4-16-685/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruaril 2016.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-685 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi N.H kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.01.2016 otsusele nr 2317,15,012759 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: N.H (ik XXX, elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

N.H kaebus jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.01.2016 otsus nr 2317,15,012759 – muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 05.01.2016 otsusega nr 2317,15,012759 karistati N.H LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 15.12.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1392803 kohaselt 15.12.2015 kell 04:42, Sõpruse pst 145, Tallinnas, Harjumaal, Linnu tee ja Räägu tn vahel liikudes Räägu tn suunas, N.H juhtis

mootorsõidukit Mazda 6 reg.nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 68 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,73 mg/l +/- 0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0033, taatlustunnistus nr.

2

TTRC-15-00187. Seega rikkus N.H LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 01.02.2016 esitas N.H kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles ta palub lisakaristuse täitmisele mittepööramist või selle edasilükkamist kuue kuu võrra. Kaebuse esitaja leiab, et vaid seeläbi on võimalik kanda rahalist karistust ja täita teisi kohustusi, sealhulgas pidada ülal alaealist

last ning tasuda riigimakse. Menetlusalune isik vajab juhtimisõigust, sest kasutades transporti

töövahendina liigub töökoha ja elukoha vahel. Ühistranspordi liikumisajad paljude töökohtade

graafikutega ei sobi. Kiire ametivahetus pole võimalik, omab palju igakuiseid kohustusi, mille

täitmata jäämisel järgneb isikliku pankroti väljakuulutamine. Seega N.H palub arvestada juhtimisõiguse olulisust kohustuse täitmisel.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud

põhjendustel puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja järginud karistuse

kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ning diskretsiooni põhimõtteid. Määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ning väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine üksnes põhikaristusega rahatrahvi näol ei ole proportsionaalne, menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse isiku poolt toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid ning menetlusaluse isiku isikut ja arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul saab üksnes LS § 224 lg 3 p 1

sätestatuga tagada PS §-des 16 ja 28 sisalduvate õiguste elule ja tervise kaitsele realiseerumise.

Juhtimisõiguse äravõtmise puhul on tegemist nn manitsuskaristusega, mille puhul on rõhk

eripreventsioonil. Menetlusalusele isikule mõistetud karistus saavutab oma preventiivse eesmärgi

üksnes 6 kuulise lisakaristuse kohaldamisega. Seega kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud N.H kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada

kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohtu hinnangul on N.H poolt toimepandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (15.12.2015 kell 04:42), mille kohaselt tuvastati

menetlusalusel isikul N.H joove (0,74 mg/l).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati N.H sõiduki

juhtimiselt 15.12.2015, sest ta juhtis sõidukit Mazda 6 reg.nr. XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 15.12.2015 Tallinnas Linnu teel märkas kella 04:42 ajal

sõidukit Mazda 6 reg.nr XXX, mis sõitis talle vastu kaugtuledega. Sõidukit peatati kell 04:42 Sõpruse pst 145 maja juures ja selle juhiks osutus N.H ik.XXX, kellel oli

tuvastatud alkoholijoove 0,74 mg/l. Sõidukis viibis kaasreisija XXX ik XXX, kes viibis sõidukis kliendina, kuna tegemist oli taksoteenust osutava sõidukiga. Lisatud videosalvestus VTA 2317,15,012758.

- Menetlusalune isik N.H andis ütlusi, et 15.12.2015 asus tööle Tallinnas, veendumata

oma kainuses, kuna eelmisel päeval sugulaste koosviibimisel tarvitas ka alkoholi (õlut).

3

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (16.12.2015), mille kohaselt N.H omab

juhtimisõigust.

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest

nähtuvalt tuvastati 15.12.2015 kell 04:52-04:56 N.H alkoholijoove (lõplik lugem 0,73 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,68 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on N.H 3 kehtivat väärteokaristust, viimati

karistatud 16.03.2015 ÜTS § 542 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, mis on tasumata.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning N.H süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik N.H juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. N.H käitumine sisaldab LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse

tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik N.H, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada

käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati N.H § LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

6 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra suuruses.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes ületab keskmist määra, kuna isikul oli tuvastatud joove keskmist määra oluliselt ületavas määras (0,68 mg/l,

). Käesolevas asjas puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. N.H ei ole väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida oleks võimalik hinnata kergendava asjaoluna. Kohus on seisukohal, et N.H pani toime väärteo vähemalt kaudse tahtlusega, ta pidas võimalikuks oma joobeseisundit, kuid ta ikka otsustas sõidukit juhtida ja kliente teenindada, mis oli täielikult tema vaba tahe. Kaebuse esitaja ei astunud samme selleks, et oma tervislikku seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Seega

pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist. Väärteoasja materjalide kohaselt kaebuse esitaja ei olnud sõidukis üksinda, seega lisaks teistele liiklejatele ta teadlikult ohustas sõidukis viibinud kaasreisija elu ja tervist, osutades taksoteenust. Kohus ei pea

vähetähtsaks asjaoluks seda, et N.H tegeleb taksoteenuse osutamisega ja peab vastutama klientide heaolu eest, kuid 15.12.2015 tema eiras ka seda kohustust. N.H pahatahtlikult kuritarvitas reisija usaldusväärsust, kes õigustatult lootis sellele, et taksojuhi tervislik seisund vastab nõuetele.

4

Süüteo toimepanemise ajal N.H sõidutas klienti ja täiendavalt rikkus ka liiklusnõudeid – valgustatud teel kasutas kaugtulesid, pimestades vastutuleva politseisõiduki juhti. Kaebuse esitaja

käitumine ja sõidustiil on jäädvustatud videosalvestusel. Hoolimatu suhtumist oma teosse iseloomustavad järgmised asjaolud: N.H pani süüteo toime pimedal talvisel ajal, intensiivse liiklusega Sõpruse puiesteel (peaaegu sõitis teisele taksoautole ette) ning ohustas kaasreisija ja teiste liiklejate turvalisust (politseipatrull pidi tema tabamiseks ületama kiirust). Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et N.H potentsiaalselt kujutab endast liikluses kõrget ohtu nii endale, kuid ka teistele liiklejatele. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kaebuse esitaja süü on keskmisest oluliselt suurem, puuduvad süüd kergendavad asjaolud, kaebajat oli varasemat karistatud liiklusalaste väärtegude eest, mistõttu puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, s.o rahatrahv 225 trahviühikut on proportsionaalne kaebaja süü suurusega, tema poolt toime pandud teo raskusega ja tema isikuga.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine N.H suhtes on põhjendatud, arvestades

eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra tagamise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, eelkõige liikluse valdkonnas. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2 alusel). Samuti on menetlusalust isikut karistatud LS § 206 (mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimine) ja korduvalt ÜTS § 542 lg 1 (taksoveo nõuete rikkumine) alusel. Nimetatud karistused ei ole karistusregistrist kustutatud ja nad on määratud samaliigiliste rikkumiste eest. Eelnevalt on N.H väärteokorras karistatud rahatrahvidega (viimane rahatrahv on tasumata), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus

ei nõustu kaebaja väidetega, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneb talle ülimalt intensiivne põhiõiguste riive – töökoha ja sellest tulenevalt ainsa sissetuleku kaotus. Lisakaristuse eripreventiivne iseloom mõjutab N.H käituma seaduskuulekalt. Menetlusaluse isiku töö võib küll olla seotud sõiduki juhtimisõigusega, kuid selles osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 väljendanud

seisukohta, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades seda, et kaebuse esitaja

elatise teenimine seondub tihedalt mootorsõiduki kasutamise vajadusega, peaksid temale kõik liiklusnõuded olema väga hästi teada. Kaebuses toodud väited seoses võimaliku töökoha kaotuse või kaebuse esitaja elukorraldusega ei ole erandlikeks asjaoludeks, mis võiksid välistada lisakaristuse kohaldamise. Kohus, arvestades N.H perekondlikku seisundit ja tööülesannete erisusi, leiab, et mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda eesmärgil teha vastavad järeldused. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul N.H-le lisakaristuse mõistmine on vajalik ja põhjendanud, sest vastab süü suurusele.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.01.2016 otsuse nr 2317,15,012759 – muutmata.

kohtunik / /