1-13-10358/41 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10358 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 29. jaanuari 2016 määrus V.K-le Viru Maakohtu 3. detsembri 2013 otsusega mõistetud karistuse KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu V.K (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu V.K kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi

määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. kokkuleppemenetluses süüdi Viru Maakohtu 03.12.2013 otsusega tunnistati V.K KarS § 120 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati V.K süüdi ka KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti V.K-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 19.06.2013 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud) ning mõisteti V.K-le liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 11.07.2013 kuni 12.07.2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati V.K-le mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud 28 päeva

vangistust 906 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustati V.K üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule, elukohaga XXX .

2. 16.04.2014 esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande, milles taotles

V.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2.1. 07.05.2015 Viru Maakohtu määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.

2.2. 08.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, milles taotleb V.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu sooritanud määratud tähtajaks üldkasuliku töö tunde.

Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 29.01.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele V.K-le Viru Maakohtu 03.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 14 päeva vangistust.

3.1. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune ei täitnud temale kohtu poolt määratud

üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele. Seisuga

08.12.2015 on V.K sooritanud 458 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 448 tundi.

Samuti rikkus V.K kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. V.K ei ilmunud

registreerimisele 01.08.2014, 17.10.2014, 26.02.2015, 12.06.2015, 30.06.2015, 17.08.2015. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks. 3.2. seletusi, oli maakohus veendunud, Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja V.K

et V.K hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö

sooritamisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Maakohus leiab, et ei esinenud sellist

objektiivset takistust, mis ei võimaldanud V.K üldkasulikku tööd teha ning täita registreerimiskohustust. V.K poolt välja toodud üldkasuliku töö tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pidanud maakohus mõjuvateks. 3.3. Peale selle pidas maakohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 69 lg 3, ei või ÜKT

tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Antud asjas lõppes

maksimaalne ÜKT tegemise tähtaeg juba 19.12.2015. Sellega seoses puudub igasugune võimalus pikendada V.K ÜKT tegemise tähtaega. Kuivõrd V.K on jäänud täitmata 448 üldkasuliku töö tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 224 päeva ehk 7 kuud 14 päeva vangistust.

Määruskaebuse sisu 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada. 4.1. Süüdimõistetul oli vabandatavad põhjused, miks ta ei saanud üldkasulikku tööd määratud

tähtajaks teha, selgitades seda asjaoluga, et ta töötab veokijuhina rahvusvahelistes reisides (tööleping lisana). Sõltumata asjaolust, et reisi algja lõpukuupäev oli kindlaks määratud, võis see süüdimõistetust sõltumatutel põhjustel muutuda. Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud hindama, mis on kohustuste täitmise tase, kui tihti leidsid aset kontrollnõuete rikkumised ja millised olid rikkumise põhjused. Erakorralises ettekandes ei ole toodud, et V.K ei teinud üldkasuliku töö tunde ega täitnud kontrollnõudeid tahtlikult.

4.2. ülalpidamisel on alaealine laps ja karistuse Maakohus ei arvestanud ka, et V.K

ärakandmise ajal võib tekkida oht lapse tervisele ja olukorrale, mistõttu ei ole vanglasse paigutamine mõistlik. Lisaks märgitakse määruskaebuses, et ka kriminaalhooldaja käitumist tuleks kontrollida ehk ta peab olema mõistlik ja arvestama kontrollialuse isiku töö erisusi. V.K on näidanud üles soovi üldkasuliku töö tunnid sooritada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub

maakohtu määruses toodud põhistustega. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Kuigi KarS § 69 lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab

kohtukolleegium, et V.K puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik esitanud süüdimõistetu

suhtes 16.04.2014 ka ühe erakorralise ettekande põhjusel, ei süüdimõistetu ei käi

registreerimisel, ei ela kohtu poolt määratud aadressil ning hoiab kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, mistõttu taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist. Viru Maakohtu 07.05.2014 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ning anti V.K-le veel üks võimalus kanda karistust vabaduses. Vaatamata sellele ei ole süüdimõistetu kasutanud talle antud võimalust. V.K on talle kohtuotsusega määratud üldkasulik töö sooritamata ning

kriminaalhooldus oleks pidanud lõppema 19.12.2015. Süüdimõistetul puuduvad veenvad asjaolud rikkumise põhjendamiseks. Kohtukolleegium nendib, et on positiivne, et V.K

on olemas kindel töökoht, kuid karistuse mõistmise hetkel oli süüdimõistetu teadlik, mis kaasneb kui ta üldkasuliku töö tunde ei soorita. Nimelt kohtuotsus käesolevas asjas on tehtud 03.12.2013, kriminaalhoolduse algus oli 19.12.2013 (esmane registreerimine 09.01.2014) ning

töölepingud, mis on esitatud kriminaalhooldajale, on sõlmitud 09.02.2014, 13.12.2014, 22.06.2015, 02.03.2015, 13.11.2015 ehk kõik peale seda, kui on alustatud kriminaalhooldusega. 09.01.2014 on võetud V.K-lt allkiri dokumendile, mis selgitab süüdimõistetu õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Asjaolu, et isik töötab muul ajal, ei ole iseenesest takistuseks üldkasuliku töö sooritamisel ning sellisel juhul reguleerib KarS § 69 lg 2

üldkasuliku töö tundide arvu, kuid selleks on vaja, et süüdimõistetu sõlmiks

kriminaalhooldajaga vastavasisulised kokkulepped. Käesoleval ajal ei ole näha, et sellist kokkulepet oleks sõlmitud, vaid süüdimõistetu on jätnud ilmumata registreerimisele ning sooritamata üldkasuliku töö tunnid, õigustades ennast hilisemalt sellega, et viibis eemal. Määruskaebuse juurde on lisatud kaitsja hinnangul tööleping, mis tõendab, et V.K töötab veokijuhina rahvusvahelistes reisides. Töölepingust (lk 173-175) nähtub, et see on sõlmitud 13.11.2015 ning ka tööle asus V.K alates sellest kuupäevast, seega ei saa seda pidada õigustavaks asjaoluks, mis tõendab, et süüdimõistetul oli põhjus, miks ta üldkasuliku tööd ei teinud, sest üldkasulikku tööd ei teinud ta juba varasemalt vastavalt nõuetele. 7. üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamine või Ringkonnakohus leiab, et V.K täiendavate kohustuste määramine ei ole võimalik, kuna isik on ilmselgelt näidanud üles soovi

kriminaalhoolduses mitte osaleda, üldkasulikku tööd mitte sooritada ning on seda teinud korduvalt, vaatamata talle maakohtu poolt antud uuele võimalusele sooritada kõik üldkasulikku töö tunnid.

Kuna isik on tahtlikult ja teadlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud

hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses, peab ka ringkonnakohus

põhjendatuks pöörata täitmisele V.K-le mõistetud karistus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga, et tegemist ei ole tahtlikku rikkumisega. V.K oli teadlik talle

mõistetud karistusest, selle täitmise korrast ning tema suhtes oli ka varasemalt koostatud erakorraline ettekanne. On eluliselt arusaadav, et lähetusreisid võisid kujuneda pikemaks

planeeritust, kuid süüdimõistetul oli piisavalt võimalusi viia sellega kurssi ka kriminaalhooldusametnik. Üksnes põhjusel, et süüdimõistetul on ülalpidamisel alaealine laps, ei ole alust jätta isiku suhtes karistus kohaldamata. Pannes toime kuriteo, peab isik ka mõistma, et selle eest tuleb kanda karistust. Veelgi enam, V.K-le anti korduvalt võimalus kanda karistust vabaduses ning ta ei kasutanud seda. Seega tuleb tal korraldada iseseisvalt lapse eest hoolitsemine tema karistuse kandmise ajal või pöörduda vajadusel abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. 8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 29. jaanuari 2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu V.K kaitsja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk