2-15-111740/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-111740 Tsiviilasi XX hagi R.S. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 20. novembri 2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.S.u apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): R.S. (isikukood XXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): XX (isikukood XXXXXXX), seaduslik esindaja Ü.T. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast R.S.u apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 20. novembri 2015 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks R.S.ule. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. R.S. esitas 22. detsembril 2015 apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 20. novembri 2015 otsuse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2. Ringkonnakohus keeldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel R.S.u apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 3. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisele esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Asja materjalidest nähtuvalt sai apellant vaidlustatud otsuse kätte 20. novembril 2015 kl 17.27 (tl 35), mitte 23. novembril 2015, nagu on väidetud apellatsioonkaebuses. Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 21. novembrist 2015 ning lõppes 20. detsembril 2015. Kuivõrd 20. detsember 2015 oli pühapäev, oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks TsÜS § 136 lg-st 8 tulenevalt puhkepäevale järgnev esimene tööpäev ehk 21. detsember 2015 (esmaspäev). R.S.u apellatsioonkaebused saabusid kohtusse 22. detsembril 2015 kl 00.24 ning 22. detsembril 2015 kl 9.17, seega TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Asja materjalidest nähtuvalt on R.S. saatnud apellatsioonkaebuse ka istungisekretäri Erle Kalmuse e-posti aadressile. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 336 lg-le 2 loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. TsMS § 336 lg 3 järgi kehtestab elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel on justiitsminister kehtestanud 28. detsembri 2005 määrusega nr 59 kohtule dokumentide esitamise korra, mille § 7 lg 1 järgi saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Riigikohus on leidnud, et viidatud sätetest tulenevalt on dokumendi salvestamine kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud

3

andmebaasi seotud saatjale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning saatja ei saa eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (Riigikohtu 27. jaanuari 2016 määrus nr 3-2-1-164-15, p 13; Riigikohtu 10. detsembri 2008 määrus nr 3-2-1-115-08, p 9). Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda, et istungisekretäri e-posti aadressile saatmisega on apellatsioonkaebus kohtule esitatud. TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel tuleb R.S.u apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 4. Ringkonnakohus selgitab, et R.S.ul on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 5. Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus kaebuse käesoleva määrusega apellandile tagastatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson