3-15-2204/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-15-2204 Haldusasi M.S.

kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.12.2014. a otsuse nr 12-6/922 osaliselt tühistamiseks, 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/123-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.S. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Kaebaja M.S. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON Jätta M.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus registreeris 27.08.2015 M.S. kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 02.12.2014. a otsuse nr 12-6/922 ja 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-6/922 peale. Tartu Maakohus edastas kaebuse Tartu Halduskohtule, kus kaebus registreeriti 02.09.2015 haldusasjana nr 3-15-2204.

2. Tartu Halduskohtu 16.09.2015. a määrusega jäeti M.S. kaebus käiguta ning kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.h võimalus esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.

3. 06.10.2015 kohtule esitatud vastuses täpsustas kaebaja, et ta soovib PRIA 02.12.2014. a otsuse nr 12-6/922 osalist tühistamist, 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/123-1 tühistamist ja PRIA kohustamist vaadata tema toetuse määramise taotlus uuesti läbi. Samuti märkis M.S. , et kuna ta sai PRIA 17.07.2015. a vaideotsuse kätte 27.07.2015, siis on ta kohtule kaebuse esitamisel ületanud tähtaega ühe päeva võrra ja palub kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebuse esitamise tähtaja ületamist põhjendas M.S. sellega, et kaebaja elukorraldus muutus seoses haigustega. Kaebajale määrati puue 40% ulatuses, mis on tingitud insuldist ning samuti on tal liikumispuue, mis on tingitud jalaveresoonte trombidest. Kroonilistest haigustest tingituna ei ole kaebaja igapäevaselt võimeline oma asju ajama ega dokumente koguma. Kaebuse esitamise tähtaeg langes kokku puhkuseja suveperioodiga, mistõttu kaebajal ei olnud võimalik saada ka asjatundlikku abi ning seetõttu esitas M.S. kohtule kaebuse ekslikult üks päev hiljem.

4. Tartu Halduskohus võttis 09.10.2015. a määrusega M.S. kaebuse menetlusse, et viia läbi eelmenetlus kaebuse esitamise tähtaegsuse üle. Vastustajat PRIA-t kohustati esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastus kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele.

5. Tartu Halduskohus lõpetas 27.10.2015. a määrusega menetluse M.S. kaebuses seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ja tagastas tasutud riigilõivu summas 15 eurot kaebaja arvelduskontole (resolutsiooni p 2) HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel. Määruse kohaselt ei esitanud kaebaja objektiivseid asjaolusid, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja väljatoodud põhjuseid ei saa käsitleda mõjuvate põhjustena tähtaja möödalaskmisel. Kaebusest ja kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks ootamatult halvenenud või kaebaja oleks vajanud erakorralist meditsiinilist abi, mis oleks kaebajal takistanud kohtule kaebuse esitamist tähtaegselt. Kui kaebaja ei olnud kindel, millal saabub kohtule kaebuse esitamise tähtaeg, oleks tulnud tal see välja selgitada. PRIA 17.07.2015. a vaideotsuses nr 12-4/15/123-1 sisaldub korrektne vaidlustamisviide. Kaebaja selgitustest võib järeldada, et ta oli küll kaebetähtajast teadlik, kuid kaebuse tähtaegset esitamist takistas suvine puhkuste periood, mil kaebaja ei saanud asjatundlikku abi. Kaebaja viiteid suvisele puhkuste ajale kui kaebuse esitamist takistavale asjaolule ei saa kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel arvesse võtta, kuna tegemist ei ole objektiivse põhjusega. See asjaolu võis kaebuse esitamist raskendada, kuid ei muutnud selle esitamist võimatuks. Samuti rakendab halduskohus HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt uurimispõhimõtet, selgitades vajadusel olulised asjaolud ise välja. HKMS § 2 lg-st 5 ja 6 tulenevalt tagab halduskohus, et õigusliku kogenematuse tõttu ei jääks vajalik tõend või avaldus esitamata ning menetlusosaline saab esitada oma seisukohti ning vaielda teise menetlusosalise omadele vastu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. M.S. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt oleks halduskohus pidanud tulenevalt HKMS § 122 lg 2 p-st 7 ja lg-st 3 küsima kaebajalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjuste kohta. M.S. põdes insulti ning tal on süvaveenide tromb, millega kaasneb liikumispuue. Nimetatud tõsiste haiguste tagajärjed mõjutavad kaebajat ka hilisemalt. Kaebaja ei kirjeldanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses oma vaevusi täpsemalt, ning kohus ei pidanud vajalikuks asjaolusid ka ise välja selgitada. M.S. täpsustab, et tal jäi kaebus õigeaegselt esitamata, kuna ta ei ole õigusteadmistega isik, mistõttu kavatses ta kaebuse esitamiseks kasutada õigusabi. Mitmele juristile helistamisel sai ta vastuse, et ollakse puhkusel. Augustikuu esimese nädala lõpus M.S. terviseprobleemid ägenesid. Ta tundis ennast halvasti ning esmaspäeval 10.08.2015 pöördus ta perearsti poole.

Kuna kaebaja avastas juulikuus oma kehal ka puugi, tehti vastavad uuringud ning määrati ravi. Arsti vastuvõtul käis kaebaja veel ka 14.08.2015, mil arst soovitas ravi jätkata ja olla säästval režiimil paar nädalat. Kuigi tervisega ei olnud kõik korras, püüdis M.S. järgnenud nädalal leida juristi, kuid ta ei saanud kelleltki nõusolekut teda aidata ning ta ei olnud ka ise võimeline asju vajalikul määral ajama. Samas ta lootis, et saab tervemaks, et vajadusel ise kaebus koostada. M.S. terviseprobleemid jätkusid, kuna jala süvaveenide tromb liikus kopsu ja tekitas eluohtliku seisundi.

Tromboosioht ei ole möödunud ja see tekitab psühholoogilist pinget. Lisaks esinevad kaebajal ka astmanähud. Tromboosi ägenedes tekivad jalga valud, mistõttu ei saa ta kõndida. Tromboosi raviks võetav verevedeldaja tekitab ninaverejooksu, mis teeb enesetunde veelgi halvemaks. Pideva valu ja ärevuse tõttu lisandub tavaliselt peavalu. Haiguse ägenemine on tavapärane suvel soojade ilmadega või kevadel ja sügisel. 24.08.2015-26.08.2015 ägenes järjekordselt M.S. haigus. Jalad hakkasid valutama ja hingamine oli raskendatud. Enesetunne oli üleüldiselt halb.

Esmane abinõu sellisel juhul on rahuolek ja lamamine jalad üles tõstetult. Hingamise kergendamiseks tuli võtta astmaravimeid. Tugeva jalavalu ja lisandunud peavalu tõttu ei olnud kaebaja võimeline kolme päeva kestel mingeid asju ajama. Perearsti soovituse kohaselt püüdis ta säilitada rahu ja võtta ette nähtud ravimeid. Kiirabi väljakutsumisest on kaebaja loobunud, sest ta teab, mida kroonilise haigena arstid soovitavad tal teha. Füüsilise valu ja psüühilise pingete tõttu ei teadvustanud kaebaja endale, milline on kaebuse esitamise viimane päev.

Alles 27.08.2015 oli ta võimeline käsitsi kirjutama, kuid esmasest kaebusest on näha, et ta ei olnud suuteline enamat kirja panema. Kaebaja ei olnud suuteline valude tõttu orienteeruma internetis ega selle võimalustes kaebust esitada. Seda enam, et varem ei olnud ta dokumente kohtule interneti teel edastanud, vaid esitanud paberkandjal Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 on analoogia korras kohaldatav ka halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Halduskohus ei järginud uurimispõhimõtet, mistõttu on jäetud tähelepanuta, et M.S. l on rasked haigused, mis võivad väljenduda perioodiliselt tõsiste haigusnähtudena ja takistada tema igapäevast elu.

M.S. haiguslik seisund ei võimaldanud tal kaebust koostada ega tähtaegselt esitada.

7. PRIA leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt andis halduskohus 16.09.2015. a määrusega kaebajale täiendava võimaluse ära näidata põhjused, mis olid takistuseks kaebuse tähtaegsele esitamisele. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks kohus pidanud veelkord andma kaebajale võimaluse oma seisukohtade esitamiseks, väidete täiendamiseks või täiendavate tõendite esitamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjuste kohta. Kaebaja üksikasjalikust kirjeldusest oma haiguste kohta ning koos määruskaebusega esitatud dokumentidest ei nähtu ega tulene alust, mis võimaldaks lugeda kaebuse esitamise tähtaja ületamise põhjendatuks. Määruskaebuses toodud asjaolude näol ei ole tegemist ootamatu haigestumisega HKMS § 150 lg 1 tähenduses. Määruskaebuses toodu ei tõenda, et kaebaja tervislik seisund oleks järsult halvenenud kaebetähtaja kestel selliselt, et see oleks välistanud kaebuse tähtaegse esitamise. Kaebaja tervislik seisund puutub asjasse niivõrd, kuivõrd see raskendab asjaajamist, kuid tervislik seisund ei olnud määruskaebuses toodud asjaolude pinnalt faktoriks, miks kaebaja 30 päeva nõuet valesti arvutas või kaebuse tähtaegselt esitamata jättis. Kui kaebaja suutis esitada kaebuse kohtule üks päev pärast kaebetähtaega, siis kaebaja esitatud asjaoludest tulenevalt ei nähtu, et tal oli kaebuse esitamine varem objektiivselt võimatu. Esitatud dokumendid kaebaja haiguslugude kohta näitavad tema halvenenud tervislikku seisundit, kuid ei tõenda, et kaebajal oli tähtaegselt kaebust objektiivselt võimatu esitada. Kaebuse tähtaegne esitamine võis olla raskendatud või ebamugav, kuid kindlasti võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et M.S. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Kaebaja sai PRIA 17.07.2015. a vaideotsuse kätte 27.07.2015 ning seega tuli kaebus esitada kohtule hiljemalt 26.08.2015. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja esitas kaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja 27.08.2015. Kaebaja sõnul halvenes tema tervislik seisund pärast vaideotsuse kättesaamist ja ta ei olnud võimeline tähtaegselt ise kaebust esitama. Samuti ei leidnud ta suvise puhkuseperioodi tõttu õigusteadmistega isikut, kes oleks olnud nõus teda aitama.

10. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt RKHKo 13.10.2009 nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHKm 16.01.2009 nr 3-3-1-75-08, p 16). Objektiivseks takistuseks võivad olla näiteks haigus või liiklustakistus (vt ka HKMS § 150 lg 1). Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes (vt RKHKm 01.01.2002 nr 3-3-1-57-02).

11. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on küll täpsustanud ja selgitanud oma tervislikku seisundit ja tervise halvenemist enne kaebuse esitamist, kuid neid asjaolusid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebuse mittetähtaegselt esitamiseks. Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et tema tervis halvenes augustikuu esimese nädala lõpus, seega oli tal pärast vaideotsuse kättesaamist ligi kaks nädalat aega kaebust koostada ja esitada. Samuti on kaebaja märkinud, et ta on krooniline haige ja haiguse ägenemine on tavapärane suvel soojade ilmadega, mistõttu peaks kaebaja oma tegemisi planeerides arvestama, et tema tervis võib halveneda ja tekitada ebamugavusi näiteks vastustajaga või kohtuga suhtlemisel. Krooniliste haiguste ägenemist ei saa lugeda ootamatuks haigestumiseks, mille tõttu oleks alust ennistada kaebuse esitamise tähtaega. Esitatud asjaolude pinnalt ei olnud ka halduskohtul vajalik küsida kaebajalt täiendavaid selgitusi või tõendeid, miks kaebaja ei saanud kaebust tähtaegselt esitada. Kuigi kaebaja väidab, et tema puhul on tegemist õiguslikult kogenematu isikuga, siis on halduskohus õigesti märkinud, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja kaebust ei saa pidada ka perspektiivikaks, kuna PRIA 17.07.2015. a vaideotsusest nr 12-4/15/123-1 selgub, et kaebaja toetustaotluse jättis PRIA rahuldamata põhjusel, et kaebajal puudub tema nimetatud põldude kehtiv kasutusõigus.

12. Eelnevast tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega jättis halduskohus õigesti kaebuse esitamise tähtaja ennistamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi