2-14-50195/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-50195

Tsiviilasi

X.I`i hagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu

ületunnitöö eest tasu nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.11.2014 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

201,60 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X.I (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kristi

Sild (e-post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Vabariik

(Päästeameti kaudu) (registrikood 70000585, asukoht Raua 2,

1(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195

Tallinn), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 18.11.2014 otsus tühistada.

2. X.I`i hagi Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) vastu ületunnitöö eest tasu nõudes

jätta rahuldamata.

3. Eesti Vabariigi (Päästeameti kaudu) apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta X.I menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus tema enda kanda ja

Eesti Vabariigi (Päästeameti kudu) menetluskulud maa-, ringkonna- ja

Riigikohtus jätta X.I kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.I (hageja) esitas 13.01.2014 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus mõista Eesti Vabariigilt (kostja) välja

ületunnitöö tegemise eest töötasu 165 eurot 25 senti. Töövaidluskomisjon rahuldas

13.02.2014 otsusega avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 201 eurot 60 senti.

Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 07.03.2014 Pärnu

Maakohtule avalduse töövaidluse lahendamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.04.2014 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt

välja töötasu 201 eurot 60 senti, viivise 9.10.2014 seisuga 12 eurot 81 senti ja alates

sellest kuupäevast tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja Päästeametis päästetöötajana täistööajaga. Tööaja

kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust ning arvestusperiood on kuus kuud.

Töötasu makstakse vastavalt kuu normtundide arvule. Normtundide all mõistavad

pooled töötundide arvu ühes kuus, võttes aluseks, et ühes päevas on 8 ning nädalas 40

töötundi. Alatundide all peavad pooled silmas aega, mil hageja ei töötanud, kuid sai

nende eest siiski palka, st kuupalka ei vähendata vastavalt vähemtöötatud tundidele.

Ületundide all mõistavad pooled aega, mille võrra töötas hageja normtundidest rohkem.

4. Hageja on nõustunud tegema ületunnitööd, mis hüvitatakse poolte kokkuleppe kohaselt

rahas. Ajavahemikus 1.07.2013 kuni 31.12.2013 tegi hageja 32 ületundi, mida kostja ei

ole hagejale hüvitanud. Sel ajavahemikul sai hageja töötasu 92 tööpäeva eest kokku

3101 eurot 2 senti 92 tööpäeva eest. Ühe tööpäeva eest teenis hageja 33,71 eurot,

tunnis 4,20 eurot.

2(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195

5. Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 7 kohaselt maksab ületunnitöö hüvitamisel rahas

tööandja töötajale 1, 5-kordset töötasu. Hageja tunnitasu 1,5-kordselt on 6,30 eurot.

Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 01.01.2014, viivise suuruseks

11.04.2014 seisuga oli 4,56 eurot. Hüvitamata ületundide eest on hagejal õigus saada

kostjalt töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 7 alusel kokku töötasu 201 eurot 60 senti.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on oma esmase nõude alust muutnud ning tugineb

hagis läbivalt töövaidluskomisjoni otsusele, mitte aga oma avaldusele, mille ta

töövaidluskomisjonile esitas. Selles avalduses soovis ta saada hüvitist ajavahemikus

05.-06.08.2013 tehtud ületundide eest, so lisaks põhipalgale 24 tunni eest 165,25 eurot.

7. Kuna seadusest tulenevalt lahendab kohus töövaidluskomisjonile esitatud töötaja

avaldust, siis tuleb kohtul sellest lähtuda.

8. Kostja on kohtule esitatud taotluses selgitanud hageja summeeritud tööaja perioodi II

poolaasta osas. Kostja selgitab täiendavalt, et hagejal ei tekkinud summeeritud tööaja

arvestuse perioodi lõpuks augustikuu arvestuses ületunde. Kostja ei nõustu hageja

toodud tööaja ja töötasu arvestusega. Nii hageja kui töövaidluskomisjon ei ole lähtunud

ületundide arvestamisel summeeritud tööaja arvestuse põhimõtetest. Töölepingu

seaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt on summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnistöö

arvestusperioodi tööaega ületav täimine. Hagejal puudusid summeeritud tööaja

perioodi lõpuks nõudes esitatud ületunnid. Summeeritud tööaja arvestuse korral

makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele. Kui arvestusperioodi lõpuks

on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt, kuna ühekordselt on need juba hüvitatud.

9. Töövaidluskomisjon on ületanud töötaja nõude piire ja mõistnud välja hüvitise, mida ei

nõutud, jättes seejuures arvesse võtmata, kuidas arvestatakse normtunde sel kuul, kui

töötaja on haige (kuu normtundidest lahutatakse graafikujärgsed töötunnid, mis satuvad

tööpäevadele). Hageja ei nõudnud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses viivist.

Haiguse ja puhkuse korral tehakse normivähendus summeeritud tööajaga töötajatele:

puhkuse korral esmaspäevast reedeni iga päeva kohta 8 tundi ja haiguse korral iga

vahetuse eest, mis jäävad haigusperioodi, 24 tundi. Kuna hagejal nelja haiguspäeva

jooksul graafikujärgsed tööpäevad puudusid, siis puudus ka vajadus tema normtunde

vähendada. Kostja hinnagul on tegemist õiguspärase olukorraga, mida seadusandja

pole küll täiendavalt reguleerinud, kuid mida tööandjad üksmeelselt praktikas järgivad.

10. Kui töötaja on tööst vabal ajal haige ja tema graafikujärgsed töötunnid on tehtud, siis

on kuupalk nn tunniarvestusega. Sellisel juhul läheb kuupalgast, mida makstakse

normtundide alusel, maha haigestumise aeg, mida tasustatakse ravikindlustusseaduse

alusel. Hagejal ei saanud olla õigustatud ootust, et haigestumise tõttu säilib kuupalk

täies ulatuses ja lisandub haiguspäevade eest haigusraha.

11. Summeerimisperioodi lõpul hagejale välja makstud summa on olnud korrektne. Kostja

on käitunud õiguspäraselt ja kooskõlas halduspraktikaga.

12. Hageja viivisenõue on alusetu ja õiguslikult põhjendamata, kuna töövaidluskomisjonile

esitatud avalduses viivisenõue puudus.

Esimese astme kohtu otsus

13. Pärnu Maakohus rahuldas 18.11.2014 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töötasu 201 eurot 60 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 12 eurot 81 senti

ja alates 10.10.2014 viivise põhinõudelt VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses kuni põhinõude

tasumiseni ning jättis menetluskulud kostja kanda.

3(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195

14. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja muutnud töövaidluskomisjonile esitatud nõude

alust, mistõttu on tegemist sama töövaidlusega. Viivisenõude lisandumine ei ole

esialgse nõude muutmine.

15. Ekslik on kostja väide, et juhul, kui töötaja on graafikujärgsetel vabadel päevadel

haige, ei maksta talle selles kuus töötasu normtundide alusel, vaid töötatud aja eest.

Kostja kehtestatud summeeritud tööaja arvestus ei võimalda maksta hagejale töötasu

tegelikult töötatud aja eest ning kostja ei ole seda ka teinud. Kui kostja oleks novembris

2013 maksnud hagejale tegelikult töötatud aja eest, pidanuks hageja saama tasu 144

töötunni eest, mitte 136 tunni eest, nagu kostja maksis. Seega vähendas kostja hageja

haiguspäevade võrra (32 tundi) tema novembrikuu normtunde (168) ja maksis töötasu

õigesti 136 normtunni eest.

16. Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajal, kes haiguse või puhkuse tõttu

mõnes kalendrikuus osaliselt ei tööta, vähendada põhjusega töölt puudutud aja võrra

kuu normtundide arvu. Ei ole oluline, kas töötaja haigus langeb graafikujärgsetele

tööpäevadele või vabadele päevadele, normtundide arvu peab tööandja vähendama

mõlemal juhul.

17. Kuna kostja vähendas 2013.a novembris hageja normtundide arvu haiguspäevade

võrra, jäi hagejale summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks, s.o 31.12.2013 32

ületundi, mille eest kostja ei ole hagejale tasu maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista saamata jäänud tasu 32 töötatud ületunni eest 201,60 eurot. Kuna

vastavalt Päästeameti sisekorraeeskirjade punktile 38 arvestatakse ja makstakse lisatasu

ületunnitöö eest summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpus, on kostja olnud tasu

maksmisega viivituses alates 01.01.2014.

Apellatsioonkaebus

18. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada täies

ulatuses, teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata, tunnistada õiguspäraseks Päästeameti poolt

päästeteenistuja X.I tööaja arvestus 01.07-31.12.2013 summeeritud arvestusperioodi

osas ja menetluskulud jätta hageja kanda.

19. Kohus ei kohaldanud hagi lahendamisel ITVS § 24 lg-t 3 õigesti. Hagis võib esitada

üksnes samad nõuded, mis töövaidluskomisjonile. Samas ei põhinenud töötaja hagi

töövaidluskomisjonile esitatud avaldusel, vaid komisjoni otsusel. Esmases avalduses

esitas hageja nõude augustis töötatud 24 ületunni eest 165,25 euro saamiseks,

töövaidluskomisjoni otsusest aga nähtub, et ületunnid tekkisid hoopis novembris ja

detsembris (kokku 32 tundi), millest tulenevalt oli hüvitatavaks lisatasuks 201,60 eurot.

20. Kohus ei analüüsinud õiguslikust aspektist lähtuvalt Päästeameti esitatud tõendeid ega

seisukohti summeeritud tööaja arvestuse nõude aluseks olevate ületundide osas. Samuti

ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud Päästeameti esitatud tõendite ja

seisukohtadega palgaarvestuse osas juhul, kui töötaja haigestub vabadel päevadel.

Kohus väitis otsuses, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajal, kes haiguse

või puhkuse tõttu mõnes kalendrikuus ei tööta, vähendada põhjusega töölt puudutud aja

võrra kuu normtundide arvu. Haigestumise ajal peab normivähendus toimuma nii

graafikujärgsetel tööpäevadel, kui puhkeajal. Kohus ei viidanud, millisest seadusest või

muust õigusaktist kostjale selline kohustus tuleb.

21. Kohus jättis arvestamata kostja väited ka selles osas, et Päästeamet pöördus

Tööinspektsiooni poole normtundide arvestamise küsimuses. Kohus ei arvestanud

asjaolu, et normtunde arvestatakse töötaja haigestumise kuul tavapäraselt nii, et kuu

normtundidest lahutatakse maha töötajale graafikujärgselt planeeritud töötunnid.

Haiguse ja puhkuse korral tehakse normivähendus summeeritud tööajaga töötavale

4(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195

inimestele: puhkuse korral esmaspäevast reedeni iga päeva kohta 8 tundi; haiguse

korral on normivähenduseks kõik planeeritud valvevahetuse tunnid, mis jäävad

haigusperioodi sisse. Kuna hagejal puudusid nelja päeva jooksul graafikujärgsed

tööpäevad, puudus alus tema normtundide vähendamiseks. Kohtu analüüs ning järeldus

graafikujärgsetel vabadel päevadel haiguspäevade eest tasu arvestuse osas on

vastuoluline. Kuigi kohus leidis, et Päästeameti palgaarvestus novembrikuu

normtundide (168) eest töötasu maksmisel hageja tegelikult töötatud töötundide (136)

järgi on õiguspärane, rahuldas ta hagi. Kostja selgitas kohtuistungil, et hageja töötasuks

on 701,87 eurot kuus, mis on muutumatu ega sõltu graafikujärgsetest töötundide arvust.

Tööandjal on kohustus võtta maha haiguspäevade arv töötasu arvestuse aluseks

olevatest töötundidest. Novembrikuus oli 168 normtundi ja kuna tegemist on

kuupalgalise töötajaga, võeti arvestuse aluseks 8-tunnine tööpäev. Seega on hageja

arvestuse aluseks 4 x 8 tundi = 32 tundi haigusepäeva puhul arvestus järgmine: 168 –32

= 136 tunni eest maksis Päästeamet töötasu. Kohus leidis vääralt, et kostja oleks

pidanud välja maksma töötasu 701,87 eurot, kuigi hageja oli neli päeva haiguslehel,

mille eest sai samal ajal haigusraha. Protokollist nähtub, et hagejal oli vajalik võtta

haigusleht teisele tööandjale, mitte Päästeametile esitamiseks.

22. Kohtuotsus ei ole ka kooskõlas ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Ravikindlustuse

seaduse kohaselt haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist ei

maksta. 4.-8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9-ndast päevast haigekassa.

Seega olid hageja töövõimetuse kolm esimest päeva tasuta ja ühe päeva eest maksis

Päästeamet 70% keskmist töötasu. Arvutuste kohaselt 701,87 (põhipalk) : 21

(tööpäeva) = 33,4224 eurot ühe päeva töötasu. Hageja nelja päeva haigusraha

mahaarvestamine põhipalgast: tööpäevade arv novembris 21 - 4 haiguspäevade arv =

17 tööpäeva * 33,4224 = 568,18 eurot. Ajutise töövõimetuse mõte seisneb selles, et see

võimaldab töötajal ajutiselt tööst keelduda. Samas ei ole põhjust tööst keelduda, kui

tema töövõimetuse perioodi jooksul ei ole ühtegi tööpäeva.

23. Normtunde arvestatakse tavapäraselt sel kuul, kui töötaja on haige, tehes seda nii, et

kuu normtundidest lahutatakse maha graafikujärgsed töötunnid, mis satuvad

tööpäevadele. Haiguse ja puhkuse korral tehakse normivähendus summeeritud tööajaga

töötajatele: puhkuse korral esmaspäevast reedeni iga päeva kohta 8 tundi; haiguse

korral tehakse normivähendus iga valve-vahetuse eest, mis jäävad haigusperioodi sisse

(vastavalt planeeritud valvevahetuse kestvusele). Kuna hagejal nelja päeva jooksul

graafikujärgsed töötunnid puudusid, puudus alus tema normtundide vähendamiseks.

Normtundide arvestus puhkuse ajal ja haiguse korral lähtub üldistest tööaja arvestamise

põhimõtetest. Kuna üldise tööajaarvestuse põhimõtete osas alates 01.07.2009 kehtiv

töölepingu seadus muudatusi kaasa ei toonud, tuleb lähtuda varasema seaduse alusel

kujunenud põhimõtetest. Tööinspektsiooni juures olev tööõigusnõukogu on näiteks

oma IV selgituste punktis 3 märkinud: „Tööõigusnõukogu on seisukohal, et töötaja

selle kuu, millal ta haige oli, tööajanormi tuleb korrigeerida lahutades kuu

normtundidest töötunnid, mis langesid haiguse ajale. Selliselt korrigeeritud tööajanorm

annab tulemuseks tegelikult töötatud tunnid“. Lähtuda tuleb põhimõttest, et tööaja

kuuekuulises ehk summeerimisperioodi arvestuses peavad olema kajastatud tegelikult

töötatud tunnid.

24. Kuna kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab hagimenetluse

korras töövaidluskomisjonile esitatud avalduse, siis on kohtuotsusega lahendatud

viivisenõue alusetu. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei sisaldanud viivisenõuet.

Samuti saab viivist arvestada ainult juhul, kui nõue on muutunud sissenõutavaks.

Vastus apellatsioonkaebusele

5(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195

25. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Vahepealne menetluse käik

26. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, menetluskulud kostja kanda.

27. Riigikohus rahuldas 16.12.2015 otsusega kostja kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas

Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2015 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

28. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

29. Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud:

- Hageja töötab kostja juures täistööajaga, poolte vahel oli kokku lepitud summeeritud

tööaja arvestus.

- Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe selle kohta, et perioodil 05-06.08.2013

rakendatakse hageja ületunnitööle ning kostja hüvitab ületunnitöö rahas.

- 2013 II poolaastal oli hageja töövõimetuslehel perioodil 25-28.11.2013.

- Kostja jättis normtundide kindlaksmääramisel hageja töövõimetuslehel viibimise aja

arvestamata.

30. Hageja põhisesisukoht käesolevas vaidluses on see, et 2013 II poolaasta ületundide

kindlakstegemiseks tuleb vähendada poolte kokkulepitud tööaega kogu hageja

töövõimetuse aja võrra, so nii tööajakavasse märgitud tööpäevade, kui ka

puhkepäevade võrra. Kostja põhiseisukoht käesolevas vaidluses on see, et kokkulepitud

tööaega tuleb vähendada üksnes tööajakavas ettenähtud tööpäevade võrra. Maakohus

leidis otsuse kohaselt, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötaja ületunnitöö

kindlakstegemiseks vähendada poolte kokkulepitud tööaega töötaja ajutise

töövõimetuse korral nii tööajakavasse märgitud töö- kui ka puhkepäevade võrra.

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.

31. TLS § 1 teise lause kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2

järgi on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. TLS § 44 lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja

töötajale 1,5 kordset töötasu. Riigikohus asus käesolevas asjas tehtud lahendis (otsuse p

13) seisukohale, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö

kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva

ajutise töövõimetuse aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva ajutise

töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral

vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe

kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. TsMS § 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses

esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti

läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

32. Kuna vaidlus puudub selles, et hageja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil

ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada

üksnes nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Asjas

puudub vaidlus selles, et hageja töövõimetuse ajaks oli tööajakava koostatud, seega

tuleb lähtuda tööajakavasse märgitud tööajast. Asja materjalide juurde lisatud graafiku

(TVK toimik, lk 65) kohaselt oli hageja graafikujärgseteks tööpäevadeks novembris

2013 mh 23. ja 24. kuupäev. 25-28.11.2013, so ajal, kui hagejal oli võetud

6(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195

töövõimetusleht, olid hagejal puhkepäevad. Seega ei pidanud kostja arvestusperioodi

kokkulepitud tööaega vähendama.

33. Kostja on hageja summeeritud tööaja arvestuse 2013 II poolaasta lõikes esile toonud

(TVK toimik, lk 23) ja selle kohaselt on arvestatud hageja igakuiseid normtunde,

töötatud tunde ning töötatud ületunde. Kostja 2013 II poolaasta summeeritud arvestuse

kohaselt ületunnid puuduvad. Kuna poolte vahel oli vaidlus selles, kas kokkulepitud

tööaega e normtunde tuli vähendada hageja töövõimetuse aja võrra, kuid

ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja jättis õigesti hageja töövõimetuse aja

arvestamata, on kostja arvestus, et hagejal ei olnud 2013 II poolaastal ületunde, õige.

Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

34. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et maakohus ületas hagi piire, lahendades suurema

nõude, kui hageja töövaidluskomisjonile esitas. Riigikohus märkis käesolevas asjas

tehtud lahendis, et nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et maakohus ei ole hagi piire

ületanud (otsuse p 11). Seega on kostja väide hagi piiride ületamise kohta Riigikohtu

poolt lahendatud ning seetõttu puudub vajadus seda käsitleda.

35. 07.01.2015 esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et isegi kui ringkonnakohus

jätab Riigikohtu juhiste tõttu hageja 2013.a novembrikuu tööajanormi töövõimetusega

seoses vähendamata ja ületunnid tuvastamata, siis tuleb hagi igal juhul osaliselt

rahuldada ning välja mõista tööandja poolt tasumata jäetud põhitöötasu 32 tunni eest

134 eurot millele lisandub viivis. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles

palus tasu ületunnitöö eest. Maakohus menetles hageja nõuet ületunnitöö eest tasu

saamiseks (tlk 19). Kuigi hageja võib hagi esitades tugineda alternatiivselt nõude

erinevatele õiguslikele alustele, hageja seda ei teinud. Hageja nõudis asja materjalidest

nähtuvalt läbivalt ületunnitöö eest hüvitist. TsMS § 651 lg 3 kohaselt ringkonnakohus

tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui p 1 järgi asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis

esitati jäeti põhjendamatult tähelepanuta, p 2 kohaselt, asjaolu või tõendit ei saanud

varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul

mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai pooltele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Ringkonnakohus osutab, et TsMS 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust peab

pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

Käesolevas asjas ei ole hageja uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud ning

seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 2 teise lause kohaselt hageja poolt

esitatud uue asjaolu tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus

36. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja

hagi tuleb jätta rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab

ringkonnakohus kostja menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus hageja kanda ja

hageja menetluskulud tema enda kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks

maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2)(vt selle kohta

Riigikohtu 11.veebruari 2015.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

7(7)

Tsiviilasi nr: 2-14-50195