2-15-12901/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-12901

Tsiviilasi

K.V. hagi K.V. ja J.V. vastu ühisvarale seatud kohtulike

hüpoteekide

kustutamiseks

nõusoleku

andmiseks

kohustamiseks ja muu ühisvara arestist vabastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.V. (isikukood XXXX, elukoht XXXX); esindaja

vandeadvokaat Marit Toom, menetlus@mklaw.ee

Kostjad:

1) K.V. (isikukood XXXX, elukoht XXXX); esindajad

vandeadvokaat

Valter

Võhma

ja

Urmas

Kiik,

valter.vohma@hedman.ee; urmas.kiik@hedman.ee

2) J.V. (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.V. hagi K.V. ja J.V. vastu ühisvarale seatud kohtulike hüpoteekide

kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja muu ühisvara arestist

vabastamiseks.

2. Kohustada K.V.t andma nõusolek:

(a) XXXX asuva kinnistu (registriosa XXXX) 1/100 suurusele mõttelisele osale K.V.

kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 5000 eurot, mis on kantud registriosa

XXXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all, kustutamiseks;

(b) XXXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXX) K.V. kasuks seatud kohtuliku

hüpoteegi summas 200 000 eurot, mis on kantud registriosa XXXX neljandasse jakku

jooksva kande nr 1 all, kustutamiseks.

3. Vabastada tsiviilasjas 2-14-59951 tehtud Tartu Maakohtu 30.10.2014 kohtumääruse

ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 kohtumääruse alusel kohaldatud arestist notar

Kaata Kartau notarikonto nr EE112200221020658525 J.V. poolt K.V. kasuks

deponeeritud 400 000 euro ulatuses.

4. Vabastada tsiviilasjas 2-14-59951 tehtud Tartu Maakohtu 30.10.2014 kohtumääruse

ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 kohtumääruse alusel kohaldatud arestist

Humbaur HTF 304121 (registreerimismärgiga XXXX), haagis Respo 301L

(registreerimismärgiga

XXXX),

traktor

Yamaha

YFM

Grizzly

(registreerimismärgiga

XXXX),

haagis

Brentex-Trailer

BREN590B

(registreerimismärgiga

XXXX),

traktor

Yamaha

YFM

Grizzly

(registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 700FI (registreerimismärgiga

XXXX) ning kustutada liiklusregistrisse kantud käsutuskeeldu nähtavaks tegevad

märked.

5. Jätta rahuldamata K.V. taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.

6. Jätta rahuldamata K.V. taotlus menetluse lõpetamiseks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud K.V. kanda.

9. Määrata K.V. menetluskulude rahaliseks suuruseks 2370 eurot.

10. Välja mõista K.V. K.V. kasuks menetluskulu 2370 eurot ning viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata menetluskuludelt käesoleva otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 2-8; 103-104; 125-128)

1. Tartu Maakohtu 30.10.2014 määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega

tsiviilasjas 2-14-59951 on rahuldatud osaliselt K.V. taotlus hagi tagamiseks enne hagi

esitamist. Rakendati järgmisi hagi tagamise abinõusid:

-

seati K.V. kasuks kohtulik hüpoteek summas 5000 eurot 1/100 suurusele mõttelisele

osale XXXX asuvast kinnistust (registriosa nr XXXX), mille omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud J.V.;

-

seati K.V. kasuks kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot XXXX asuvale kinnistule

(registriosa nr XXXX), mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J.V.;

-

arestiti notar Kaata Kartau notarikonto nr EE112200221020658525 J.V. poolt K.V.

kasuks deponeeritud rahasumma 400 000 eurot;

-

arestiti J.V. nimele registreeritud haagis Humbaur HTF 304121 (registreerimismärgiga

XXXX), haagis Respo 301L (registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 125

Grizzly

(registreerimismärgiga

XXXX),

haagis

Brentex-Trailer

BREN590B

(registreerimismärgiga

XXXX),

traktor

Yamaha

YFM

Grizzly

(registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 700FI (registreerimismärgiga

XXXX) ning kanti liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked. K.V.

esitas hagi J.V. vastu (tsiviilasi 2-14-60625).

2. J.V. on alates 26.10.1991 abielus K.V.. Ülalmärgitd vara on soetatud abielu ajal ja on J.V.

ning K.V. ühisvara. Seega on tsiviilasjas 2-14-59951 arestitud J.V. ja K.V. ühisvara ning

nimetatud kohtuasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud ei taga K.V. võimalikke nõudeid

K.V. vastu.

3. Hageja tegi K.V. 15.04.2015 ettepaneku anda hiljemalt 4.05.2015 kõik vajalikud

tahteavaldused tsiviilasjas 2-14-59951 kohaldatud tagamisabinõudest tulenevatest

õigustest loobumiseks (so kinnistutele seatud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja muu

vara arestist vabastamiseks). K.V. ei ole hagi tagamise abinõudest tulenevatest õigustest

loobunud. See, kas K.V. osaleb tsiviilasjas 2-14-60625 asjas kostjana või mitte, ei oma

käesoleva tsiviilasja kontekstis tähtsust. Tsiviilasjas 2-14-60625 on kohus 9.12.2015

määrusega rakendanud täiendavaid uusi hagi tagamise abinõusid ega ole laiendanud

varasemalt J.V. suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõusid ka K.V. suhtes. Hageja ei taotle

nende samade abinõude tühistamist, mida kohus on 9.12.2015 rakendanud. Kuivõrtd K.V.

ja J.V. ühisvara on käesoleval ajal koormatud topelt, palub hageja:

3.1. Kohustada K.V.t andma nõusolek: (a) XXXX asuva kinnistu (registriosa XXXX)

1/100 suurusele mõttelisele osale K.V. kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 5000

eurot, mis on kantud registriosa XXXX neljandasse jakku jooksva kande nr 5 all,

kustutamiseks; (b) XXXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXX) K.V. kasuks seatud

kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot, mis on kantud registriosa XXXX

neljandasse jakku jooksva kande nr 1 all, kustutamiseks.

3.2. Vabastada tsiviilasjas 2-14-59951 tehtud Tartu Maakohtu 30.10.2014 kohtumääruse ja

Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 kohtumääruse alusel kohaldatud arestist notar Kaata

Kartau notarikonto nr EE112200221020658525 J.V. poolt K.V. kasuks deponeeritud

400 000 euro ulatuses.

3.3. Vabastada tsiviilasjas 2-14-59951 tehtud Tartu Maakohtu 30.10.2014 kohtumääruse ja

Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 kohtumääruse alusel kohaldatud arestist Humbaur

HTF

304121

(registreerimismärgiga

XXXX),

haagis

Respo

301L

(registreerimismärgiga

XXXX),

traktor

Yamaha

YFM

Grizzly

(registreerimismärgiga

XXXX),

haagis

Brentex-Trailer

BREN590B

(registreerimismärgiga

XXXX),

traktor

Yamaha

YFM

Grizzly

(registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 700FI (registreerimismärgiga

XXXX) ning kustutada liiklusregistrisse kantud käsutuskeeldu nähtavaks tegevad

märked. Menetluskulud palub hageja jätta K.V. kanda.

K.V. VASTUS HAGIAVALDUSELE (tlk 99-100)

Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta K.V.

kanda. Tsiviilasjas 2-14-59951 on kohus lahendanud K.V. taotluse hagi tagamiseks enne hagi

esitamist. Hagiavaldus on registreeritud tsiviilasjas 2-14-60625. Selles tsiviilasjas on K.V.

esitanud taotluse kaasata kostjana ka K.V.. Kohus kaasas K.V. ja kohaldas tema suhtes hagi

tagamise abinõusid. K.V. palub lõpetada tsiviilasjas 2-15-12901 menetlus ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

J.V. VASTUS HAGIAVALDUSELE (tlk 135-137)

J.V. märkis, et võtab hagi õigeks ja palub selle rahuldada. Menetluse lõpetamiseks alus puudub.

Vara, mille suhtes tsiviilasjas 2-14-59951 rakendatud hagi tagamise tagajärgede kõrvaldamist

K.V. taotleb, on J.V. ja K.V. ühisvara. Seda ei ole vaidlustanud ka K.V.. Tsiviilasajs 2-14-

59951 on kohtud rakendanud aga hagi tagamise abinõusid üksnes J.V. vastu esitatava nõude

tagamiseks. J.V. palub jätta menetluskulud K.V. kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Esmalt võtab kohus seisukoha hageja taotluse osas kuulutada menetlus kinniseks hageja

perekonna eraelu kaitseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38 lg 1 p 3 sätestab, et

kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks,

kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. K.V. on palunud menetlus

kinniseks kuulutada, sest vaidluse olemust arvestades tuleb menetluses käsitleda mitmeid

hageja ja tema perekonnaliikmete eraelu puudutavaid teemasid, s.h varanduslikku seisu ja

elukorraldust. Samuti tuleb avaldada T.V. testament. Lisaks tuleb K.V. kehtiva seaduse

kohaselt esitada hagi ka enda abikaasa vastu, kuigi sisuliselt vaidlus selles osas abikaasade

vahel puudub.

Kohus leiab, et taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. K.V.

esitatud taotlus ei anna alust menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuivõrd asja materjalidele on

juurdepääs vaid menetlusosalistel ning nende esindajatel. Kohtuotsus ei kajasta poolte või

nende perekonnaliikmete eraelu selliseid andmeid, mis tingiksid menetluse kinniseks

kuulutamise. Asjaolu, et vara arestist vabastamise hagi tuli seadusest tulenevalt esitada hagejal

ka enda abikaasa vastu, kuigi abikaasadel tegelikult selles osas vaidlus puudub, ei ole kohtu

hinnangul piisavaks aluseks menetluse kinniseks kuulutamisele.

K.V. esitatud menetluse lõpetamise taotluse osas märgib kohus järgmist. K.V. on palunud

menetlus lõpetada, kuid viidanud hagi läbivaatamata jätmise sätetele. Kohus märgib, et

seadusest tulenevaid aluseid menetluse lõpetamiseks antud juhul ei esine. Üksnes asjaolu, et

K.V. kaasati tsiviilasjas 2-14-60625 kostjana ning tema suhtes kohaldati hagi tagamise

abinõusid, ei anna alust käesolevas tsiviilasjas hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus on

tsiviilasjas 2-14-60625 kohaldanud hagi tagamise abinõusid, mis on registritesse kantud veel

teistkordseltki. Seega on tagatud ka K.V. hagi K.V. vastu tsiviilasjas 2-14-60625. See aga ei

võta K.V. õigust esitada hagi varasemalt ja ebaõigesti arestitud vara arestist vabastamiseks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme

suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada

hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks

kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse hagi

sissenõudja ja võlgniku vastu. Seega on K.V. esitanud õigesti hagi K.V. (sissenõudja) ja J.V.

(võlgnik) vastu.

Tartu Maakohtu 30.10.2014 määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015 määrusega

tsiviilasjas 2-14-59951 on rahuldatud osaliselt K.V. taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist.

Rakendati järgmisi hagi tagamise abinõusid:

- seati K.V. kasuks kohtulik hüpoteek summas 5000 eurot 1/100 suurusele mõttelisele osale

XXXX asuvast kinnistust (registriosa nr XXXX), mille omanikuna on kinnistusraamatusse

kantud J.V.;

- seati K.V. kasuks kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot XXXX asuvale kinnistule

(registriosa nr XXXX), mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J.V.;

- arestiti notar Kaata Kartau notarikonto nr EE112200221020658525 J.V. poolt K.V. kasuks

deponeeritud rahasumma 400 000 eurot;

- arestiti J.V. nimele registreeritud haagis Humbaur HTF 304121 (registreerimismärgiga

XXXX), haagis Respo 301L (registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 125

Grizzly

(registreerimismärgiga

XXXX),

haagis

Brentex-Trailer

BREN590B

(registreerimismärgiga XXXX), traktor Yamaha YFM 660 Grizzly (registreerimismärgiga

XXXX), traktor Yamaha YFM 700FI (registreerimismärgiga XXXX) ning kanti

liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegevad märked.

Perekonnaseaduse § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Loetletud vara,

mille suhtes kohtud on hagi tagamise abinõusid rakendanud, on J.V. ja K.V. ühisvara, kuivõrd

on soetatud varaühisuse kestel. Vaidlust selles osas poolte vahel puudub. Hageja on esitanud

hagi ühisvara arestist vabastamiseks, sest tsiviilasjas 2-14-59951 ei ole koormatud vaid kostjale

(J.V.) kuuluvat vara. K.V. nimetatud tsiviilasjas asja materjalidest nähtuvalt menetlusosaliseks

ei olnud. Vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ühisvarale vajalik

menetlusosaliseks mitteoleva abikaasa nõusolek (Riigikohtu 19.06.2012 määrus asjas nr 3-2-1

85-11). Sarnaselt hüpoteegi seadmisele on menetlusosaliseks mitteoleva abikaasa nõusolekut

tarvis ka tema muu vara arestimisel, kui hagi tagamise korras soovitakse arestida enamat kui

vaid kostja vara. K.V. on hagiavadluses tuginenud asjaolule, et ta ei ole enda vara arestimiseks

nõusolekut andnud ning hagi tagamine tsviviilasjas 2-14-59951 rikub hageja omandiõigust. J.V.

on kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud. K.V. ei ole vaidlustanud seda, et

tsiviilasjas 2-14-59951 kohaldatud hagi tagamise abinõud koormavad ka K.V. vara ning et K.V.

ei olnud tsiviilasjas 2-14-59951 menetlusosaliseks.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 koahselt on omand isiku täielik võim asja üle. Omanikul on

õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste

rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 89 esimese lause kohaselt

on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine

ei ole seotud valduse kaotusega.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tsiviilasjas nr 2-14-59951 ei ole K.V. olnud

menetlusosaliseks. Samuti puudub poolte vahel vaidus selles, et K.V. ei ole andnud ka

nõusolekut temale kuuluva vara arestimiseks või hüpoteekidega koormamiseks. J.V. on hagi

õigeks võtnud. Seega leiab kohus, et K.V. on esitanud põhjendatult hagi omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamiseks.

Riigikohus on 14.05.2013 otsuse nr 3-3-1-7-13 punktis 10 selgitanud, et ühisvarasse kuuluvale

kinnisasjale hagi tagamise korras kohtuliku hüpoteegi seadmise korral on menetlusosaliseks

mitteoleval abikaasal lisaks õigus nõuda hüpoteegipidajalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut

ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks, nõusolekust keeldumise korral aga taotleda

selle asendamist kohtuotsusega vastavalt tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5.

AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige

kanda parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg 5

sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma. Kuivõrd K.V. ei ole seni andnud K.V. nõusolekut hüpoteekide

kustutamiseks, tuleb tema nõusolek asendada käesoleva kohtuotsusega vastavalt TsÜS § 68

lõikele 5, et kõrvaldada K.V. omandiõiguse rikkumine.

Kuivõrd tsiviilasjas 2-14-59951 ei olnud K.V. kostjaks ega olnud andnud ka nõusolekut temale

kuuluva vara arestimiseks ja hüpoteekidega koormamiseks, tuleb K.V. hagi rahuldada. Kohus

leiab, et Tartu Maakohtu 30.10.2014 määrusega ja Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2015

määrusega tsiviilasjas 2-14-59951 kohaldatud hagi tagamise abinõudega koormatud vara tuleb

arestist vabastada ning hüpoteegid tuleb kustutada. Hüpoteekide kustutamiseks tuleb kohustada

K.V. andma nõusolek.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 sätestab,

et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kuna J.V. võttis hagi õigeks ega põhjustanud menetlust käesolevas tsiviilasjas, tuleb tema

võimalikud meneltuskulud jätta K.V. kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb

kõik K.V. enda ja K.V. menetluskulud jätta K.V. kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

J.V. ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, seetõttu jätab kohus tema kulud

rahaliselt kindlaksmääramata.

K.V. esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palus kindlaks määrata menetluskulud

summas 3004,80 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 2704,80 eurot) ning

nimetatud summa ja vajadusel viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras K.V. välja mõista.

Esitatud töö aruandest nähtub, et esindaja on kulutanud kokku aega 18 tundi ja 49 minutit.

Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud osaliselt. Arvestades, et K.V.

esitatud seisukohad ei ole olnud mahukad või sisult keerukad, ei ole esindaja ajakulu neile

vastuste koostamiseks põhjendatud kogu näidatud ulatuses. Ka ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud ajakulu 4h 46 min kostja 22.12.2015 taotlusele vastamiseks ja haginõude

täpsustamiseks. K.V. taotlus oli vaid üheleheküljeline taotlus menetluse lõpetamiseks. Vastus

sellele oli samuti napilt leheküljeline. Haginõude täpsustus kordab suuresti varasemalt hagis

toodud asjaolusid ja konkretiseerib neid vaid minimaalselt. Samuti ei pea kohus põhjendatuks

ajakulu 1h 20 min lõplike seisukohtade koostamise eest. Nimetatud menetlusdokument sisaldab

vaid poolel leheküljel hageja lõplikku seisukohta ning ülejäänud osas menetluskulude nimekirja

ja seisukohta kostja menetluskulude nimekirja osas. Vastavalt Riigikohtu praktikale (nt

11.11.2014 otsus 3-2-1-77-14 p 12) ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega

vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb selles osas hageja õigusabikulude

suurust samuti vähendada. Kohus peab hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 15 tundi.

Arvestades, et hageja esindaja tunnitasu suuruseks on olnud 115 eurot, millele lisandub

käibemaks, ja hageja ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb määrata

kindlaks hageja õigusabikulud koos käibemaksuga summas 2370 eurot ((115 eurot x 15 tundi

+ 20%) + riigilõiv 300 eurot). Nimetatud summa, samuti viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras tasumata menetluskuludelt, tuleb välja mõista K.V..

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik