3-15-1511/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1511

Haldusasi

KV

kaebus

Sisekaitseakadeemia

magistritöö

eelkaitsmise komisjoni 08.05.2015 protokollilise otsuse

nr 6.1-9/15 ja 09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1-6/120

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lubada

kaebaja magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne

prefektuuris“ kaitsmisele

Menetlusosalised

Kaebaja – KV

Vastustaja – Sisekaitseakadeemia

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.09.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KV apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KV apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.09.2015

otsus haldusasjas nr 3-15-1511 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.03.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-1511

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KV asus 2012. aasta septembris õppima Sisekaitseakadeemia (SKA) sisejulge-oleku

instituudi magistriõppesse ning täitis 2014. aasta aprilliks õppekava 90 ainepunkti ulatuses

täielikult. 09.04.2014 esitas KV magistritöö „Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“

eelkaitsmiseks. 21.04.2014 toimunud eelkaitsmisel otsustas SKA magistritöö kaitsmise

komisjon lubada KV magistritöö edasi kaitsmisele tingimustega. 04.05.2014 esitas KV

täiendatud magistritöö komisjonile ülevaatamiseks.

2. SKA magistritöö kaitsmise komisjon otsustas 09.05.2014 mitte lubada KV magistritööd

„Distsiplinaarmenetlused Lääne prefektuuris“ kaitsmisele. Otsust põhjendati sellega, et töö ei

vasta analüüsi ja uurimistulemuste osas magistritöö miinimumnõuetele, kvantitatiivses

andmeanalüüsis on põhimõttelised vead – näiteks hii-ruut test ei ole töös adekvaatselt

käsitletud.

3. KV esitas 13.05.2014 magistritöö kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsusele vaide. Komisjon

jättis vaide 16.05.2014 otsusega nr 6.1-19/2143 rahuldamata. KV esitas 19.05.2014 SKA

õppeprorektor KH-le vaide taotlusega tühistada 09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus.

SKA õppeprorektor jättis vaide 10.06.2014 otsusega nr 6.1-19/2608 rahuldamata.

4. KV esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA magistritöö kaitsmise komisjoni

09.05.2014 otsuse, 16.05.2014 vaideotsuse ja õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse

tühistamiseks ning SKA kohustamiseks lubada kaebaja magistritöö kaitsmisele. Tallinna

Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega haldusasjas nr 3-14-51428 SKA magistritöö

kaitsmise komisjoni 09.05.2014 otsuse ja 16.05.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2143 ning

õppeprorektori 10.06.2014 vaideotsuse nr 6.1-19/2608 ning kohustas SKA-d otsustama uuesti

kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamine.

5. KV esitas magistritöö uuesti 08.04.2015. SKA magistritöö kaitsmise komisjoni 21.04.2015

otsusega (lisa nr 5 magistritöö kaitsmise komisjoni 21.04.2015 protokolli nr 6.1-9/9 juurde)

lubati KV magistritöö kaitsmisele tingimisi ning määrati täiendav tähtaeg muudatuste

tegemiseks, et otsustada seejärel, kas lubada magistritöö kaitsmisele või mitte. Otsuses esitati

järgmised tingimused:

- viia töö teoreetilise käsitluse osas teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks;

- jagada kvantitatiivse analüüsi osas [valim] gruppidesse, et saaks analüüsida seoseid;

- teha andmeanalüüs põhjalikumaks (nt gruppide võrdlus);

- esitada kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs eraldi (hetkel on läbisegi);

- kasutada kvantitatiivse analüüsi osas statistilist meetodit;

- kodeerida kvalitatiivse analüüsi osas transkriptsioonid ja esitada tulemused kategooriate

kaupa ning seostada teooriaga.

Lisaks tehti järgmised soovitused:

- viia uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded ja küsimused omavahel kooskõlla;

- täiendada põhjalikult analüüsi osa;

- esitada ettepanekud konkreetselt;

- korrastada töö struktuur.

3-15-1511

3(9)

Otsus tehti KV-le teatavaks e-kirjaga 27.04.2015 kell 16.49.

6. KV esitas 04.05.2015 magistritöö SKA-le muutmata kujul, märkides, et kuue kalendripäeva

jooksul ei olnud muudatuste sisseviimine komisjoni nõutud mahus võimalik.

7. SKA magistritöö kaitsmise komisjon keeldus 08.05.2015 otsusega nr 6.1-9/15 (lisa nr 3

magistritöö kaitsmise komisjoni 08.05.2015 protokolli nr 6.1-9/15 juurde) KV magistritöö

kaitsmisele lubamisest. Otsuse kohaselt ei ole täidetud nõue viia töö teoreetilise käsitluse osas

teemakohaste teadusallikate arv nõuetele vastavaks. Töö teooriaosasse ei ole teemakohaseid

allikaid lisatud nii, et allikate arv oleks vastavuses miinimumnõuetega. Samuti ei vasta

andmeanalüüsi osa magistritöö nõuetele. Kvantitatiivset andmeanalüüsi ei ole korrastatud

(gruppidesse jagatud) ega põhjalikumaks muudetud. Nõue esitada kvalitatiivne ja kvantitatiivne

analüüs eraldi on täidetud osaliselt. Valimit on eraldi kirjeldatud 3.3 ja 3.4 peatükkide alguses,

kuid järelduste osas (lk 71) on endiselt esitletud uuringut, mida esialgselt ei tutvustatud.

Täidetud ei ole ka nõuet kasutada kvantitatiivse analüüsi osas statistilist meetodit. Võrdlused

(nt lk 59) on endiselt puudulikud ja ebakorrektsed. Formaalselt on esitatud viited allikatele (lk

72-73), kuid kuna teoreetilises osas on teadusallikaid vähe kasutatud, siis on need seosed

kunstlikud ega loo sisulist ühendust teooria ja empiirilise osa vahel. Endiselt on kasutatud

õpikulaadseid allikaid (Virovere jt, Üksvärav, Arumäe).

8. KV esitas 11.05.2015 magistritöö kaitsmise komisjoni esimehele kirjaliku taotluse

08.05.2015 otsuse vaidlustamiseks. 20.05.2015 teatas komisjon KV-le, et magistritöö ja

komisjoni 08.05.2015 otsus vaadati uuesti läbi ja leiti, et komisjoni esitatud tingimused ei ole

täidetud. KV esitas 08.05.2015 otsusele vaide. SKA õppeprorektori 09.06.2015 vaide-otsusega

nr 6.1-6/120 jäeti vaie rahuldamata.

9. KV esitas 11.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA magistritöö kaitsmise

komisjoni (eelkaitsmiskomisjoni) 08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 ja SKA

õppeprorektori 09.06.2015 vaideotsuse nr 6.1-6/120 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks

lubada kaebaja magistritöö kaitsmisele.

1)

Kaebajale ei saanud 08.05.2015 otsuses heita ette selliseid vigu, mis olid olemas juba

magistritöö eelkaitsmisel 2014. aastal, kuid mida eelkaitsmiskomisjon siis puudustena välja ei

toonud. Kõrvutades 21.04.2014 ja 21.04.2015 otsuseid, nähtub, et 2014. aastal olid enamus

tingimusi täidetud või osaliselt täidetud, kuid 2015. aastal sama magistritöö läbivaatamisel

enam mitte. Võrreldes eelmise aastaga muutis kaebaja töös vaid hii-ruut statistikuga seonduvat.

Siis peeti hii-ruut statistikut puudutavat osa veaks, mille tõttu töö ei vastanud

miinimumnõuetele. Muid vigu, mis viitaksid miinimumnõuete mittetäitmisele, 2014. aastal

välja ei toodud ning seda kinnitavad ka SKA 16.05.2014 vaideotsus ja Tallinna Halduskohtu

15.12.2014 otsus. Üksnes selle tõttu, et hii-ruut statistikus oli viga, ei olnud põhjendatud kogu

töö uuesti läbivaatamine. 21.04.2014 otsuses esitatud tingimused täitis kaebaja enda teadmiste

kohaselt etteantud kuupäevaks 2014. aastal ning ei saanud tagasisidet, et lisaks hii-ruut

statistikule esineks veel vigu. Osa 08.05.2015 otsuse etteheidetest on sellised, mis ei välista

iseenesest tööle positiivse hinde panemist ja mis 16.05.2014 vaideotsuse kohaselt ei olnud

kaitsmisele mittelubamise tingimusteks. Eelkaitsmisel peaks hindama kohustuslike nõuete

täidetust, sisulised vaidlused peaks lahendama magistritöö kaitsmisel.

2)

Suurem osa 2015. aasta komisjoni koosseisu liikmetest olid komisjonis ka 2014. aastal.

Samad isikud on osalenud nii kaitsmisele lubamise otsustamisel kui ka vaidemenetluses.

Kaebajal on põhjust kahelda komisjoni liikmete objektiivsuses.

3)

2014. aastal magistritöö esitamisega seoses tehtud otsused, mille kohus 15.12.2014

tühistas, ei ole tühised algusest peale, kuna nende tühisust ei ole tuvastatud. Seega on kaebajal

võimalik tugineda kohtu poolt tühistatud haldusaktidele, tõendamaks 2015. aastal välja toodud

puuduste põhjendamatust.

3-15-1511

4(9)

4)

SKA ei täitnud mõistliku aja jooksul halduskohtu 15.12.2014 otsust ning viivitas kaebaja

pöördumistele vastamisega ja 21.04.2015 komisjoni otsuse kättetoimetamisega, mistõttu jäi

kaebajale vaid kuus kalendripäeva kaitsmisele lubamise tingimuste täitmiseks. Samuti on SKA

ületanud vaiete läbivaatamise tähtaegu.

10. SKA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest tulenevalt on SKA eelkaitsmiskomisjoni

09.05.2014 otsus ja 16.05.2014 vaideotsus nr 6.1-19/2143 ning õppeprorektori 10.06.2014

vaideotsus nr 6.1-19/2608 tühised haldusaktid ja vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §

63 lg-le 1 kehtetud algusest peale, mistõttu nende põhjendustele enam tugineda ei saa. Kehtima

jäi aga 21.04.2014 toimunud ning 24.04.2014 protokollilise otsusena nr 6.19-/10 vormistatud

eelkaitsmiskomisjoni otsus koos selles toodud tingimustega. 21.04.2014 ja 21.04.2015

toimunud

magistritööde

eelkaitsmistel

hindasid

kaebaja

magistritööd

erinevad

eelkaitsmiskomisjoni koosseisud. Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, mis tekitaksid

kahtlust komisjoniliikmete erapooletuses ning vastustajal puudub alus arvata, et komisjonid

kollegiaalsete organitena võiksid olla mingil viisil isiklikult huvitatud asja lahendusest.

2) Eelkaitsmise kohustuslikkus tuleneb SKA nõukogu 18.08.2014 otsusega nr 1.1-6/17

kinnitatud SKA õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p-dest 300 ja 301. Mitmed 24.04.2015 otsuses

toodud tingimused ja tähelepanekud olid välja toodud juba eelkaitsmiskomisjoni 24.04.2014

protokollilises otsuses nr 6.19-/10. Eelkaitsmiskomisjon juhindus 08.04.2015 esitatud

magistritöö läbivaatamisel muu hulgas komisjoni 24.04.2014 protokolli nr 6.1-9/10 juurde

kuuluvast lisast nr 6 ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2014 otsusest ning otsustas töö täies ulatuses

läbi vaadata, kuna tööd oli võrreldes 24.04.2014 otsuse tegemise ajaga täiendatud (lisatud hii-

ruut statistik). Eelkaitsmiskomisjon leidis, et kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi ei ole

kõrvaldatud, mistõttu otsustati tööd kaitsmisele mitte lubada. Komisjon lähtus oma otsuse

tegemisel ÕKE p-st 302.2, mille kohaselt hindab komisjon lõputöö teistkordsel läbivaatamisel

esimeses otsuses välja toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei

ole likvideerinud tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd

kaitsmisele.

3) SKA magistritöö programm näeb ette, et magistritöö edukaks kaitsmiseks peab üliõpilane

olema saavutanud magistritööga kõik õpiväljundid. Kui magistritööga jääb saavutamata kas või

üks õpiväljund, ei ole üliõpilane läbinud eelkaitsmist positiivse tulemusega.

4) HMS § 64 lg 2 ja ÕKE p-de 300 ja 302 kohaselt saab magistritööde eelkaitsmiskomisjoni

08.05.2015 protokollilise otsuse nr 6.1-9/15 tühistada vaid SKA õppeprorektori 14.04.2015

käskkirjaga nr 6.1-6/79 kinnitatud sisejulgeoleku magistriõppe 2014/2015. õ-a magistritööde

eelkaitsmise komisjoni 21.04.2015 koosseis. Kuna lõputööde kaitsmisele saab lubada ainult

eelkaitsmiskomisjoni otsusega, siis puudub kaebajal õiguslik alus nõuda SKA kohustamist

lubada tema magistritöö kaitsmisele.

11. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Miski ei viita sellele, et eelkaitsmiskomisjoni liikmed olid isiklikult huvitatud sellest, et

kaebaja magistritöö ei pääseks kaitsmisele.

2)

Ebaõige on väide, et vastustaja sai 2015. aasta aprillis uuesti esitatud magistritööd läbi

vaadates kontrollida vaid 21.04.2014 komisjoni otsuses toodud tingimuste täidetust.

Magistritöö uue esitamisega 2015. aasta aprillis algas uus haldusmenetlus. Kuna töös oli tehtud

võrreldes 2014. aasta aprillis esitatud tööga muudatusi, ei saa vastustajale õiguslikult ette heita

seda, et kogu magistritöö vaadati uuesti läbi ja seejuures ei lähtutud vaid 21.04.2014 otsusest.

3-15-1511

5(9)

2015. aastal moodustati uus komisjon, mille liikmetest 62,5% olid võrreldes 2014. aastal

moodustatud komisjoniga uued. Seega ei olnud 21.04.2014 otsus komisjonile siduv.

Halduskohtu poolt 09.05.2014 otsuse tühistamisega kaotas see haldusakt kehtivuse algusest

peale. Seega ei pidanud vastustaja arvestama 09.05.2014 otsuse põhjendustega.

Eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on eelhaldusakt hilisema rektori käskkirja suhtes

ning tulenevalt HMS § 52 lg-st 2 kohaldatakse sellele haldusakti sätteid. Praegusel juhul oli

komisjoni 21.04.2015 otsus tingimisi kaitsmisele lubamise kohta siduvaks eelhaldusaktiks

komisjoni 08.05.2015 otsuse suhtes.

3)

Komisjoni 08.05.2015 otsuse kohaselt ei vasta töö mõne hindamiskriteeriumi osas

magistritöö programmis toodud miinimumnõuetele. Vastustaja on adekvaatselt põhjendanud,

milles seisnevad puudused ning miks ei lubata magistritööd kaitsmisele. 08.05.2015 otsuses

märgitud puudused on kooskõlas 21.04.2015 otsusega. Kaebaja ei väida, et tema töö ei sisalda

neid puudusi, mis komisjoni otsuses välja on toodud.

4)

Kaebajale jäi magistritöös paranduste tegemiseks vaid kuus päeva. Kuna ÕKE-s ega

üheski teises õigusaktis ei ole reguleeritud seda, milline ajavahemik peab magistrandile jääma

paranduste sisseviimiseks, ei saa kohus vastustajale 21.04.2015 otsuse teatavakstegemisega

viivitamist ette heita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. KV palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

1)

Kohus tõlgendas kaebust valesti – kaebaja ei pidanud silmas komisjoni liikmete isiklikku

vastuseisu kaebajale, vaid viitas komisjoni kollektiivsele subjektiivsusele, tuginedes komisjoni

liikmete vasturääkivale tegevusele ning vastustaja õigusvastasele käitumisele halduskohtu

15.12.2014 otsuse täitmisel. Kaebaja sai komisjoni koosseisu teada alles 07.05.2015, s.o

vaidlustatud otsuse tegemisele eelneval päeval. Kaebajale ei ole tehtud kättesaadavaks

õppeprorektori käskkirja komisjoni kinnitamise kohta. Kohus on ekslikult märkinud, et 62,5%

2015. aasta komisjoni liikmetest olid uued võrreldes 2014. aastaga. 62,5% liikmetest olid

hoopis samad. Kaebaja arvates mõjutas komisjoni käitumist asjaolu, et kaebaja ei nõustunud

nende seatud tingimustega ning pöördus kohtusse.

2)

Komisjon peatus 2014. aastal kaebaja magistritöö kaitsmisele mittelubamise otsuse

tegemisel vaid kahel asjaolul – arvutusviga ning ühe analüüsimeetodi osa. Muude vigade, sh

21.04.2014 tingimuste mittetäitmist kaebajale ette ei heidetud. Kaebaja hinnangul ei vaadatud

2015. aastal tema tööd sisuliselt läbi. Vaidlustatud otsuses ei ole põhjendatud, miks

kõrvaldamata jäetud puudused on sellise kaaluga, et lõputööd kaitsmisele lubada ei saa.

Vastustaja otsused on meelevaldsed.

3)

Arvestades, et vastustaja väitel tugines komisjon 2015. aastal otsust tehes 21.04.2014

otsusele, jätkas vastustaja 2014. aastal alustatud haldusmenetlust, mitte ei alustanud uut. 2015.

aastal esitatud töö ei erinenud sisuliselt 2014. aastal esitatud tööst, mille kohta komisjon leidis,

et peale hii-ruut statistiku töös vigu ei esinenud. Kuna komisjoni tähelepanekud 09.05.2014

otsuse juurde ei ole selle lisaks, saab kaebaja praeguses menetluses nendele tähelepanekutele

tugineda. Kaebajal oli põhjendatud alus eeldada, et vastustaja lähtub tähelepanekutes toodust ja

kontrollib vaid hii-ruudu arvutamistulemuste õigsust.

13. SKA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

3-15-1511

6(9)

ÕKE p 301 kohaselt moodustab eelkaitsmiskomisjoni kolledži ettepanekul õppeprorektor.

Seega kinnitati komisjoni koosseis käskkirjaga, st haldusaktiga HMS § 51 lg 2 mõttes, mille

mõju avaldus kaebaja õigustele eelkaitsmisel. SKA õppeprorektori 14.04.2015 käskkirja nr 6.1-

6/79 andmisel puudusid komisjoni liikmete osas HMS §-s 10 toodud asjaolud. Kaebaja ei ole

komisjoni liikmete kinnitamise käskkirja tähtaegselt vaidlustanud. Muus osas jääb vastustaja

kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata.

15. ÕKE p 300 kohaselt eelneb lõputöö kaitsmisele eelkaitsmine, mille eesmärgiks on hinnata

töö nõuetele vastavust ja otsustada töö lubamine kaitsmisele. ÕKE p 302 sätestab, et otsus

lõputöö lubamise kohta kaitsmisele vormistatakse komisjoni protokollis alljärgnevalt: 302.1.

lubatud kaitsmisele; 302.2. lubatud kaitsmisele tingimisi. Tingimisi kaitsmisele lubamisel

tuuakse välja lõputöö puudused lähtuvalt kehtestatud nõuetest ja määratakse täiendav kuupäev

puuduste likvideerimiseks. Lõputöö teistkordsel läbivaatamisel hindab komisjon esimeses

otsuses välja toodud puuduste arvestamist teistkordselt esitatud töös. Kui üliõpilane ei ole

likvideerinud tähtajaks kõiki komisjoni poolt välja toodud puudusi, ei lubata lõputööd

kaitsmisele; 302.3. mitte lubada kaitsmisele. Kaitsmisele mittelubamine tuleb kirjalikult

põhjendada.

16. Eelkaitsmiskomisjoni 21.04.2014 otsusega (I kd, tl 157-158) lubati KV magistritöö

kaitsmisele tingimisi. Tööle esitati kolm põhilist tingimust: (1) viia teoreetiline osa magistritöö

programmis esitatud nõuetega vastavusse (teadusallikate arv); (2) viia uurimisprobleem,

eesmärk, ülesanded ja küsimused omavahel kooskõlla; (3) viia analüüsi osa vastavusse

magistritöö nõuetega ning esitada põhjalik uuringu analüüs. Lisaks soovitati parandada tööd,

arvestades retsensendi ja läbivaatajate ettepanekuid ning parandada ka teooria osa, mis seisnes

peamiselt vaid allikate refereerimises. KV täiendas tööd ning esitas selle uuesti 04.05.2014.

09.05.2014 otsusega (I kd, tl 13) keelduti KV töö kaitsmisele lubamisest. Otsuses toodi

põhjenduseks, et töö analüüsi osa ei vasta magistritööle esitatavatele nõuetele: kvantitatiivses

andmeanalüüsis on põhimõttelised vead, näiteks hii-ruut testi ei ole töös adekvaatselt käsitletud.

Tallinna Halduskohus tühistas 15.12.2014 otsusega SKA 09.05.2014 otsuse kaalutlusvea tõttu

ning kohustas SKA-d otsustama KV magistritöö kaitsmisele lubamine uuesti.

21.04.2015 otsusega (I kd, tl 141-143p) lubas eelkaitsmiskomisjon töö kaitsmisele tingimisi

ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Põhiliste tingimustena seati (1) töö

teoreetilise käsitluse osas teemakohaste teadusallikate arvu ning (2) analüüsi osa vastavusse

viimine magistritöö nõuetega. Lisaks anti järgmised soovitused: (1) uurimisprobleem, eesmärk,

ülesanded ja küsimused viia omavahel kooskõlla; (2) täiendada põhjalikult analüüsi osa; (3)

esitada ettepanekud konkreetselt; (4) korrastada töö struktuur. Suures osas on seega tegemist

samade tingimuste ja soovitustega, mis esitati juba 21.04.2014, kuid võrreldes varasema

otsusega on tingimused ja soovitused täpsemalt lahti kirjutatud ning nende juurde on toodud

konkreetsed näited töö probleemkohtadest. 08.05.2015 otsusega (II kd, tl 10-10p) keelduti KV

töö kaitsmisele lubamisest, kuna 21.04.2015 otsuses seatud tingimused ei olnud täidetud.

17. Kaebaja leiab, et kuna tühistatud 09.05.2014 otsuses ei toodud välja muid vigu peale hii-

ruut statistiku, võis ta järeldada, et muus osas vastab töö miinimumnõuetele ning üksnes hii-

ruut statistiku lisamise tõttu polnud põhjendatud kogu töö uuesti üle vaatamine.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et magistritöö uue esitamisega algas 2015. aasta

aprillis võrreldes 2014. aastaga uus haldusmenetlus kaebaja magistritöö kaitsmisele lubamise

3-15-1511

7(9)

otsustamiseks. Kaebaja oli võrreldes 2014. aasta aprillis esitatud versiooniga töösse muudatusi

teinud ning tööd täiendanud. Samuti tuleb arvestada, et 2015. aastal moodustati uus

eelkaitsmiskomisjon teises koosseisus. Seetõttu oli SKA-l õigus magistritöö uuesti tervikuna

läbi vaadata.

18. 09.05.2014 otsus on halduskohtu poolt tühistatud ning seega kehtetu algusest peale

(Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 26 ja 13.11.2014 otsus

asjas nr 3-3-1-44-14, p 10). Ringkonnakohus möönab, et 09.05.2014 otsus võis jätta kaebajale

mulje, nagu oleks töö muus osas peale hii-ruut statistikuga seonduva nõuetele vastav.

Kaitsmisele lubamist uuesti otsustades aga ei olnud komisjon seotud varasema, tühistatud

otsusega. 09.05.2014 otsuse tühistamine ei piiranud komisjoni kaalutlusõigust ega välistanud

uute kaalutluste esitamist, mida 09.05.2014 otsuses ei olnud toodud. 21.04.2014 otsus jäi

seevastu jõusse, mistõttu oli vastustajal võimalik 2015. aastal otsuse tegemisel sellele tugineda,

olemata samas piiratud varasemas otsuses esitatud seisukohtadega. 12.05.2014 e-kirjaga

kaebajale edastatud komisjoniliikmete tähelepanekud (I kd, tl 14-15), millele kaebaja viitab, ei

ole komisjoni ametlik otsus ning neile tuginedes ei saa väita, justkui oleks komisjoni otsused

vastuolulised. Samas ka nendest tähelepanekutest ilmneb, et hii-ruut statistik ei olnud töös ainus

probleem: komisjoni liikmed tõid ka siis muu hulgas välja, et töö analüütiline osa on nõrk ja

seda pole seostatud teooriaga.

19. Eelkaitsmiskomisjoni protokolliline otsus on rektori käskkirja suhtes eelhaldusakt HMS §

52 lg 1 p 2 mõttes, mis tähendab, et HMS § 52 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse selle otsuse suhtes

haldusakti sätteid (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2010 ja 27.05.2011 otsused haldusasjas nr

3-09-1581). Seega peab see otsus vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele, muu hulgas peab

otsus olema põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on eelkaitsmiskomisjon oma 08.05.2015

otsust piisavalt põhjendanud. Arvestades, et 21.04.2015 ja 08.05.2015 otsuste tegemise vahel

kaebaja oma magistritööd ei muutnud, saab nende otsuste põhjendusi vaadata koos.

20. SKA magistritöö programmis (2013) toodud magistritöö hindamiskriteeriumi „Töö

teoreetiline käsitlus“ kohaselt on madalaima positiivse hinde („E“) saamise tingimuseks, et töös

on kasutatud vähemalt 30 teemakohast teadusallikat ning töö teoreetiline käsitlus moodustab

referatiivse ülevaate. Komisjon leidis, et töö teooriaosasse ei ole teemakohaseid allikaid lisatud

nii, et allikate arv oleks vastavuses miinimumnõuetega. 21.04.2015 otsusest nähtub, et

teadusallikate arv kasutatud kirjanduse loetelus vastab küll miinimumnõuetele (30), kuid töö

teoreetilises osas on neid nõutavast vähem kasutatud ja need ei ole teemakohased.

21. Hindamiskriteeriumi „Empiirilise uuringu disain ja läbiviimine“ osas on miinimumnõue

täidetud juhul, kui valitud andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid on piisavad ja sobilikud

töö eesmärgi saavutamiseks ning on jõutud tulemuseni, valim on asjakohane; empiiriline uuring

toetub teoreetilisele käsitlusele. Ka selle hindamiskriteeriumi osas on komisjon leidnud, et töö

ei vasta miinimumnõuetele. 21.04.2015 otsuses on täpsemalt selgitatud, et suurem osa

andmeanalüüsist on esitatud protsentjaotusena ilma selge analüüsiplaani või struktuurita, mis

oleks seostatav uurimisülesannetega. Uurimismeetod ja valim on kvalitatiivse ja kvantitatiivse

analüüsi korral esitatud ühe valimi osa all, kuigi tegemist on kahe täiesti erineva valimiga.

Kvantitatiivses osas võrdlused kas puuduvad või on esitatud valesti. Kvalitatiivses osas ei ole

loodud seost teooria ja teadusallikatega (viidatakse õpikulaadsetele allikatele), järelduste osas

on tulemuste tõlgendamisel kasutatud üksnes kahte teadusallikat, mis ei ole magistritöö jaoks

piisav.

22. Seega on kaitsmisele mittelubamist põhjendatud sellega, et KV magistritöö ei vasta kahe

hindamiskriteeriumi osas magistritööle esitatavatele miinimumnõuetele. ÕKE p 296 teise lause

kohaselt reguleerib magistritööde koostamist ja kaitsmist õppeprorektori poolt kinnitatud

"Sisekaitseakadeemia magistritööde koostamise ja kaitsmise kord" (kinnitatud õppeprorektori

3-15-1511

8(9)

28.03.2014 käskkirjaga nr 46). Nimetatud korra p 22 sätestab, et eelkaitsmiseks esitatud

magistritöö peab vastama SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendile ning töö

peab

vastama

vähemalt

hindamiskriteeriumide

miinimumnõuetele.

Olukorras,

kus

miinimumnõudeid ei ole täidetud, ei saaks magistritöö kaitsmisel positiivset hinnet ning sellist

tööd ei pea kaitsmisele lubama. Kohus ei saa SKA eest teostada kaalutlusõigust, kuid saab

hinnata kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani

poolt (HKMS § 158 lg 3). Ringkonnakohtu arvates ei ole hindamiskomisjon teinud

kaalumisvigu, mis tingiks otsuse tühistamise. Kaebaja ei täitnud 21.04.2015 otsuses seatud

tingimusi. Komisjoni poolt nimetatud puuduseid saab magistritöö hindamiskriteeriume

arvestades pidada olulisteks puudusteks, mis puudutavad suurt osa tööst. Kaebaja ei ole

näidanud, et kõnealuseid puudusi tema töös ei esine.

23. Nagu halduskohus märkis, ei ole reguleeritud seda, milline ajavahemik peaks magistrandile

jääma töös paranduste tegemiseks. Tähtaja määramisel tuleb arvestada sellega, et komisjon

jõuaks täiendatud magistritööd enne kaitsmisele lubamise otsustamist ja enne magistritööde

esitamise lõpptähtaega (magistritööde koostamise ja kaitsmise korra p 25 kohaselt ajakavaga

määratud tähtajal, mis ei tohi olla hiljem kui 17. mai) uuesti üle vaadata. Seega ei saa see

ajavahemik olla väga pikk. Ringkonnakohus möönab, et kaebajale jäi 21.04.2015 otsuses

nimetatud puuduste parandamiseks võrdlemisi vähe aega (kuus kalendripäeva). Siinjuures tuleb

aga arvestada, et tegemist oli samade puudustega, mis toodi välja juba 21.04.2014 otsuses.

Ehkki 09.05.2014 otsuses juhiti tähelepanu sisuliselt vaid hii-ruut statistikut puudutavale veale,

oli kaebajal pärast halduskohtu 15.12.2014 otsuse jõustumist ja enne töö uueks kaitsmiseks

esitamist võimalik ka ise veenduda, kas tema töö vastab magistritöö nõuetele ning kas

21.04.2014 esitatud tingimusi on töös järgitud. Töö kaitsmisele lubamine tingimisi on sisuliselt

vastutulek üliõpilasele – talle antakse võimalus tööd parandada nii, et see saaks kaitsmisel

positiivse hinde. Selle eest, et magistritöö vastaks programmis esitatud nõuetele, peab hoolt

kandma eelkõige töö koostaja ise. Magistrandil tuleb arvestada, et kui eelkaitsmisele esitatud

töös on palju puudusi, ei pruugi ta jõuda neid kõiki määratud tähtajaks parandada. Praegusel

juhul ei teinud KV pärast 21.04.2015 otsuse saamist ja enne 04.05.2015 magistritöö esitamist

töös mingisuguseid parandusi. Töö uuesti esitamine ilma igasuguste parandusteta oli kaebaja

enda valik ning see, et töö parandamiseks jäi kaebajale vähe aega, ei ole vaidlustatud otsuse

tühistamise aluseks. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui kohus komisjoni 08.05.2015

otsuse tühistaks, siis suure tõenäosusega teeks komisjon jälle sarnase sisuga otsuse, kuna

nõutud parandusi töösse sisse ei viidud.

24. ÕKE p 301 kohaselt moodustab eelkaitsmiskomisjoni kolledži ettepanekul õppeprorektor,

määrates komisjoni esimehe, komisjoni põhiliikmed ja vajadusel komisjoni asendusliikmed.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et komisjon või mõni selle liikmetest oli kaebaja suhtes tehtavast

otsusest isiklikult huvitatud või esines mõni muu asjaolu, mis tekitas kahtlust komisjoni ja tema

liikmete erapooletuses (HMS § 10 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et osad komisjoni liikmetest (RS,

HL, IS, SJ) olid komisjoni koosseisus nii 2014. kui ka 2015. aastal, ei näita komisjoni

erapoolikust. Miski ei viita sellele, et osade otsustajate kokkulangemine võis mõjutada asja

sisulist otsustamist. Põhjendamatu on ka kaebaja arvamus, et komisjoniliikmete objektiivsust

mõjutas see, et kaebaja vaidlustas komisjoni varasema otsuse kohtus ning pöördus

õiguskantsleri ja Siseministeeriumi poole. Toimikus olevad materjalid ei kinnita

eelkaitsmiskomisjoni liikmete ega muu SKA personali negatiivset suhtumist kaebajasse.

Samuti ei saa 21.04.2015 ja 08.05.2015 otsuseid vaadates heita komisjonile ette pealiskaudsust.

Vastupidi, ringkonnakohtule nähtub, et töö on põhjalikult läbi vaadatud ning kaitsmisele

lubamise tingimustele on esitatud sisukad kommentaarid.

3-15-1511

9(9)

25. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kuna

komisjoni 08.05.2015 otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu, jättis halduskohus

vaideotsuse õigesti tühistamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. KV

menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) jäävad tema enda kanda. Kuna SKA ei ole ringkonnakohtule

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka SKA menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks