1-14-7321/42 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-14-7321

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-14-7321 (14250100742) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Tõlk Gerda Raidla Reet Lainemaa Kriminaalasi F.K süüdistus KarS § järgi üldmen

121 etluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav

F.K –

, e - ja asukoht *, e-mail: * lu isikukood XXX, * kodanik, *haridus emakeel * keel, *, karistamata. ,

Kaitsja

Advokaa Andres Tamm t

RESOLUTSIOON

1.

121 karistada vangistusega 5

Süüdi mõista F.K KarS § j ja ärgi (viis) kuud.

2. Vastavalt KarS § 73 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus F.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui 5-kuulist F.K (kaheksateist jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 18 ) kuulise katseaja

3.

Katseaja alguseks lugeda koh .veebruar 2016. a. tuotsuse kuulutamise päev, s.o 26

4. riigi tuludesse / Maksuja Tolliamet Välja mõista F.K-lt tasuda i arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu viitenumber 99915700014269. kohtumaja, otsus nr 1-14-7321, menetluskulu, /: F.K -sundraha 645 eurot; (kuussada neli viis) kümmend - le makstud tasu ja kulud 1153 eurot määratud kaitsja ( ) üks tuhat ükssada viiskümmend kolm

2 28 senti.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

5.

Jätta riigi kanda tõlgitasu 12,78 eurot.

6. lisakulu Jätta riigi kanda tunnistaja põhjustatud istungi edasilükkamise

ga seotud 96,06 eurot.

7. - Asitõendid 2 CD-

plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu päeva jooksul alates päevast, kohtumajja 15 mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

F.K selles, et tema tungis 23. aprillil 2014 kella 18.00-19.00 paiku süüdistatakse

Haapsalus Lihula mnt 10 asuval Haapsalu s

taadionil alkoholijoobes olles ühise

alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus kallale S le, keda lõi ühel korra jalaga näkku . T. ninajuure piirkonda.

Sellise tahtliku tegevusega tekitas F.K kannatanule füüsilist valu ja lühemaajalise

mitteeluohtliku tervisekahjustuse: parema silma laul 0,5 cm pikkuse haava ja mõlema silma hematoomid.

Sellise tegevusega pani F.K toime teise inimese löömise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi

KOHTUS KOHTU SEISUKOHT UURITUD TÕENDID ja KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muu

s seaduses sätestatud karistatav tegu.

KarS § 121 nägi teo toimepanemise ajal kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Kohus arutas kriminaalasja ilma

süüdistatava F.K osavõtuta ja avaldas F.K

kohtueelses men /tl 126- etluses antud ütlused 128/. F.K ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava, kannatanu, tunnistaja S ütlustega on kokkulangevalt tõendamist . T. ja tunnistaja G. T.

leidnud, et nimetatud isikud neljakesi tarvitasid 23.aprillil 2014 pealelõunasel ajal Haapsalu

staadionil alkoholi . T., ta pea oli – õlut ja viina. Samuti kinnitavad kõik, et mingil ajal kukkus G verine, S.T. puhastas ta haava ja varsti peale seda G.T. lahkus. St , S.T. ja S.T. aadionile jäid F.K .

F.K S.T. tuterdas kogu aeg edasikirjeldab edasist järgnevalt – tagasi, kord käis telefoniga rääkimas, kord end aia ääres kergendamas, nemad aga teise S ga enamvähem koguaeg istusid paigal . ja tarbisid alkoholi. Mingit tüli ei tekkinud, ei tülitsenud ega karjunud üksteise peale, kõik oli rahulik. Mingil hetkel S. ehk B. (S.T.

), tõusis püsti ja kõndis lihtsalt minema. Kuhu ta läks, ei tea, ta kõndis

lihtsalt minema, mis tast edasi sai, ei tea. Tema mäletamist mööda läk tribüünide tagant M s ta ulla tänava suunas. ingil hetkel nägi Mulla tänava pool kiirabi, ei tea, miks kiirabi seal oli. M

3 Tunnistaja S. T. kirjeldab, et S. T. ja F.K suhtlesid normaalselt, isiklikku sõnasõda ei olnud, käis üleüldine sõimlemine, kui inimesed on purjus, siis nad kasutavad ebatsensuurseid väljendeid. Kõik

karjusid ja sõimlesid. Enne kui kannatanu hakkas ära minema, seisis seljaga kannatanu ja süüdistatava poole, tegi häda. Nägi ainult, et kannatanu hakkas minema staadioni väljapääsu poole ja kukkus maha.

Kohtueelses menetluses on tunnistaja S.T. - . ja rguse vahel rääkinud /tl 95 98/, et mäletab, et S Ma tekkis mingi riid, nad karjusid üksteise peale, ei tea, mis oli tüli põhjuseks. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest tuleneb, et tunnistaja püüab mahendada kannatanu ja süüdistava vahelist tüli, kuid selge on, et tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et seltskonnas kohtus antud toimus karjumine ja sõimlemine.

Kannatanu kirjeldas kohtus sündmusi alljärgnevalt – olid staadionil kolmekesi, istusid murul, T.

istus tema kõrval, F.K nende vastas. Hakkasid midagi Margusega vaidlema, rääkisid vanglast,

Margus sai nagu vihaseks ja siis tuli otsene löök jalaga (tossud olid jalas) näkku. Löök tabas ninapiirkonda ja otsaette. Ninast ja silmal lt hakkas verd tulema. . oli nende juures, au Ei mäleta, kas T kui löök toimus. Tõusis, läks ja kukkus ise. Kutsus endale ka kiirabi, sest tuli väga palju verd. Pärast viidi ta kiirabisse. Ei mäleta, kas koju viis ta kiirabi või politsei. Hommikul ärkas, silm oli sinine (parema silma ümbrus oli natuke sinine, vasak silm oli täitsa sinine) ja kulm õmmeldud, üks õmblus

oli.

Õhtul, kui haiglast koju toodi, siis rääkis juhtunust ka isale.

Kaitsja ilmselt ei saa ka terve leidis, et kannatanu oli niivõrd purjus, et ta võis ka ise kukkuda ja päeva joonud inimene sündmusi mäletada.

Kohus leiab, et 23.04.204 ja 23.04.2014 patsiendikaart kinnitavad S.T. hädaabinumbrile tehtud kõne ütlusi kuriteosündmuse kohta. S.T on koheselt peale tema löömist helistanud numbrile 112 . /tl 109-

117/ ja seal kõne algul teatanud koheselt, et talle löödi väga tugevalt vastu nägu, kaotab peaaegu teadvuse, tunneb, et ei saa silmi avada. On veri, ei saa peatada. On pikali, halb on. Asub Haapsalus staadioni taga. Ka teistkordsel helistamisel avaldab, et on Haapsalu staadioni taga, pikali, lihtsalt löödi vastu nägu. Kohus leiab, et ka tl 106 olev , kinnitab S.T. . patsiendikaart ütlusi ja seda just vigastuste osas. S.T on kiirabiga toodud 23.04.204 kell 19.00 Läänemaa Haigla EMO – -sse. Kaardil kirjas patsient alkoholijoobes, saanud peksa, paremal kulmul haav, nina turses, vasakul kulmul muhk. Objektiivne

leid lahtine peahaav, – mõlema silmakoopa verevalumid, parema ülalau marrastused. Diagnoos – silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Ravi – pindmiste haavade ektsisioon, kirurgiline korrastus. Tl 99-105 on S. T. 25.04.2014 . S.T.`i on vaadeldud ja fotografeeritud. S.T. on läbivaatuse protokoll

ise selgitanud, et päev peale käesoleva kriminaalasja esemeks olevat sündmust õhtul (s.o 24.04) ,

kukkus om . vaatluse protokoll ei a kodu juures vastu majaseina ja siis ka käis kiirabis. Seega S.T kajasta vaid 23.04 saadud vigastusi, kuid neid on võimalik sealt samuti näha - konkreetselt, et parema

silma laug on õmmeldud ja silmade all on sinikad. Loomulikult ei saa täpselt määrata, milline osa

sinikate tekkel on F.K poolt S.T löömisel ja milline osa järgmisel päeval vastu maja seina .

kukkumisel. Kuid patsiendikaardiga koostoimes näitab vaatlusprotokoll kannatanu vigastusi ja

konkreetselt sinikate ulatus ei o st patsiendikaardil on haiglas fikseeritud 23.04 ma tähtsust, se

esin ud vigastused ja just 23.04 kannatanul en (seal ka kirjas, et mõlema silmakoopa verevalumid) fikseeritud vigastuste tekitamine on

süüdistuses F.K löömise tagajärgedeks loetud.

Kohus iab, et tunnistaja G.T. . talle peale haiglast koju saabumist le ütlused selle kohta, mida S.T sündmuse kohta rääkis, on tõenditeks KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt. Kannatanu kutsus koheselt peale sündmust endale kiirabi, ta viidi kiirabi kiirabi või politsei. poolt haiglasse ja haiglast viis ta koju kas Seega ei olnud löömisest palju aega möödunud ja G.T ütlustest tulenes, et S.T oli toimunu mõju all, . . ta rääkis asjast küll rahulikult, kuid oli vihane, et Margus teda lõi. rääkis kohtus, et Tunnistaja G. T.

4 sel . koju ja oli peksa saanud, otsaesine oli vigastatud. samal s.o 23.04.2014 õhtul tuli tema poeg S.T Poeg ütles, et F.K oli teda jalaga löönud. Olid midagi vaielnud, midagi vanglast.

Kohus leiab, et kannat u poolt anu ütlused kuriteo asjaolude kohta on usaldusväärsed, kannatan räägitud sündmuste käiku kinnitavad ka teised kohtule esitatud tõendid. eelkirjeldatud

Teisalt leiab kohus, et süüdistatava ütlused sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed. Süüdistatav räägib

löömisele eelnevast ja sellele vahetult järgnevast sündmustest nii nagu teised kohal olnud isikud.

Samas ei tunnista mingit tüli kannatanuga ja ka löömist. Kohus leiab, et kuigi tunnistaja T. kohtuistungil ei rääkinud tülist kannatanu ja süüdistatava vahel, on ta siiski kinnitanud, et üleüldine

karjumine ja ropendamine oli. Süüdistatav aga räägib, et kõik oli täiesti rahulik ja äkki kannatanu läks ära. Kohus leiab, et see asjaolu näitab, et süüdistatav eitab sündmusi, mis seoks teda kuriteoga. Teisalt leiab kohus, et kannatanul tekkinud vigastused kinnitavad kannatanu juttu selle kohta, kuidas

F.K teda lõi

. On eluliselt usutav, et kannatanul haiglas 23.04 fikseeritud vigastused võivad

saabuda ühekordse jalaga löömise korral näkku. Samuti kinnitab kannatanu telefonikõne, et tal

jooksis verd ja ta ei saanud silmi avada. Kannatanu kinnitas ka kohtuistungil, et löögi tagajärjel

hakkas ninast ja silmalault verd jooksma. Seega on kannatanu erinevatel aegadel antud ütlused sündmuse kohta kokkulangevad.

Kaitsja arvamus, et kannatanu võis ise kukkuda ja need vigastused saada, ei ole kohtus tõendamist leidnud.

Kohus leiab seda seetõttu, et kannatanu on tegelikult avaldanud, et järgmisel päeval ta tõesti

alkoholijoobes olles kukkus vastu maja seina ja sai vigastada. Kohus leiab, et kannatanu ei ole ilustanud oma käitumist, ta on avaldanud asjaolusid, et tarbis palju alkoholi, on joobes olles ka ise kukkunud. Samuti avaldas kannatanu kohtuistungil, et tema F.K karistamist ei soovi, on andnud allkirja, et oli nõus leppimisega ja lihtsalt edaspidi ta ei taha F.K-ga suhelda. Kohus leiab, et ka kõik need asjaolud näitavad, et kannatanu räägib tõtt.

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused kuriteosündmuse kohta ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.K on toime pannud

süüdistuse – löönud kannatanut ja tema löögi tagajärjel tekkisid kannatanul s kirjeldatud teo

süüdistuses näidatud kehavigastused. F.K tegu täitis kuriteo toimepanemise ajal KarS § 121

(ala seega kuriteo objektiivne koosseis on tes 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) sätestatud teokooseisu täidetud. Kohus on seisukohal, et pani teo toime . F.K otsese tahtlusega Iga mõistlik inimene teab, et kui teist inimest jalaga näkku lüüa, siis tagajärjeks on tervisekahjustused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja

kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks F.K süü temale süüks arvatu

d kuritegude toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud

süüdistuses F.K F.K kirjeldatud kuriteo toimepanemine poolt. poolt toime pandud

tegu b 121 koosseisu täida KarS § sätestatud teo (alates 01 atud .01.2015 KarS § 121 lg 1 sätest teokoosseisu)

,

on õigusvastane ja F.K on selle toimepanemises süüdi.

KARISTUS

5 Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § nä 121 gi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse 1.01.2015 näeb § 121 lg 1 karistusena ette . Alates 0 K S ar rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. F.K on toime pannud ühe II astme kuriteo.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

K vastatud. Kohus leiab, et

on keskmine aristamise alus on isiku süü, mis on tu F.K süü – F.K lõi kannatanut ühel korral, kuid süüd suurendab asjaolu, et ta lõi kannatanut jalaga näkku, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolu d ei esine. si

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 146-148 on karistusregistri teatis kohta, mille kohaselt aalkorras F.K F.K on krimin

karistamata Arvestada . On üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus, kuid see on teiseliigiline tegu. tuleb ka sellega, et kuritegu on toime pandud pea 2 aastata tagasi. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk käeoleval juhul ei oma suurt kaalu. Tegu on toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus, ei avaldanud mõju kõrvaliste isikute turvatundele.

Arvestades , leiab kohus, et

just süü suurust F.K ei ole võimalik karistada kergema

karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna on F.K kriminaalkorras karistamata isik, teo toimepanemisest on möödunud 2 aastat, tuleb vangistus mõista keskmises s . Samuti leiab kohus, et kuna tegemist on karistama t määra t pisut madalamas määras ta

isikuga, teo toimepanemisest on m on

öödunud 2 aastat, F.K võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult pooleteistaastase

katseajaga KarS § 73 alusel.

TÕKEND F.K suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI

ei ole esitatud. ASITÕENDI

KS on kahel CD-plaadil -plaadid asuvad kriminaaltoimiku olevad kõnesalvestused. CD

juures ümbrikutes /tl 108, 117/. CD plaadid ütleb jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 - alusel.

MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb F.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x430=645 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A.T kaits amm F.K mise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 339,58 eurot /tl 13-16/, 238,73 eurot /tl 20-23, 26-27/, 24 eurot /tl 76-77/, 190,73 eurot /tl 85-88/, 166,72 eurot /tl 90-93 16.12 istung/, 240,12 eurot /tl 153-156, 10.02 istung/, 312,24 senti. Kokku – kaitsjatasu ja kulud 1512,12 eurot. F.K-lt ei kuulu välja mõistmisele 16.12 kohtuistungi eest kaitsjale makstud tasu ja kulud 166,72

eurot, kuna see on erikulu, sest kohtuistung jäi ära, kuna kannatanu ei ilmunud kohtuistungile.

F.K-lt tuleb välja mõista kaitsja tasu ja kulud - 10.02 1 tunni kohtuistungi tasu s.o 48 eurot (192,12 eurot on erikulu kannatanu ja tunnistaja G.T. – olid joobes ja seetõttu ei saanud neid üle kuulata ja kohtuistung lükkus edasi). Ülejäänud kaitsja tasu ja kulud tuleb välja mõista F.K-lt, kuna sellised kulud on tekkinud esiteks seoses sellega, et F.K küll läbis selles kriminaalasjas

lepitusmenetluse ja oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nõustus menetluskulude

6

hüvitamisega, kuid seda siiski ei teinud, mistõttu kohus menetluse uuendas. Peale kriminaalasja

uuendamist hoiab F.K menetlusest kõrvale ja sellest on tingitud korduv kohtuistungite määramine ja sellest tingitud ka tavapärasest suurem kaitsjale makstud tulude ja kulude summa. Seega tuleb F.K-lt riigi kasuks välja mõista kaitsja tasu ja kulud 1153,28 eurot.

10.02 kohtuistungi edasilükkamisega on tekkinud KrMS § 177 p 5, § 175 lg 1 p 10 alusel) lisakulu (

seoses sellega, et tunnistaja G.T. ja ilmus kohtuistungile joobes ja teda ei olnud võimalik üle kuulata

istung tuli edasi lükata. Kaitsjale on tasutud seoses istungi edasilükkamisega tasu ja kulu 192,12 eurot. Sellest pool on KrMS § 176 lg 1 p 1 alusel erikulu, kuna ka menetlusosaline – kannatanu S.T.

ilmus istungile joobes (selle kulu hüvitamise otsustab kohus eraldi määrusega). Seega tunnistaja põhjustatud lisakulu on 96,06 eurot ja KrMS § 173 lg 4 alusel tuleb see jätta riigi kanda.

Tõlgitasu on l ja selle isiku isakulu KrMS § 177 p 3 alusel KrMS § 173 lg 4 alusel jääb lisakulu kanda, kelle see on tekkinud, seega riigi kanda. Tõlgile on kohus maksnud töötasuks 12,78 eurot /tl 34-

35/, milline kulu jääb riigi kanda.

/

Piia Jaaksoo

Kohtunik