3-15-3190/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3190 Haldusasi AJ kaebus kohtu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 77 997,41 eurot hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AJ Vastustaja – Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AJ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AJ taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.

2. Jätta AJ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-3190 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AJ oli AS-i Tamsalu Veskid juhatuse liige. 22.06.2004 määrusega kuulutas Lääne-Viru Maakohus välja AS-i Tamsalu Veskid pankroti. AS Tamsalu Veskid (pankrotis) pankrotihaldur esitas 27.12.2005 AJ vastu hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 9 272 969,00 krooni (592 650,74 eurot). Viru Maakohus rahuldas 30.03.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-23429 hagi ning Tartu Ringkonnakohus jättis 01.04.2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 17.10.2013 otsusega nr 3-2-1-110-13 mõlema kohtu otsused ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohus jättis 24.11.2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22.06.2015 otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hagi osaliselt, mõistis kaebajalt hageja kasuks välja 65 850 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohus ei võtnud 14.10.2015 määrusega nr 3-7-1-2-691 kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse.

3-15-3190 2(5)

2. AJ esitas 03.11.2015 Justiitsministeeriumile taotluse Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2015 otsusega ja Riigikohtu 14.10.2015 määrusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 71 656,65 eurot.

3. Justiitsministeerium jättis 10.12.2015 vastusega (tl 13) kaebaja taotluse rahuldamata, tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lõikele 1, mille kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

4. AJ esitas 22.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-8 pöördel) kohtute õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 77 997,41 eurot. Kaebaja hüvitisnõue koosneb otsesest varalisest kahjust 65 850 eurot, menetluskuludest (riigilõiv, kautsjon) 1033,50 eurot, õigusabikuludest 4773,15 eurot ja kohtutäituri tasust 6340,76 eurot. Tartu Ringkonnakohus ei järginud hagi teistkordsel lahendamisel Riigikohtu juhiseid ja jättis väljamõistetud summa põhistamata. Riigikohus rikkus õiguskindluse põhimõtet, kuna ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse, kuigi ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnorme. Jõustunud kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise õiguslik alus tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 25. Kohaldamisele kuulub ka RVastS § 15, sest rikkudes materiaalja menetlusõiguse norme, panid kohtunikud toime kuriteo.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 18.01.2016 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki.

1) Kohtumenetluse käigus tekitatud kahju puhul piirab RVastS § 15 lg 1 PS §-s 25 sätestatud lihtreservatsiooniga hüvitispõhiõigust tingimusega, et kahju hüvitamist on võimalik nõuda ainult juhul, kui kohtunik pani kohtumenetluse käigus toime kuriteo. Kohtule teadaolevalt ei ole Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2015 otsuse ega Riigikohtu 14.10.2015 määruse teinud kohtunikke kuriteos süüdi mõistetud ning ka kaebaja ei viita selliste kohtuotsuste olemasolule. RVastS § 15 lg 1 ei võimalda kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud menetlusõiguse normi olulise rikkumise või materiaalõiguse vale kohaldamisega.

Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus ning hoida ära olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral – esmalt primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Seadusandja pidas kahju hüvitamise piiramisel RVastS § 15 lg-s 1 silmas kohtumenetlust, kus kahju on võimalik vältida kohtulahendi edasikaebamisega ning mille puhul jõustunud kohtulahendi õiguspärasuse kontrollimine on keeruline või koguni võimatu.

2) Kaebaja sai kahju vältida kohtulahendi edasikaebamisega. Esimesel korral tühistas Riigikohus ringkonnaja maakohtu otsused ning kaebaja vabanes 592 650,74 euro suuruse kahjusumma tasumise kohustusest. Seega ei mõjutanud asja lõpplahendit maaja ringkonnakohtu eksimused asja esmakordsel läbivaatamisel. Teistkordsel Riigikohtusse pöördumisel ei võetud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega ei teinud ringkonnakohus 22.06.2015 otsuses selliseid vigu, mis oleks kaasa toonud asja ebaõige lahendamise. Kaebaja tugines 21.07.2015 kassatsioonkaebuses muuhulgas menetluskulude ebaõigele jaotamisele, mistõttu sai Riigikohus hinnata ka menetluskulude jaotuse õigsust.

Asjaolu, et edasikaebevõimaluse kasutamine ei viinud kaebajat soovitud tulemusele, ei tähenda, et kohtud oleksid rikkunud menetlusja materiaalõiguse norme. Kahju hüvitamise nõude esitamine ei anna kaebajale õigust nõuda jõustunud kohtulahendite ümbervaatamist ning halduskohus ei saa kontrollida tsiviilkohtute lahendite sisulist õigsust. Muuhulgas puudub halduskohtul võimalus tuvastada, kas Riigikohus jättis 21.07.2015 kassatsioonkaebuse valesti menetlusse võtmata. Kuna Riigikohtu hinnangul ei teinud ringkonnakohus vigu, mis oleksid viinud asja ebaõigele

3-15-3190 3(5) lahendamisele, puudub põhjus pidada ka kohtuotsuse sundtäitmise kulusid kohtu tekitatud õigusvastaseks kahjuks. 3) Kaebust ei saaks rahuldada ka RVastS § 15 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamise kaudu, sest kaebuse asjaoludel ja senist kohtupraktikat arvestades puudub kahtlus, et RVastS § 15 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas.

6. Kaebaja esitas 28.01.2016 halduskohtu 18.01.2016 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 15.02.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AJ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada, jätta kohaldamata RVastS § 15 lg

1 osas, milles see võimaldab kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, ja tunnistada nimetatud säte vastavas osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja soovib määruskaebuse arutamist kohtuistungil. 1) Halduskohus ei ole järginud selgitamiskohustust ega kohaldanud uurimispõhimõtet. Kaebaja taotlust peab hindama sisuliselt ja terviklikult ning formaalsete nõuete täitmine ei tohiks kontrolli piirata. Riigivõim on kohustatud tagama isikule PS §-st 15 tuleneva kaebeõiguse reaalse teostamise. 2) RVastS § 15 lg 1 kohaldub ka siis, kui kahju on tekitatud kohtute poolt menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse vale kohaldamisega. Tsiviilasjas nr 2-05-23429 ei ole kohtud täitnud menetlusseadustikus sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandeid ning eiratud on läbipaistva ja ausa kohtupidamise põhimõtteid. Kaebaja soovib, et kohus alustaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, et välja selgitada, miks Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-05-23429 on kahju tekkimine põhistamata ning otsus ei tulene seadustest ja Riigikohtu juhistest; miks Tartu Ringkonnakohus tohib valetada; kuidas on võimalik tekitada ettevõttele 65 850 eurot kahju, kui sama tehinguga sai ettevõte 432 827 eurot kasu; miks Riigikohus lubas 14.10.2015 määrusega Tartu Ringkonnakohtul eirata seadust, Riigikohtu ja EIK juhiseid, jättes kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata; miks muutus riigi kõrgem kohus ise õigusliku ebaselguse allikaks. Nendele küsimustele vastuste leidmise õiguspärane eesmärk on see, et kohtud tunnistaksid oma viga, ei rikuks oluliselt menetlusnorme ega kohaldaks valesti materiaalõigust ning mõistaksid välja kohtute poolt tekitatud kahjud. 3) Ka sundtäitmise kulud tuleb lugeda kohtu poolt tekitatud õigusvastaseks kahjuks. Kui kohtud oleksid tsiviilasjas nr 2-05-23429 täitnud tsiviilkohtumenetluse ülesandeid ning ei oleks oluliselt rikkunud menetlusnorme ja valesti kohaldanud materiaalõigust, ei oleks olnud ka kohtutäituri otsust.

8. Justiitsministeerium palus jätta määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt RVastS § 15 lg-st 1 tekib isikul õigus õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kohtu tegevus on olnud rängalt õigusvastane, s.t kohtuniku tegevus on karistusseadustiku järgi käsitletav kuriteona. Riigi vastutuse piirangu eesmärk on kohtu sõltumatuse, kohtuotsuse seadusjõu ning õigusrahu tagamine. Kohtuniku õigusvastaseks teoks, mille alusel kahju hüvitamist nõuda, saab pidada üksnes kohtulahendiga tuvastatud kohtuniku kuritegu, mitte sellist kohtuotsust ega määrust, mis järgmises kohtuastmes tühistatakse põhjusel, et kohtunik on seadust valesti kohaldanud või hinnanud tõendeid vääralt. Asjaolu, et kaebaja ei saavutanud kohtumenetluse lõpuks soovitud tulemust, ei tähenda, et

3-15-3190 4(5) ringkonnakohus ja Riigikohus oleksid menetlusja materiaalõiguse norme rikkunud. Halduskohus ei saa kahju hüvitamise taotlust lahendades kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud jõustunud lahendeid ega anda hinnangut nende õigsusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ning HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu määruse kõiki põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlustele ja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Vastavalt HKMS § 210 lg-le 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Määruskaebemenetluses puudub vajadus täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks ning vaidlus keskendub õigusküsimustele. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et saab määruskaebemenetluse raames hinnata üksnes kaebuse tagastamise õiguspärasust ega saaks ka määruskaebuse rahuldamise korral asuda kaebust ise lahendama.

11. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg-s 1 on seadusandja soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. Piirangul on legitiimne eesmärk tagada jõustunud kohtulahendite õiguskindlus ning kaitsta kohtute sõltumatust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtu eksimused seoses materiaalõiguse normide väära kohaldamise, faktide tuvastamise või tõendite hindamisega ei ole käsitatavad kuriteona. Nimetatud eksimused saab üldjuhul kõrvaldada edasikaebevõimaluste kasutamise teel. Tsiviilasjas nr 2-05-23429 on kaebaja kasutanud edasikaebevõimalusi ning saanud seeläbi kontrollida teda puudutavate lahendite õiguspärasust. Kaebajat puudutav vaidlus on läbinud kõik kolm kohtuastet ning kaebaja ei ole viidanud ühelegi sellisele tema õigusi väidetavalt rikkuvale asjaolule, mis ei puudutaks kohtute poolt menetlusvõi materiaalõiguse kohaldamist. Määruskaebuses väljendatud soov, et kohtud tunnistaksid oma viga ning kohaldaksid edaspidi materiaalja menetlusõigust õigesti, ei ole kooskõlas õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiga ega anna alust RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise piirangu kohaldamata jätmiseks. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel puudub alus kahelda RVastS § 15 lg 1 põhiseaduspärasuses.

12. Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 2 lg-tes 4 ja 5 sätestatud selgitamiskohustust ning uurimispõhimõtet. Kaebaja on õigesti viidanud, et enne kaebuse tagastamist tuleb kohtul tulenevalt uurimispõhimõttest kindlaks teha, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik mõne tulemuslikuma taotluse esitamine (vt RKHKm 10.06.2013, nr 3-3-1-18-13, p 16). Antud juhul ei ole kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi taotluse muutmise läbi. Asja materjalide pinnalt on selge, et kaebaja soovib talle tsiviilasja nr 2-05-23429 menetluse tulemusel ehk õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu kohaldub RVastS § 15 lg 1. Kaebaja ei osuta määruskaebuses ühelegi olulist tähtsust omavale asjaolule, mida halduskohus ei oleks tuvastanud, kuid mis annaks aluse pidada RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseid täidetuks. Halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel eduväljavaadete ilmselge puudumise tõttu ning vastavat kaebeõiguse piirangut ei saa pidada ebaproportsionaalseks ega pelgalt formaalseks.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määrus muutmata.

3-15-3190 5(5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets