lg 2 p järgi istati tähtajalis tunnistati -de 4, 7 ja 8 ja kar e vangistusega 5 kuud; kar e vangistusega 3 kuud; -

süüdi KarS § 169 järgi ja istati tähtajalis süüdi KarS § 215 lg 2 p de

1 ja 2 (episood 13.03.2013) ja kar e vangistusega 4 kuud. järgi istati tähtajalis KarS § 64 lg 1 alusel suurendati est raskeimat liitkaristuseks

9 kuud. KrMS üksikkaristust ja mõisteti tähtajaline vangistus

§ 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. alusel liideti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 käesoleva otsusega mõistetud

karistusele Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti

5 kuud, suurendades

liitkaristuseks 9 kuud vangistus t; süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ähtajalis

(episoodid 06.04.2015) ja karistati t e vangistusega 9 kuud. K

1/3 rMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud

6 kuud. karistusele KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud täies ulatuses mõista karistusega, s.o 9 kuud vangistust ning liitkaristuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks vangistus KarS § 68 lg 1 alusel arvestada k e 1 aasta 3 kuud. aristusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2015 - 15.04.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 2 kuud 28 päeva, arv karistuse ärakandmist alates estades viimasest kinnipidamisest, s.o alates 16.11.2015. Harju Maakohtu 23.04.2015 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Menetluskuludena mõisteti välja määratud kaitsjale kohtueelsel L.M-ilt sundraha 645 eurot, menetlusel makstud tasu 72 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 168 eurot, ekspertiisi tegemisega (akt nr 12E-GE0996; akt nr 12E-GE0921; akt nr 12E-GE1000) tekkinud kulud kokku summas 798 eurot ja s XXX XXX õiduki Citroen C4 Picasso reg. nr toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust , s.o 19,20 eurot. Menetluskulud kokku 1702,20 eurot, tuleb tasuda ½ kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

R.

sundraha 645 eurot, Räägult mõisteti menetluskuludena välja määratud kaitsjale kohtueelsel

menetlusel makstud tasu 216 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 360 eurot, ekspertiisi tegemisega (akt nr 13E-GE0711) tekkinud kulu 57 eurot ning sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr

XXX XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust , s.o 19,20 eurot. ½ Menetluskulud kokku 1297,20 eurot tuleb tasuda Maksuja kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Tolliameti arveldusarvele.

3(9) DNA ekspertiisi nr 13E-GE0421 tegemisega tekkinud kulu 798 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. L.M-ilt mõisteti tsiviilhagide katteks välja NCB kasuks 970 eurot, kasuks 430 euro

DAL t, RPDF kasuks 220 euro MNCMP kasuks 550 eurot ning JJCBP kasuks 585 euro t, t. L.M-ilt ja R. Räägult mõisteti solidaarselt välja

GS tsiviilhagi katteks 2035,21 eurot. R. kasuks 410 euro kasuks 450 eurot ning

Räägult mõisteti tsiviilhagide katteks välja AT t, MK AI

kasuks 309 eurot solidaarselt T.I-ga , kes on Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega 1- -

4227 süüdi mõistetud kellelt on eelmärgitud tsiviilhagi välja mõistetud Harju Maakohtu ja 02.06.2015 otsusega täies ulatuses.

2. oli antud kohtu alla s, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu L.M süüdistatuna selle

21.06.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud 24.03.2012, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 01.08.2012 kella 21.35 -

02.08.2012 kella 09.00, tungis sõiduki vasakpoolse esiukse ja tagumise luugi vasakpoolse aknaklaaside lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Ford Transit reg.nr. XXX XXX JAM-le , kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid teksapüksid väärtusega 80 eurot, tööpüksid Würth väärtusega 100 eurot, spordijakk väärtusega 50 eurot, väike raadio väärtusega 15 eurot, multitööriist

Leatherman väärtusega 200 eu Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja rot. ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ kuuluva fotoaparaadi, erinevad tööriistad Würth, -le M

töövesti ja tööpüksid. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku oma HTH- stamise eesmärgil le kuuluvad päikeseprillid väärtusega 170 eurot, püksid väärtusega 80 eurot, püksirihma väärtusega 20 eurot ja sularaha summas 20 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M JAM- kahju kokku summas 475 eurot ja H -le kokku summas 290 eurot; le TH

selles, et tema, olles toime pannud vargusi 24.03.2012 ja 01.08.2012 - 02.08.2012, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus 30.08.2012 kella 21.30 - 31.08.2012 tungis sõiduki pagasiruumi aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Renault Express reg.nr. , kust võttis võõra vallasjasja ebaseadusliku XXXXXX

omastamise eesmärgil le kuuluva seljakoti väärtusega 30 e RPDF- urot, milles olid kannatanule

kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 150 eurot, väikese seljakoti koos riietega koguväärtusega 40 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil reisikohvri Samsonite väärtusega 70 eurot, milles olid MNCMP-le kuuluva

kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 300 eurot, raamatud koguväärtusega 30 eurot, MP - epilaator

3 mängija väärtusega 30 eurot, kosmeetikatooted koguväärtusega 70 eurot, väärtusega 30 eurot, väikese seljakoti väärtusega 25 eurot. Samuti võttis L.M nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil le kuuluva spordikott väärtusega 10 JJCBP-

eurot, kaks välikõvaketast väärtusega 160 eurot, digitaalse videokaameta Canon väärtusega 150 eurot, erinevad kaablid väärtusega 20 eurot, erinevad riided koguväärtusega 90 eurot, erinevad jalanõud koguväärtusega 110 eurot, suveniirid väärtusega 20 eurot, ühe pudeli portveini ja ühe pudeli viina koguväärtusega 15 eurot, toidulisandid väärtusega 10 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M RPDF- kahju kokku summas 220 eurot, MNCMP- summas 555 le le eurot ja JJCBP-le summas 585 eurot;

selles, et 03.09.2012 ajavahemikus tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, kella 00.30 - kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas

X

dukisse Renault Traffic reg.nr. XXXXXX XX asuvasse pargitud sõi , kust võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid NCB- le

erinevad naiste riided S suurusega koguväärtusega 110 eurot, fotokaamera Nikon väärtusega 150 eurot, videomängija Sony Cam Corder väärtusega 450 eurot, diktofon Sony Voice Corder väärtusega

90 eurot, suveniirid (raamatud, võtmehoidjad, rinnamärgid) koguväärtusega 110 eurot ja DAL-le

4(9) kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid erinevad naiste riided M suurusega koguväärtusega

150 eurot, digitaalne kaamera Fuji koos lisaseadmetega, mälukaartidega, patareidega ja laadijatega koguväärtusega 110 eurot, suveniirid (raamataud, võtmehoidjad) koguväärtusega 110 eurot. Sellise tegevusega tekitas L.M NCB- kahju kokku summas 970 eurot ja

- kokku summas 430

le DAL le eurot;

selles, et 03.09.2012 ajavahemikus tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, kella 00.30 - kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas

X asuvasse pargitud MRM XX vastutavas kasutuses olnud sõidukisse Renault Traffic reg.nr. XXXXXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusli mise eesmärgil ku omasta G -le kuuluva GPS AG

seadme TomTom, ühe pudeli alkohoolset jooki Šoti viski väärtusega 45 eurot, kolm blokki suitsu

Marlboro koguväärtusega 115 eurot ja le kuuluva objektiivi Rokinon väärtusega 250 eur E - DM ot,

objektiivi Canon väärtusega 150 eurot, fotoaparaadi varustust (laadijad, juhtmed, patareid, filtrid) koguväärtusega 300 eurot, aamerakoti Lowepro väärtusega 75 eurot, suveniirid koguväärtusega 50 k eurot, deebetja krediitkaardid. Sellise tegevusega tekitas L.M G kahju summas 160 eurot ja AG E

- summas 825 eurot. DM le

Veel süüdistatakse L.M-i selles, et tema, olles 03.09.2012 toime pannud varguse, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos R. R iga, ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 - ääg

14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas X

XX asuva maja juures, võttis sealt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil kuuluva sõiduki Citroen C4 GS kasutuses olnud ja AS-le N Picasso reg.nr. XXX XXX

000 e GS-le kuuluvate esemetega: väärtusega 6 urot koos sõidukis olnud

seitse CD - plaati koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid L.M ja R. Rääk ni tatud sõidukiga Tallinnas

me X asuva maja juurest kuni Tallinnas XX

Koidu tänavani, kus L.M välju sõidukist. Vastastikuse kokkuleppe alusel sõitis R. Rääk s

nimetatud sõidukiga edasi kuni Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni.

Seejärel sõitis R. Rääk nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas

16.03.2013 X asuva majani, XX kuhu ta sõiduki jättis. maha

3. R. oli antud k tema, oll

- Viru Maakohtu Rääk ohtu alla süüdistatuna selles, et es karistatud Lääne 11.04.2005 otsusega annud KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8 alusel, seega isikuna, kes on varem toime p varguse, grupis koos L.M-iga ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 - 14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas X

lasasja omavolilise ajutise XX asuva maja juures, võttis sealt võõra val kasutamise eesmärgil kuuluva sõiduki Citroen C4 Picas GS kasutuses olnud ja AS-le N so reg.nr. XXX XXX

000 e GS-le kuuluvate esemetega: seitse CD - plaati väärtusega 6 urot koos sõidukis olnud koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid L.M ja R. Rääk nimetatud sõidukiga Tallinnas linnas Koidu tänavani, kus L.M X asuva maja juurest kuni Tal XX väljus sõidukist. Vastastik alusel sõitis R. Rääk nimetatud sõidukiga edasi kuni use kokkuleppe

Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni. Seejärel sõitis R. Rääk

16.03.2013 nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas jani, kuhu ta sõiduki jättis; X asuva ma XX maha

selles, et tema, olles 22.07.2014 karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, seega isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 00.15 - X maja ette pargitud - 00.30, ärandas XX AT le kuuluva sõiduki Audi 80 registrimärgiga XXX XXX,

va väärtusega 510 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis R. Rääk kuni Tamsalus Paide 3 asu raudteeni, kuhu ta sõiduki maha jättis; avariilisena

selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 01.30 - X maja ette pargitud - kella 07.00, ärandas XX MK le kuuluva sõiduki Volkswagen Golf registrimärgiga , väärtusega 1 t. Nimetatud sõidukiga sõit XXX XXX

000 euro is R. Rääk kuni Tapa vallas talust 300 meetri kaugusel asuva metsani, kuhu ta sõiduki jättis. X

XX maha

5(9)

Veel süüdistatakse R. Rääku

selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos T.I-ga ajavahemikul 09.03.2014 kell 21.30 - 10.03.2014 kell 01.40 läksid Paldiskis asuva maja keldrisse ja sisenesid seejärel korteri põrandas olevalt augult katte X

XX eemaldamise teel Paldiskis X

seadusliku XX asuvasse korterisse ning võtsid sealt võõra vallasasja eba omastamise eesmärgil AI-le kuuluva LCD televiisori Samsung maksumusega 259 eurot ja mobiiltelefoni NOKIA maksumusega 20 eurot. Varastatud televiisori müüsid R. Rääk ja T.I Tallinnas kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule. rastatud Va mobiiltelefoniga tegid R. Rääk ja T.I arve 30 eurot, tekitades seega AI-le kahju kokku 309 eurot;

samuti selles, et tema, isikuna kellelt Viru Maakohtu 04.05.2011 otsusega mõisteti alates 01.05.2011 tütar ülalpida (käesoleval ajal kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatis KM miseks MM L)

igakuiselt 139,01 eurot ning kes on teadlik kohtuotsusest ja igakuise elatise väljamõistmisest, on peale selle väljamõistmist tasunud elatist vaid üksikutel kordadel ja oluliselt väiksemates summades, kuigi

ta on töövõimeline, teinud tööd ja saanud tulu. Kuni 01.01.2015 oli R. Räägu poolt toimepandu kvalifitseeritav KarS § 169 järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates

01.01.2015 on tema poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

4. Maakoh k tu ohtuistungile süüdistatav L.M ei ilmunud. Temale saadetud kohtukutse tagastati kohtule märkega, et eluruumi üürileandja andmetel seisuga 04.12.2015 viibib süüdistatav juba pool aastat Saksamaal. Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna teabehaldusbüroo rahvusvahelise ametiabi teenistuse kirja on L.M 20.06.2015 kinni peetud Saksamaal, st nähtuvalt

kahtlustatavana varavastase kuriteo toimepanemises ning viibis vahi all 13.08.2015- 07.01.2016. Pärast vabastamist ei ole Saksamaa ametivõimudele tema asukoht teada, registri andmetel puudub tal kindel elukoht. Seega saab järeldada, et L.M viibis Eesti Vabariigis veel 14.04.2015 kui kirjutas alla lühimenetluse taotlusele ja ka 14.05.2015 kui teda karistati Harju Maakohtu otsusega väärteo toimepanemise eest arestiga. P ta lahkunud Eesti Vabariigist ja ärast seda on on küllaldane alus

arvata, et

uma. Kohus leidis, asukoha ta on asunud kohtusse ilmumisest kõrvale hoid et L.M-i kindlakstegemiseks on tehtud piisava , kuid et andmed tema asukoha kohta puuduvad, id jõupingutusi ei ole võimalik tagada osavõttu kriminaalasja kohtulikust menetlusest. tema Et kriminaalasi on kohtu

menetluses lühimenetluses, millise menetluse vormi korral ei saa nii või teisiti tõendamiseseme kohta tõendeid enam koguda ja kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal, leidis kohus, et kohtulik arutamine on võimalik ka süüdistatava osavõtuta üüdistatava kaitseõigus . S on

tagatud kaitsja osavõtu näol. Kokkuvõtvalt asus kohus seis süüdistatavate süü neile ukohale, et inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist kogu esitatud süüdistuse mahus.

5. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus

tema kaitsja

id süüdistatav R. Rääk, ja süüdistatava L.M-i kaitsja.

5.1.

d arvestades Süüdistatav R. Rääk möönab enda apellatsioonis, et on karistuse ära teeninud, kui tema seisundit 6.04.2015, leiab, et mõistetud karistus on liiga range. Selgitab, et enne sõiduauto Audi ärandamist oli lisaks alkoholile tarvitanud ka peotäie rah st oli šokis, usteid ning peale avarii sooritami

ka Tamsalus Volksvagen Golfi ärandamisest ei mäleta midagi. Politseisse läks vabatahtlikult ja tunnistas puhtsüdamlikult oma teod üles. Palub muuta talle mõistetud karistust, asendades selle ÜKT-

ga, lühendades või mõista osaliselt tingimisi.

6(9) 5.2. Leiab,

R. Räägu kaitsja vaidlustab apellatsioonis otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. et R. Räägule mõistetud karistus on põhjendamatult range, mistõttu palub maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas tühistada ja mõista süüdistatavale kergem karistus. Jättes tähelepanuta süüdistatava istungil väljendatud kahetsuse ja asjaolu, et tema süü antud tegude toimepanemisel pole suur, ei ole kohus R. järginud karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 sätestatut.

Räägule on süüdistus esitatud episoodides, millest osad on toime pandud enne viimast, Tartu

Maakohtu 22.07.2014 süüdimõistvat kohtuotsust.

R. Räägu tegevuse Et menetlus ei ole veninud tõttu, pole otstarbekas ega karistuse eesmärke silmas pidav praegusel hetkel niivõrd karmi karistuse mõistmine. Kaitsja ei nõustu ka st mõistetud karistusega, mida vähendati 06.04.2015 episoodide ee lühimenetluse

sätete kohaselt Kõnealustes episoodides on R. Räägu süü väike ja

6 kuulise vangistuseni. ta on toimepandut kahetsenud.

5.3. Süüdistatava L.M-i ühistada

kaitsja palub enda apellatsioonis t otsus L.M-i süüditunnistamises KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista ta õigeks. Samuti palub teha asjas uus otsus, millega tühistada kohtuotsus süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistuse osas, asendades 8 kuulise vangistuse üldkasuliku töö tundidega, s.o. 240 tundi, tähtajaga 2 aastat.

Kaitsja leiab, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

13.03.2013 Citroen C4 Picasso omavolilise kasutamise episoodis ei ole L.M kahtlustatavana antud ütlustes ennast kuriteo toimepanemises süüdi uuduvad tõendid, et

tunnistanud. P ta oleks autot omavoliliselt kasutanud, ta ei ole kordagi auto rooli istunud ega autot juhtinud. Kaaskohtualuse R.

Räägu ütlustest, kes tunnistas oma süüd, nähtub, et tema sai L.M-ilt auto võtmed ning tema juhtimisel otsustas auto lukustas auto sõideti Kristiinesse, tema viia Õismäele ja seal parkida, tema uksed ja pani võtme juhipoolse tagumise kohtu järeldusele ratta peale. Seega vastupidiselt , kuulus

initsiatiiv antud kuriteos , .

R. Räägule L.M oli vaid kaasasõitja Kohus on täielikult jätnud

tähelepanuta kannatanu enda käitumise kui kuriteo soodusasjaolu, mis peaks süüdistatavate süü suurust Kannatanu ei teadnud kuni auto kadumiseni, et kodus tal vähendama. auto teist võtit ei ole.

Puutuvalt mõistetud karistusse märgib apellant järgmist. Kuigi süüdistatav tunnistas oma süüd varguste toimepanemises ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust, ar süüdistatava vestas kohus karistusandmeid ja sellele järgneva järelda , et süüdistatava jaoks on id uusi varguse episoode ning s

ainuke karistuse võimalus vangistus. arguste eest mõistetav karistus peaks olema mitte V

vabadusekaotuslik, kuna on 14.05.2014 koh poolt vabastatud karistuse kandmisest süüdistatav tu seoses X haigusega. XX

L.M-ile süüks pandud kuriteod on toime pandud üle kolme aasta tagasi. Kuigi otsuses on märgitud, et menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud, siis karistuse liigi ja määra valikul ei ole seda arvestatud, sest kohus pidas karistusena võimalikuks ainult reaalse vangistuse. Süüdistatava on võimalik talle varguste eest mõistetud vangistus üldkasulik le e 8 kuud asendamine u tööga 240 tundi tähtajaga 2 aastat. n võimalik, et mõistetud vangistust ei saa L.M tervise tõttu O

kanda, kuna ei kaitsjale ega kohtule pole teada tema kohtusse mitteilmumise , kuid kohtusse põhjused ilmumise takistuseks võis olla tema tervislik seisund. õistetud karistus ei vasta süüdistatava M isikule

ega kuriteo raskusele. Apellatsioonikohus on KrMS § 340 lg 1 kohaselt kohustatud tegema apellatsiooni taotlusest sõltumatult uue otsuse, kui ta tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis raskendab süüdistatava olukorda.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2016 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 22. veebruarini 2016. M apellatsioonimenetluse pooled ääratud tähtajaks

kirjalikult seisukohti ega taotlusi ei esitanud.

7(9)

Ringkonnakohtu seisukoht

ja põhjendused

7. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses apellatsioonide väidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et vaidlustatud otsus R. Räägule ja L.M-ile karistuse mõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust maakohtu poolt mõistetud karistuste muutmiseks. Samuti ei anna L.M-i kaitsja apellatsiooni argumendid alust L.M-i õigeksmõistmiseks KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi.

8. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsiooni pinnalt ei ole võimalik leid des esitatu a

ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ü maakohtu mberhindamiseks.

Apellatsioonides korratakse põhimõtteliselt samu seisukohti, mida kaitsjad esitasid juba maakohtu istungil.

9. Kohtukolleegium ei saa nõustuda L.M-i kaitsjag kohus on kohaldanud ebaõigesti a selles, et materiaalõigust, mistõttu tuleb L.M süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi õigeks mõista.

KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, s ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus .h

hindab tõen teeb seejärel süüdi või deid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja - õigeksmõistva kohtuotsuse. ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, Samas et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et L.M ei ole kahtlustatavana ülekuulamisel

ennast 13.03.2013 sõiduki Citroen C4 Picasso omavolilise kasutamise episoodis süüdi tunnistanud (kd I, lk 214-217). a maja Samas on kaaskohtualuse R. Räägu ütlustega tõendatud, et koos L.M-iga läks t juurde, kuhu oli pargitud halli värvi Citroen C4 Picasso, mille võtmed sai ta L.M-ilt. Nõustuda tuleb apellandiga selles, et sõidukit L.M ei juhtinud. Samas nähtub R. Räägu ütlustest sedagi, ise et L.M palus tal auto mõneks päevaks enda juurde jätta ja saades teda, et viis auto mõne päeva ta möödudes Õismäele, sai L.M tema Põhjendatult on maakohus osundanud otsuses peale pahaseks.

tähelepanu tunnistaja ütlustele, kes ei ole L.M-ile ühtegi sõiduki võtit andnud. Olenemata HK

sellest -4.04.2013 , et L.M ise ajavahemikul 13.03.2013 sõidukit Citroen C4 Picasso ei juhtinud, puudub vaidlus selles, et R. Rääk ja L.M kasutasid ajutiselt võõrast vallasasja, millest mõlemad olid teadlikud. Picasso on varastatud. Seega ei ole L.M oli teadlik sellest, et sõiduk Citroen C4 tähtsust selles, kes oli sõiduki roolis ja kes kõrvalistmel või kes kui palju sõidukit omavoliliselt kasutas, kuna süüdistatavate ühetaoline käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o võõra vallasasja omavolilisel

e ajutisele kasutamisele grupi poolt KarS § 215 lg 2 p 2 mõttes. Seega ei kinnita ükski tõend apellandi väiteid sellest, et autole kahju põhjustajaks oli kaaskohtualune ja et initsiatiiv kuriteo toimepanemiseks tuli mitte L.M-ilt, vaid just R. Räägult. Kohtukolleegium kannatanu GS alusetu peab L.M-i kaitsja väiteid käitumisest teks, mistõttu ei saa neid pidada ka L.M-i süü suurust vähendavateks asjaoludeks. Maakohus, mõistes L.M-i KarS §

215 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi, L.M-i käitumisele õige juriidilise hinnangu on andnud .

10. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. - Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

8(9)

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-91-07 p-s 6.6 märkinud, et seadus Seega on kohus kohtumenetluse poolte taotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu ja igal juhul peab kohus karistuse mõistmist põhjendama selliselt, et kohtu seisukoha kujunemine oleks otsuse lugejale arusaadav, põhjendatud ja jälgitav. Käesolevas asjas on maakohus, erinevalt R. Räägu ja süüdistatavate kaitsjate seisukohtadest,

R. Räägule ja L.M-ile mõistetud karistusena vangistuse mõistmist ja selle karistusmäära piisavalt põhjendanud, leides, et R. Räägu ja L.M-i isikut arvesse võttes, on suhtes võimalik

nende saavutada karistuse eesmärgid üksnes vabadust piiravat karistust mõistes. Kohtukolleegium sellega nõustub.

R. Rääk kellel on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust ning on isik, keda on viimati karistatud Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega KarS § 215 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. varavastaste süütegude Eelnevalt on teda

toimepanemise eest karistatud vangistusega. Vaatamata sellele ei ole tema suhtes eelnevalt kohaldatud karistused tema õiguskuulekust taganud. Inkrimineeritavad varavastased süüteod on ta toime pannud kavatsetult. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et R. Räägu süüd, arvestades kuriteo asjaolusid, ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega ühele kannatanule tekitatud varaline kahju ei olnud suur, saab lugeda väikeseks, mistõttu on võimalik mõista talle karistus -de 4, 7 ja 8 a. KarS § 199 lg 2 p järgi alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määr

Hinnates R. Räägu süü suurust KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, on maakohus, arvestades muuhulgas asjaolu, et üks inkrimineeritavatest süüteo episoodidest on toime pandud enne mist kohtuotsust ja kaks episoodi pärast eel ja süü tunnistamist ning kahetsust, lugenud d keskmiseks.

R. Räägu süü Kohtukolleegium sellega nõustub. Arvestades süüd kergendava asjaolu esinemisega on põhjendatud mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

R. Räägule liitkaristuse mõistmine on kooskõlas Riigikohtu lahendites nr 3-4-1-2-02 ja nr 3-1-1- -

08 välja toodud põhimõtetega KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega.

ja -

Kohtukolleegium ei jaga ka L.M-i kaitsja seisukohta süüdistatavale KarS § järgi

199 lg 2 p 8 ja 9 mõistetud karistuse kergendamise ja liitkaristusena mõistetud 8 kuulise vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga. Karistusregistri väljavõt L.M-i te (kd I tl 250-252, 1-15-10059 kohaselt on ) korduvalt varavastaste süütegude Uute samaliigiliste kuritegude toimepanemine süüdistatava toimepanemise eest karistatud.

poolt kinnitab kohtu veendumust, et varasemalt kohaldatud karistusliigid ei ole

L.M-i õiguskuulekust taganud. Nähtuvalt ankeetandmetest puudub süüdistataval töökoht ja käesoleval ajal puuduvad andmed ka

4 varavastase süüdistatava asukoha kohta. L.M-ile on esitatud süüdistus süüteoepisoodi toimepanemises märgatavat , millega tekitati varalist kahju paljudele kannatanutele. Mõistetud karistus, mida vastavalt lühimenetluse sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra, vastab L.M-i süü suurusele.

Kuigi kohus osundas otsuses on toime pandud ligi kolm asjaolule, et inkrimineeritavad süüteod aastat tagasi, millest tulenevalt on menetlushuvi selliste süütegude osas oluliselt vähenenud, nõustub kohtukolleegium maakohtu hinnanguga L.M-i süü keskmisest suurusest, kuid erinevalt apellandist leiab, et maakohtu poolt

KarS alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistus vastab § sätestatud karistuse mõist -s 56 mise alustele.

Mõistes L.M-ile liitkaristusena 8 kuulise vangistuse, on maakohus jälgitavalt põhjendanud nii tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist ühes käitumiskontrollile allutamisega kui ka karistuse asendamise välistamist üldkasuliku tööga. kehtiva KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus Kuigi

aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud -

9(9)

korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga, peab kohtukolleegium vajalikuks osundada kaitsja tähelepanu asjaolule, et arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. L.M maakohtu istungile ei ilmunud ja kohtul puudub süüdistatava nõusolek karistuse asendamiseks KarS § 69 lg 1 alusel. Seega puudub seaduse mõtte kohaselt käesolevas asjas igasugune võimalus L.M-i kaitsja taotluse rahuldamiseks L.M-ile mõistetud karistuse asendamise osas.

11. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotlused apellatsioonimenetluses ning määras R. Räägu kaitsjale vandeadvokaat Liis Toomsalule välja maksta 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot ja L.M-i kaitsjale vandeadvokaat Merike Allikmäele välja maksta eurot, sealhulgas käibemaks

8 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus nii süüdistatav R. Rääk kui ja kaaskohtualuse L.M-i määratud tema

kaitsjad.

Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, jäävad määratud kaitsjate tasud apellatsioonide koostamise eest s endi kanda. üüdistatavate

12. - Harju Maakohtu Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium

19. jaanuari 2016 kohtuotsuse ja suhtes muutmata ja apellatsioonid L.M-i Rain Räägu rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola Meelika Aava Pavel Gontšarov