2-15-6204/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-6204

Tsiviilasi

Aleksandr Bondartšuk ja Aleksandr Bõstrjak hagi MTÜ

Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr

Bondartšuki

ja

Aleksandr

Bõstrjaki

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad):

1. Aleksandr Bondartšuk (isikukood XXXXXX)

2. Aleksandr Bõstrjak (isikukood XXXXX)

Apellantide lepinguline esindaja Jaanus Silm

Vastustaja (kostja): MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit

(registrikood 80349716), lepinguline esindaja Artur Pärnoja

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2015 otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksandr Bondartšuk (hageja I) ja Aleksandr Bõstrjak (hageja II) esitasid 23. aprillil 2015 Viru

Maakohtule hagi MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit (kostja) vastu.

Hageja I palus kohustada kostjat internetiportaalis www.infosila.ee avaldama omal kulul hageja I

kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümberlükkav järgmise sisuga teave: „Portaalis avaldatud

artikli „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõida – libe“ kommentaaris avaldatud väited, et

keskerakondlased ostsid hageja I ära asfaltteega tema hoone juurde ja ebaseadusliku ajaloolise

hoone (endise ohvitseride maja) lammutamisega – ei vasta tegelikkusele“. Hageja I palus mõista

kostjalt välja au ja väärikust solvava kommentaari avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise

kohtu äranägemisel.

Hageja II palus mõista kostjalt välja internetiportaalis www.infosila.ee avaldatud artikli „Meie

inimesed taksoga saiapoodi ei sõida – libe“ kommentaaris hageja II au ja väärikust solvava

kommentaari avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.

Hagiavalduses märgitu kohaselt ilmus kostja interneriportaalis www.infosila.ee 20. jaanuaril 2015

artikkel „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõida – libe“. Artikli autor heidab Sillamäe

Linnavalitsusele ette puudusi talvisel lume- ja libedusetõrjega toimetulekul. Kostja võimaldas

artiklit kommenteerida. Üks kommentaaridest solvas hagejate au ja väärikust ning selles oli

esitatud ebaõigeid faktiväiteid hageja I kohta. Kostja on tekitanud hagejatele mittevaralist kahju

VÕS § 128 lg 5 tähenduses, sest kommentaaris avaldatu põhjustas neile hingelisi kannatusi ning

ebamugavustunnet.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kommentaaris on kasutatud väljamõeldud sõna, millele võib

omistada mistahes tähenduse. Artikkel kritiseeris linnavalitsuse tegevust, hagejate näol pole

tegemist linnavalitsuse liikmete ega ametnikega. Kostja eemaldas kommentaari pärast hagejate

avaldust. Hageja I kohta käiv faktiväide tuleneb varemavaldatust, mida hageja I ise pole kinnitanud

ega ümber lükanud. Hageja I poolt ebaõigete andmete avaldamisena kirjeldatu ja hagejate kohta

käiv väidetav ebakohane väärtushinnang on esitatud kriitika ja irooniana, mis on suunatud hagejate

kui poliitikute aadressil. Kostja ei ole kommentaari koostaja ning seetõttu ei saa olla selle

avaldajaks. Hagejad pole mittevaralise kahju tekkimist tõendanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 30. septembri 2015 otsusega hagi rahuldamata, MTÜ Ühiskondliku

Algatuste Liit menetluskulud 75% ulatuses Aleksandr Bondartšuki ning 25% ulatuses Aleksandr

Bõstrjaki kanda, mõistis välja Aleksandr Bondartšukilt MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit kasuks

menetluskulud 432,87 eurot ning Aleksandr Bõstrjakilt MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit kasuks

menetluskulud 144,29 eurot.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb kostjat käsitleda kommentaari avaldajana, isegi kui ta ei ole

selle koostaja. Kostja on integreerinud oma infoportaali osaks kommenteerimiskeskkonna ja

kutsub üles portaalis avaldatud artikleid ja uudiseid kommenteerima. Kostja on kommentaaride

avaldamisest majanduslikult huvitatud, sest selle arvukusest sõltub reklaamist teenitav tulu.

Kostja, valitsedes kommenteerimiskeskkonda talletatud teavet, osutab sisuteenust ja temale ei

laiene infoühiskonna teenuste seaduse §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud.

Maakohus nõustus kostjaga, et kommentaaris avaldatut ei saa pidada puhtalt faktiväiteks, vaid see

sisaldab samaaegselt hinnangut ja arusaamu linnajuhtimisest üldse. Põhiseaduse §-dest 40, 41 ja

45 tulenevate sõna- , mõtte- ja ajakirjandusvabaduse põhimõtetega oleks vastuolus tõlgendada

VÕS § 1047 lg 1 selliselt, et kohaliku omavalitsuse volikogus liikme tegevuse kritiseerimine

eeldaks esitatavate seisukohtade eelnevat põhjalikku juriidilist analüüsi. Kommentaaris esitatud

näol ei ole tegemist õiguslike väidetega hageja I õigusrikkumise kohta, vaid käsitletud

problemaatikat tuleb mõista laiemalt. Tegemist on hinnanguga, mida ei saa ümber lükata.

Maakohus nõustus hagejatega, et nende suhtes negatiivse hoiaku väljendamist sõnaga „idioot“

saab pidada au teotavaks väärtushinnanguks, mis artikli ja kommentaari kontekstis väljub

konstruktiivse kriitika piiridest ning teostab isiku, sh avaliku elu tegelase au ja väärikust. Samas

nõustus kohus kostjaga, et kommentaari konteksti ja avaldamisele eelnevat väitlust arvesse võttes

sisaldab kommentaaris esitatud väljend hinnangut suuremale grupile kui üksnes hagejad. Samas

on konkreetse isikutena äratuntavad neist ainult otsesõnu nimetatud hagejad. Maakohtu hinnangul

on hagejate isiklikke õigusi ebakohase väärtushinnangu avaldamisega rikutud.

Kohus

leidis,

et

kommentaari

lugemisega

tekkinud

ajutise

ebamugavustunde

ja

meeleolulangusega ei kaasnenud olulisi muudatusi hagejate elukorralduses, suhetes teiste

isikutega või tagasilööke hagejate poliitilises tegevuses, millest võiks mõista hagejate maine

silmnähtavat ja olulist kahjustumist, mida saaks rahaliselt hüvitada. Maakohtu hinnangul võib

kohtulahend olla piisav selleks, et kõrvaldada hagejate au teotamisega põhjustatud negatiivsed

tagajärjed.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Aleksandr Bondartšuk ja Aleksandr Bõstrjak esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru

Maakohtu 30. septembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellandid palusid jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et hageja I kohta kommentaaris avaldatu ei

ole faktiväide, vaid see sisaldab samaaegselt hinnangut ja arusaamu linnajuhtimisest üldiselt.

Arvestades seda, et kommentaaris sisaldub konkreetse isiku nimi ja konkreetsed hüved, millega

see isik ära osteti, ei saa sellist kommentaari pidada väärtushinnanguks. Seega lasub vastustajal

kohustus tõendada, et apellant I hoone juurde asfalttee tegemine ja ohvitseride maja lammutamine

oli keskerakonna poolt vastusoorituseks mingite tegude eest. Esimese astme menetluses ei ole

kostja vastu vaielnud hageja I seisukohale, et tegemist on faktiväitega. Kohus ei ole

menetlusosalistega arutanud võimalust, et tegemist ei ole faktiväitega, vaid väärtushinnanguga

(TsMS § 436 lg 4 rikkumine);

2) jääb arusaamatuks, kuidas hagi rahuldamata jätmine ja kõigi kulude apellantide kanda jätmine

peaks korvama apellantidele õigusvastase käitumisega tekitatud negatiivse tagajärje ehk

mittevaralise kahju. Kohus on õigesti jõudnud järelduseni, et apellantide isiklikke õigusi on

ebakohase väärtushinnangu avaldamisega rikutud. Kohus on viidanud VÕS § 134 lg-le 2

sõnastuses, mis ei ole alates 31.12.2010 enam kehtiv. Kehtivat sõnastust arvestades ei pea tekkinud

kahju olema oluline ja silmnähtav. Mittevaralise kahju olemasolul ei ole võimalik jätta see üldse

välja mõistmata;

3) on maakohus jätnud tähelepanuta ja seisukoha võtmata apellant I mittevaralise kahju hüvitamise

osas seoses ebaõige faktiväite avaldamisega. Kui maakohus isegi ebaõigesti leidis, et tegemist ei

ole faktiväitega, oleks tulnud analüüsida ka seda, kas ebakohase väärtushinnanguga on tekitatud

apellandile I mittevaralist kahju, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 134 lg 2 alusel.

5. MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud;

2) eemaldas vastustaja kõik kommentaarid apellantide esimesel nõudmisel;

3) ei ole naeruvääristamine solvamine. Apellandid hakkasid saadikuteks vabatahtlikult ja

teadlikult, andes sellega nõusoleku, et nad saavad endale tähelepanu;

4) puudub kommentaaris sõna „idioot“, vaid esineb väljamõeldud sõna „idiltsotõ“, millele

apellandid ise arusaamatul põhjusel negatiivse tähenduse andsid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

30. septembri 2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi.

7. Asja materjalide kohaselt avaldas kostja 20.01.2015 internetiportaalis infosila.ee artikli „Meie

inimesed taksoga saiapoodi ei sõida“// Libe!“ (tl 9 – venekeelne artikli tekst koos kommentaariga;

tl 73 – tõlge). Samal kuupäeval (s.o 20.01.2015) on artiklit kommenteeritud ning kommentaaris

oli märgitud „Linnamajanduskomisjon. Esimees - Aleksandr Bõstrjak (väliselt väga sarnane

Ossipenkoga ja nagu nähtub sisust, siis ka tema täpne koopia), aseesimees – Aleksandr Bondartšuk

(kelle keskerakondlased ostsid ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku

lammutamisega – endine ohvitseride maja). No ja mida võib oodata nendelt IDI…OOTIDELT.“

Kostja kõrvaldas hagejaid halvustava kommentaari pärast hagejate kirja 23.01.2015 (tl 37, 38).

Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, et kostja on avaldajaks võlaõigusseaduse mõttes ka

vaidlusaluse kommentaari osas seeläbi, et ta on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse

artikleid kommenteerida.

Vaidlus on eelkõige selles, kas avaldatu (kommentaari sisu) on õigusvastane ja kas kostja kannab

vastutust õigusvastase sisuga kommentaari avaldamise eest.

8. Aleksandr Bondartšuki (apellant I) väite kohaselt kommentaaris sisalduv faktiväide

„keskerakondlased ostsid Aleksandr Bondartšuki ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise

hoone ebaseadusliku lammutamisega – endine ohvitseride maja“ on tegelikkusele mittevastav ning

teotab tema au ja väärikust.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga I selles, et tegemist on faktiväitega, mis kommentaarist küll

sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järeldub. Kommentaarist järeldub, et

Aleksandr Bondartšuk on „ära ostetud“ teatud hüvede eest, s.o Aleksandr Bondartšuk pidi tegema

mingi vastusoorituse tema hoone juurde asfalttee rajamise ja endise ohvitseride maja lammutamise

eest. Antud juhul taotleb apellant I faktiväite, et tema poolt on tehtud vastusooritus asfalttee

rajamise ja endise ohvitseride maja lammutamise eest, ümberlükkamist, ning ebaõige on maakohtu

seisukoht, et tegemist on väärtushinnanguga. Kuna apellant I poolne väidetav vastusooritus teatud

tegude eest on tema mainet kahjustav, siis üldjuhul lasub avaldajal väite õigsuse tõendamise

koormus.

9. Samas on antud juhul tegemist eripärase olukorraga. Kostja ei ole kommentaari koostajaks,

kuid ta on kehtestanud kommenteerimiskeskkonna reeglid ning eemaldab kommentaari, kui neid

reegleid rikutakse. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on ajakirjanduslik

tegevus, kuid internetiajakirjanduse olemuse tõttu ei saa portaalipidajalt mõistlikult nõuda, et enne

kommentaaride avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse

väljaandega. Kui toimetamise kaudu on väljaandja kommentaari avaldamise algataja, siis

internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel

avalikkusele kättesaadavaks.

Seega ei saa mõistlikult võttes eeldada, et antud juhul kostja portaalipidajana enne kommentaaride

avaldamist toimetaks neid samal moel, kui seda tehakse trükiajakirjanduses, sh et ta kontrolliks

kommentaaris esitatud faktiväidete õigsust. Kommentaaris sisalduva faktiväite kontrollimist (kui

selle ebaõigsus ei nähtu koheselt kommentaari tekstist) portaalipidaja initsiatiivil on ülemäärane

nõuda. Kuna kostja ei olnud portaalipidajana kohustatud kontrollima faktiväite õigsust, siis ei

tulene talle ka kohustust tõendada selle õigsust.

Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tegevus olnud apellant I poolt nimetatud faktiväite avaldamisel

õigusvastane. Seetõttu on maakohus õigesti jätnud rahuldamata Aleksandr Bondartšuki nõude

kohustada MTÜ-d Ühiskondliku Algatuse Liit avaldama portaalis infosila.ee teade: „portaalis

infosila.ee avaldatud kommentaar „keskerakondlased ostsid Aleksandr Bondartšuki ära asfalt

teega tema hoone juurde ja ebaseadusliku ajaloolise hoone lammutamisega – endine ohvitseride

maja“ ei vasta tegelikkusele“.

Kuna kostja tegevus ei ole olnud faktiväite avaldamisel õigusvastane, siis ei pidanud maakohus

võtma seisukohta mittevaralise kahju hüvitamise osas seoses ebaõige faktiväite avaldamisega ja

apellantide vastupidine väide on ebaõige.

10. Lisaks apellant I poolt nimetatud faktiväitele on apellant I ja apellant II (Aleksandr Bõstrjak)

olnud seisukohal, et vaidlusaluses kommentaaris sisalduv väärtushinnang „idioodid“ on nende au

teotav (mainet kahjustav).

Kostja seisukoht, et kommentaaris puudub sõna „idioodid“ ning esineb väljamõeldud sõna

„IDIltsOTOV“ on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga, et vaatamata

vaidlusaluse sõna kirjapildile, on selle lugemisel kohaselt tuvastatav, et kommentaatori autor on

silmas pidanud sõna „idioodid“.

Ringkonnakohus leiab, et sõna „idioodid“ on au ja head nime riivav halvustav väärtushinnang.

Tegemist oli keelelises väljenduses ebakohaste väärtushinnangutega ning selle inimväärikust

alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Seega on alusetu kostja väide,

et ta ei olnud ega pidanudki olema teadlik kommentaaride sisu õigusvastasusest.

VÕS § 1046 lõike 1 teise lause kohaselt isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel.

Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.

Antud juhul ei ole hagejate au teotamine ei olnud õigustatud, seega oli see VÕS § 1046 lg-st 1

tulenevalt õigusvastane, sest kommentaaris ei arutleta teema üle, vaid lihtsalt solvatakse hagejaid.

Keelelises väljenduses ebakohase au teotava väärtushinnangu avaldamist ei ole VÕS § 1047

lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: see hinnang ei järeldu avaldatud

andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli selgelt

õigusvastase sisuga kommentaari avaldamine õigusvastane. Pärast avaldamist jättis kostja

kommentaari, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, omal initsiatiivil portaalist

kõrvaldamata. Kommentaari kõrvaldas ta pärast hagejate pöördumist 23.01.2015.

11. Apellandid on taotlenud hagis välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel.

Vastavalt VÕS § 134 lg-le 2 isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust

ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama

paragrahvi lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, mittevaralise

kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit.

Hagejate väitel õigustab mittevaralise kahju väljamõistmist kostjalt see, et kostja on õigusvastase

kommentaari avaldamisega tekitanud hagejatele negatiivseid tagajärgi (solvumine, ärritus,

rahulolematus, ajutine meeleolulangus ja ebamugavustunne).

Siinkohal on ebaõige apellantide väide, et kehtiv seadus (VÕS § 134 lg 2) ei võimalda jätta

kahjuhüvitist välja mõistmata, kui on tuvastatud isiku au teotamine ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega. VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 on sätestatud alused, mida arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel ning hinnates mittevaralise kahju hüvitamisel seaduses sätestatud aluseid on

võimalik jätta ka mittevaralise kahju hüvitis määramata.

12. Ringkonnakohus leiab, et hinnates rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, on antud juhul põhjendatud jätta mittevaralise

kahju hüvitis määramata. Siinkohal arvestab ringkonnakohus asjaolu, et keelelises väljenduses

ebakohane au teotav väärtushinnang avaldati vaid ühes kommentaaris ja see väärtushinnang oli

internetiportaalis lühikest aega (avaldati 20.01.2015 ja kõrvaldati 23.01.2015). Ringkonnakohus

märgib, et arvatavasti raskendas ebakohase väärtushinnangu märkamist kostja poolt selle kirjapilt

(kuid see asjaolu ei õigusta kostja käitumist). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist raske

rikkumisega ja rikkumisest hagejatele tulenev mittevaraline kahju on mitteoluline, sest kuigi

iseenesest võis sõna „idioodid“ kasutamine põhjustada hagejatele negatiivseid emotsioone, ei

saanud see põhjustada sellist mittevaralist kahju, mida oleks vaja hüvitada rahaliselt.

Ringkonnakohus arvestab ka kostja käitumist, kes eemaldas kommentaari portaalist koheselt, kui

hagejad seda nõudsid.

Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hagi mittevaralise kahju

väljamõistmiseks.

13. Kuigi hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4

alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Siinkohal arvestab

ringkonnakohus seda, et hagejate nõudega välja mõista kostjalt mittevaraline kahju on tihedalt

seotud (on üheks nõude aluseks olevaks asjaoluks) ebakohase väärtushinnangu õigusvastasuse

tuvastamine. Ringkonnakohus leidis käesoleva otsuse p-s 10 (sarnasele seisukohale on asunud ka

maakohtus), et kommentaaris kasutatud sõna „idioodid“ on au ja head nime riivav halvustav

väärtushinnang ning selle inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule

lugejale ilmne ja seega on väärtushinnang õigusvastane.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson