2-14-13892/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-13892

Tsiviilasi

B.H hagi Aktsiaselts Starman ja Creditreform Eesti OÜ

vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2015 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Aktsiaselts Starman ja Creditreform Eesti OÜ

apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): B.H (isikukood

XXX (elukoht XXX), lepinguline esindaja Harland Paas (e-

post: XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): Aktsiaselts

Starman (registrikood 10069659, Akadeemia tee 28, Tallinn

12618)

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

Menetluse liik

Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Creditreform

Eesti OÜ (registrikood 10887820, Pirita tee 20, Tallinn

12127)

Kostjate lepinguline esindaja Triin Reinmaa (e-post:XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 09.11.2015 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Aktsiaselts Starman ja Creditreform Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 27.03.2014 esitas B.H (hageja) Harju Maakohtule hagi solidaarselt Aktsiaselts

Starman (kostja I) ja Creditreform Eesti OÜ (kostja II) vastu mittevaralise kahju 3500

eurot väljamõistmiseks ja Creditreform Eesti OÜ ja AS Krediidiinfo kohustamiseks

kustutama krediidiinfo andmebaasist hagejat kui võlglast käsitlevad andmed,

menetluskulud jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus Creditreform Eesti OÜ AS Starman esindajana

03.07.2012 e-kirjaga B.H poole võlgnevuse 319,17 eurot nõudega.

3. AS Starman nõue põhineb väidetavalt hageja ja AS Starman vahel 02.02.2004

sõlmitud teenuse osutamise lepingul nr SI-208267 aadressil XXX ja modemi

rendilepingul nr SI-202867.R.

4. Kirjas selgitas Creditreform Eesti OÜ, et võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel edastab

ta informatsiooni võlgnevuse kohta Krediidiinfo AS-i poolt hallatavasse

maksehäireregistrisse. Register kajastab avalikku teavet maksehäirete kohta ning loob

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

paratamatult ebameeldiva maine. Andmeid maksehäirete kohta säilitatakse ning need

hoitakse registris nähtavad kuni seitse aastat, arvates võlgnevuse kustutamise päevast.

5. B.H selgitas vastuses, et ei ole kõnealuseid lepinguid AS-ga Starman sõlminud.

Samuti ei ole B.H kunagi elanud lepingutes märgitud aadressil ja seega puudus tal

igasugune loogiline vajadus nende lepingute sõlmimiseks. Lisaks on nõue TsÜS

tähenduses ka aegunud – ei ole enam sissenõutav. Nõude alusetusest ja

perspektiivitusest on Creditreform Eesti OÜ ilmselt ka ise sissenõudja esindajana aru

saanud. Seda tõendab asjaolu, et viimane ei ole nõudega väidetava võla

väljamõistmiseks hageja vastu kohtusse pöördunud. Krediidiinfo AS hallatavas

Ametlikus Maksehäireregistris ebaõigete andmete avaldamine on kahjustanud B.H

mainet (nagu Creditreform Eesti OÜ ka hoiatas) ning loonud takistusi suhetes

krediidiasutustega ja sideettevõtetega.

6. Hageja on seisukohal, et tema õigusi on rikutud sellega, et interneti avalikus registris

on avaldatud alusetult andmed tema kui võlgniku kohta. Ilmselgelt rikub selliste

andmete avaldamine isiku mainet ja tekitab alusetult takistusi tsiviilkäibes osalemises.

Vaieldamatult on isiku kui võlglase andmete avaldamine isiku maine kahjustamine ja

see oli teada ka kostjatele – veelgi enam, selline maine kahjustamine on nende

teadliku tegevuse tagajärg.

7. Igasugune maine kahjustamine tekitab isikule vaimseid ja hingelisi üleelamisi. Lisaks

on tegemist isiku põhiõiguse riivega. Eesti Vanariigi põhiseaduse § 17 sätestab, et

kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

8. Hageja möönab, et internetileht krediidiinfo.ee sisaldab pretensioonide lahendamise

korda, mis on aluseks Ametlikus Maksehäireregistris kajastatud maksehäiretega

isikute poolt esitatavate vaidluste lahendamisele ning Andmesubjekti õiguse nõuda

isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist ja

kustutamist teostamisele. Samas ei kujuta see pretensioonide lahendamise kord endast

seadusega reguleeritud vaidluse kohtueelse(välise) lahendamise korda, mis peaks

vältimatult eelnema kohtulikule õiguskaitsele.

Kostjate vastuväited

9. Kostjad ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud nende vastu suunatud nõudeid. Kostja

II ei ole antud asjas kostja, kuna kostjal II puuduvad hagejaga lepingulised suhted ning

kostja II tegutses suhtlemises hagejaga kostja I esindajana, st kostja I volitusel ja

huvides. Hageja ei ole tõendanud, et lepingutel ei ole hageja allkiri.

10. 02.02.2004 sõlmis hageja kostjaga teenuste osutamise lepingu püsiühenduspaketi

„StarLight“ 04.04.2004 ühendamiseks aadressil XXX, Tallinn. Nimetatud aadress on

lepingus märgitud kui hageja postiaadress. Lepingul on ka ühenduspaketi paigaldaja

allkiri. Vastav leping on lisatud hagiavaldusele. Lepingus on õigesti märgitud hageja

ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Leping on hageja poolt allkirjastatud.

11. 02.02.2004 oli sõlmitud ka seadme (modemi) rendileping, milles on samuti õigesti

märgitud hageja ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Leping on hageja poolt

allkirjastatud.

12. Vastavalt hageja kui kliendi esitatud andmetele edastati temale arveid aadressil SSS.

Arvetele olid märgitud meeldetuletused võla tasumise kohta. Seejärel edastas kostja I

hagejale inkassoettevõtte Instrum Justitia AS-i vahendusel nõudekirju 23.08.2004,

20.09.2004 aadressil XXX, Tallinn.

13. Creditreform Eesti OÜ menetluses edastati hagejale nõudekirju, sh esimese nõudekirja

03.07.2012 kostja I poolt kostjale II teatatud aadressil SSS. Pärast esimese nõudekirja

edastamist võttis hageja ise Creditreform Eesti OÜ-ga ühendust telefoni teel ning

saatis seejärel ka e-kirju.

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

14. Hageja on ka oma hagiavalduses ja hagiavalduse täpsustuses 03.07.2012 nõudekirja

saamist kinnitanud. Eelnevast võib järeldada, et aadressil SSS sai hagejaga ühendust.

Kuivõrd kostja I sai nimetud aadressi teada kliendilt ja ka arved olid edastatud sellele

aadressile, ei saa olla kahtlust, et nimetatud aadressi teatas kostjale I hageja.

15. Asjaolu, kas hageja elas või ei elanud lepingutes märgitud sideteenuse ühenduskoha

või postiaadressil, ei oma tähtsust ega tähenda, et hageja ei võinud sellele aadressile

sideteenust tellida. Oluline on, et hageja on oma tahteavalduses kostjale I väljendanud,

teatades lepingute sõlmimiseks vajalikud andmed, andes enda isiku tuvastamiseks

kostja I töötajale vastava dokumendi ja allkirjastades mõlemad lepingud. Hageja ei ole

nimetatud lepinguid vaidlustanud.

16. Kostjate andmetel on just hageja kostjaga I sõlmitud lepingute pooleks. Asjaolu, et

tema allkiri on võltsitud, peab tõendama hageja. Hageja ei ole enne kohtumenetluse

alustamist ega käesolevas menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et lepingutes

märgitud allkiri ei ole tema oma, väites ainult, et ei ole kostjaga I lepinguid sõlminud.

17. Kostjatele jääb arusaamatuks, miks, saades vastavaid arveid ja nõudekirju, ei ole

hageja pöördunud kriminaalasja algatamiseks politsei poole. Hageja ei ole

kohtuväliselt ega käesolevas menetluses kosjatele teatanud, et tema isikut tõendavat

dokumenti on vaidlusalusel perioodil õigusevastaselt kasutatud või et see oli kaotatud

või varastatud.

18. Hageja ei ole kostjate pahatahtlikku käitumist, enda kahjunõuet ega selle suurust

tõendanud ega põhjendanud. Kostjad on seisukohal, et hagejale ei ole tegelikkuses

mitte mingit kahju tekkinud, vaid hageja on pöördunud kohtu poole selleks, et jätta

kostjatest halba muljet ning nende arvel rikastuda.

19. Hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist ega koos hagiavaldusega esitanud tõendeid

selle kohta, et kostja I rahaline nõue tema vastu on alusetu. Seega ei saa rääkida ka

ebaõigete andmete avaldamisest Maksehäireregistris, kuivõrd neid andmeid

ümberlükkavaid tõendeid ei olnud esitatud. Tavapäraselt, kui võlgnik esitab

inkassomenetluses tõendeid selle kohta, et nõue on alusetu, lõpetatakse menetlus

koheselt ära.

20. Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 7 p-st 4, § 14 lg 2 p-st tulenevalt ei ole

võlausaldajal keelatud avaldada andmeid maksehäire kohta Maksehäireregistris.

21. TsÜS § 146 lõikest 4, IKS § 11 lg 7 p-st 4 tulenevalt on Maksehäireregistris andmete

avaldamise maksimaalne tähtaeg 13 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest arvates.

22. Kuivõrd viimase hagejale esitatud arve tasumise tähtajaks oli 15.08.2004, oleks

võlausaldajal õigus avaldada hageja kohta andmeid Maksehäireregistris kuni

31.12.2017.

23. Hageja ei ole tõendanud endal füüsiliste ja/või hingeliste valude ja kannatuste

esinemist ehk kahju tekkimist, rääkimata põhjuslikust seosest väidetava kahju ja

kostjate tegevuse vahel ja kostjate vastutusest väidetava kahju eest. Nii kahju

tekkimise fakt, kui põhjuslik seos kostjate tegevuse ja väidetava kahju vahel ning

kahju suurus on täielikult põhjendamata ja tõendamata.

Esimese astme kohtu otsus

24. Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

mittevaralise kahjuhüvitise summas 1000 eurot, jättis menetluskulud kostjate kanda

ning mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskuluna välja 1045 eurot, millest 720

eurot esindaja tasu ja 325 eurot riigilõiv.

25. VÕS § 127 lg 1 sätete kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg

5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi.

26. Haginõude aluseks on Creditreform Eesti OÜ poolt maksehäireregistrisse 2013

ülespandud B.H väidetav võlgnevus summas 319,17 eurot, mis tulenes väidetavalt

hageja ja AS Starman vahel 02.02.2004 sõlmitud rendilepingust nr-208267.R ja samal

päeval sõlmitud teenuste osutamise lepingust nr SI 208267.

27. Maksehäireregistrisse hageja väidetava võlgnevuse ülespanemisele eelnes

Creditreform Eesti OÜ 03.07.2012 kiri B.H-le selles, et vastavalt AS Starman ja

hageja vahel sõlmitud lepingutele on hageja võlgnevus 319,17 eurot, selgitusega, et

kui hageja võlgnevust tähtajaks ei tasu, edastatakse informatsioon hageja võlgnevuse

kohta maksehäireregistrisse. Millisest lepingust või millistest lepingutest võlgnevus

tuleneb, kirjast ei selgu.

28. 18.06.2013 B.H esindajale Harland Paasile saadetud kirjas on märgitud võlgnevuse

aluseks arve NA-601 (tagastamata tehnika), maksetähtajaga 15.08.2004. Kirjas on

märgitud, et nõue on olnud eelnevalt menetluses Instrum Justitias, kuid tänaseks on

menetlus seal lõpetatud. Nimetatud arvet kohtule esitatud ei ole. Tõendamata on arvete

saatmine B.H-le.

29. Kohtule on esitatud Rendileping SI, mis on väidetavalt sõlmitud AS Starmani ja B.H

vahel 02.02.2004. B.H eitab oma allkirja nimetatud lepingul. Lepingus on kliendiks

B.H, märgitud on tema isikukood ja aadressiks XXX, kus B.H Rahvastikuregistri

andmetel kunagi elanud ei ole.

30. Kohtule on esitatud teenuste osutamise leping, mis on väidetavalt sõlmitud B.H ja AS

Starman vahel 02.02.2004. Lepingus on märgitud kliendiks B.H, lepingus on B.H

isikukood ja postiaadressiks märgitud XXX, kus rahvastikuregistri järgi B.H elanud

ei ole. B.H eitab nimetatud kuupäeval AS Starmaniga lepingute sõlmimist, lepingutel

ei ole tema allkiri.

31. Millise dokumendi järgi on AS Starman tuvastanud 02.02.2004 lepingute sõlmimisel

B.H isiku, lepingutest ei selgu. Kostja I poolt on kohtule esitatud väidetavalt R. B.H

maksmata arve nr A-4525216-01.03.2004 summas 62,65 krooni, arve nr A4607573-

01.04.2004 summas 94,91 krooni, arve nr A-4688980-01.05.2004 summas 130,43

krooni, arve nr A-4771397-01.06.2004 summas 139,61 krooni, arve nr A-4854214-

01.07.2004 summas 153,52 krooni, arve nr NA-601-15.08.2004 summas 95,55 krooni.

32. Kohtule on esitatud AS Starman kuupäevata võlateatis arvete A-4525216-01.03.2004,

A-4607573-02.04.2004, A-4688980-01.05.2004, A4771397-01.06.2004, A-4854214-

02.07.2004 kohta, kokku summas 2102,90 krooni, millele lisanduvad sissenõudmise

kulud summas 248,14 krooni kohta, kokku 2848,60 krooni. Kohtule on esitatud AS

Starman kuupäevata viimane hoiatus B.H-le arvete A-4525216-01.03.2004, A-

4607573-02.04.2004, A-4688980-01.05.2004, A-4771397-01.06.2004, A-4854214-

02.07.2004, A-4854214-02.07.2004, A-4854214-02.07.2004 summas 3596,90 krooni,

millele lisandub sissenõudmise kulud 424,43 krooni, kokku 4 742,45 krooni. Arvete,

võlateatise ja hoiatuste saatmine hagejale ei ole tõendatud.

33. Hageja väidete kohaselt ei ole ta 02.02.2004 lepinguid AS Starmaniga sõlminud, ta ei

ole elanud lepingutes märgitud aadressil, lepingud ei ole tema poolt allkirjastatud, talle

ei ole arveid saadetud, arveid pole kunagi tasunud. AS Starman ei ole tõendanud, et

hageja oleks tasunud ühtegi temale esitatud arvest alates lepingute sõlmimist

02.02.2004.

34. AS Starman ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud alates

02.02.2004 kuni 03.07.2012 võlgnevuse sissenõudmiseks B.H-lt (ei ole tõendatud

arvete, meeldetuletuskirjade, pretensioonide saatmist, inkassofirma abi kasutamist).

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

Creditreform Eesti OÜ 18.06.2013 kirjast B.H esindajale Harland Paasile on mainitud,

et nõue on olnud eelnevalt menetluses Instrum Justitias, kuid tänaseks on menetlus

lõpetatud. Menetluse lõpetamise põhjust kostja II kohtule ei avaldanud. Nõude eelnev

menetlus Instrum Justitias on kostja II paljasõnaline väide ja tõendamata.

35. Kostja II poolt 03.07.2012 B.H-le edastatud teates on B.H võlgnevuseks märgitud

260,75 eurot (sh viivis 30,87), võla sissenõudmiskulu 58,42 eurot (sh käibemaks 20

%), kokku 319,17 eurot. Võlgnevus on palutud tasuda hiljemalt 10.07.2012. Kostja II

ei ole teatises selgitanud, millisest lepingust ja millisest arvest tuleneb võlgnevus.

36. Lähtunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikest 1 on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tulenevate nõuete

aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus kohustust tahtlikult. Tahtlus

on isiku teadlikkus oma käitumise õigusevastasusest ja sellise tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

37. Seega saab 10-aastast aegumistähtaega kohaldada juhul, kui võlausaldaja on teinud

kõik endast oleneva, muu hulgas saatnud meeldetuletusi, pretensiooni, kasutanud

inkassofirma teenust ja võlgnik pole vaatamata nendele jõupingutustele asunud endale

võetud kohustusi täitma. Kostjad ei ole tõendanud ei arvete, pretensioonide saatmist

võlgnikule ega mingisuguse kohtuvälise võimaluste kasutamist võla sissenõudmiseks

alates lepingute sõlmimisest 02.02.2004 kuni 03.07.2012. Kostjad ei ole esitanud hagi

B.H vastu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse.

38. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hageja rikkus kohustust tahtlikult. Seega on

AS Starman nõude aegumistäht kolm aastat ja nõue oli Creditreform Eesti OÜ teatise

esitamise ajaks B.H-le 03.07.2012 aegunud ning B.H-l puudus vajadus teha kulutusi

allkirjaekspertiisile tõendamaks, et allkirjad lepingutel ei ole tema poolt

allkirjastatud. Tähtaegselt AS Starmani või AS Starman koostööpartneri poolt hagi

esitamisel kohtusse oleks kohus tuvastanud lepingu sõlmimise või mittesõlmimise

poolte vahel.

39. Maksehäirete avaldamise juhendi § 2 p 2 kohaselt on maksehäireandmete edastamisel

kohustuslik kontrollida edastavate andmete õigsust. AS Starman ja Creditreform Eesti

OÜ on jätnud selle nõude täitmata. Vaatamata sellele, et B.H esitas vastuväite

Creditreform Eesti OÜ teatisele võla olemasolu kohta AS-le Starman, ei esitanud ei

AS Starman ega Creditreform Eesti OÜ hagi kohtusse. Seega edastas Creditreform

Eesti OÜ informatsiooni R. B.H aegunud võlgnevuse kohta Krediidiinfo AS-i poolt

hallatavasse maksehäireregistrisse ilma esitatavaid andmeid kontrollimata.

40. Kohus ei nõustu hagejaga, et krediidivõimekuse või muul samasugusel eesmärgil

kolmandatele isikutele andmete edastamine eeldab andmesubjekti nõusolekut, kuna

see on vastuolus andmekaitsedirektiivi artikliga 7 ja Euroopa kohtu praktikaga.

41. Creditreform Eesti OÜ, edastades B.H aegunud, kontrollimata maksehäireandmed

maksehäireregistrile, mis kajastab avalikku teavet maksehäirete kohta ning loob

paratamatult ebameeldiva maine, nagu Creditreform Eesti OÜ oma 03.07.2012 kirjas

ka ise hagejat teavitas.

42. Krediidiinfo AS hallatavas Ametlikus Maksehäireregistris ebaõigete andmete

avaldamine on kahjustanud ilmselgelt B.H mainet ning loonud takistusi

krediidiasutustega ja sideettevõtetega suhtlemises. Vaieldamatult on isiku kohta

avalikus registris ebaõigete andmete avaldamine isiku põhiõiguste riive (põhiseaduse

§ 17 – kellegi au ega head nime ei tohi teotada). B.H maine kahjustamine on kostjate

teadliku tegevuse tagajärg, jättes kasutamata võla sissenõudmiseks kõik kohtuvälised

abinõud ja jättes esitamata hagi kohtusse, esitades kontrollimata andmed

maksehäireregistrile. Hageja ei ole kunagi võlanõuet omaks võtnud, asjas puudub

jõustunud kohtulahend. Ainuüksi hageja nimi ja isikukood ei tõenda lepingu sõlmimist

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

hageja ja kostja I vahel. Identiteedivargust lepingu sõlmimisel on raske tuvastada 13

aastat hiljem. Üldteada on, et igasugune maine kahjustamine tekitab isikule vaimseid

ja hingelisi üleelamisi. Lisaks on tegemist isiku põhiõiguse riivega.

43. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas

isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise olemasolu korral tuleb kahjustatud

isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma.

44. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset

suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus

tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

45. Hingelise valu ja kannatuste puhul pole nende mõõtmine objektiivselt võimalik.

30.06.2014, s.o. enne hagiavalduse menetlusse võtmist on kostjate poolt

võlanõudemenetlus lõpetatud ja Maksehäireregistrist hageja võlgnevuse kohta

kontrollimata andmed kustutatud, tulevikus ei saa hagejale seega kahju tekkida.

Kontrollimata ebaõigete andmete avaldamine maksehäireregistris toimus suhteliselt

lühikese perioodi vältel, mistõttu ei olnud hageja põhiõiguste riive intensiivne,

nimetatud perioodil ei pöördunud hageja krediidiasutustesse ja sideettevõtetesse

lepingute sõlmimiseks, mistõttu talle ei tekkinud reaalset kahju. Kohus peab õigeks

kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas

1000 eurot.

Apellatsioonkaebus

46. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu

otsuse tühistada ning teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus

otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

47. Apellandid leiavad, et maakohus on rikkunud materiaalõiguse normi ning vääralt

hinnanud menetluses esitatud tõendeid. Kohus on hinnanud tõendeid pealiskaudselt ja

ühekülgselt ega lähtunud tegelikest ja tõendatud asjaoludest.

48. Apellandid on võla sissenõudmiseks kasutanud kõiki kohtuvälised abinõusid. Apellant

I on vastustajale saatnud arveid alates 01.03.2004 kuni 15.08.2004. Võttes arvesse, et

teenusepakkujad saadavad oma klientidele arve osutatud teenuse eest, siis võib

eeldada, et kohtule esitatud arved on vastustajale ka saadetud.

49. Kohus väidab, et arvet nr NA-601 ei ole esitatud. Tegelikkuses on arve kohtule

esitatud, arve pealkiri on Lisa 7 – Arve 15.08.2004 (modem). Lisaks sellele on kohus

kohtuotsuse lk-l 4 kinnitanud, et arve NA-601 on kohtule esitatud. Kohtu väited on

vastuolulised.

50. Apellant I on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud kahe inkassofirma poole,

Instrum Justitias'e ja Creditreform Eesti OÜ poole. Apellandid on tõendanud

menetlust mõlemas inkassofirmas (kostjate vastuse lisad 8 ja 9).

51. Apellandid ei nõustu kohtu poolt esitatud väitega, et maksehäireregistrile esitati

kontrollimata

andmed. 30.09.2013 avaldas apellant II apellant I soovil

maksehäireandmed vastustaja kohta Ametlikus Maksehäireregistris. Lepingutes on

õigesti märgitud vastustaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Lepingud on vastustaja

poolt allkirjastatud. Vastavalt apellant I sisekorrale peab tehnik ühendamisel

tuvastama isiku kas ID-kaardi või passi alusel. Puudub kahtlus, et apellant I sõlmis

lepingu just vastustajaga.

52. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on lepingud allkirjastanud. Vastustaja

väited allkirja võltsituse kohta on paljasõnalised. Kuna allkirja võltsitust ei ole

tõendatud ei saa kohus järeldada, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Apellant ei

ole nimetatud lepinguid vaidlustanud.

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

53. Kohus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et apellandid ei ole maksehäireregistrisse

esitatavaid andmeid kontrollinud, kuna apellandid ei pöördunud kohtusse peale seda,

kui vastustaja esitas vastuväite. Võlausaldajal on õigus, kuid puudub kohustus

pöörduda kohtusse. Lisaks oli vastustajal halb maksekäitumine. Võttes arvesse

vastustaja maksevõimet, ei peetud kohtusse minekut perspektiivikaks. Apellandid

püüdsid leida lahendust kohtuväliselt.

54. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-70-11 leidnud, et 13-aastane andmete avaldamine ei ole

andmesubjekti ehk võgniku õigustatud huve kahjustav. Krediidivõimekuse, lepingu

täitmise või muul samasugusel eesmärgil kolmandatele isikutele andmete edastamine

ei eelda ka andmesubjektide nõusolekut.

55. Isegi kui nõue oleks olnud aegunud, oli apellantidel õigus Maksehäireregistris

andmeid avaldada kuni 31.12.2017. Kuivõrd viimase vastustajale esitatud arve

tasumise tähtajaks oli 15.08.2004 (kostjate vastuse lisa 7), siis oleks võlausaldajal

õigus avaldada vastustaja kohta andmeid Maksehäireregistris kuni 31.12.2017 (aluseks

täiendavalt TsÜS § 147 lg 3).

56. Kohus väidab oma otsuses, et vastustajal puudus vajadus teha kulutusi

allkirjaekspertiisile tõendamaks, et allkirjad lepingutel ei ole tema poolt allkirjastatud,

kuna Creditreform Eesti OÜ teatise esitamise ajaks 03.07.2012 oli nõue aegunud.

Vastustajale esitas apellant I arved ja inkassofirma võlateatise ning viimase hoiatuse

juba aastal 2004.

57. Apellandid ei ole kahjustanud vastustaja mainet. Ametlikku Maksehäireregistrisse

sisestatakse võlainfot eesmärgiga hoiatada teisi ettevõtteid halva maksekäitumisega

koostööpartneri eest ja aidata ettevõtetel teha õigeid krediidiotsuseid. Maksehäirete

andmetega tutvumine on piiratud, st sellega saavad tutvuda vaid õigustatud huviga

isikud. Eelnevast

tulenevalt on põhjendamatu vastustaja väide, et

Maksehäireregistrisse andmete sisestamise eesmärgiks on võlgnike survestamine ja

nende maine kahjustamine.

58. Alusetu on kohtu väide, et maine kahjustamine on apellantide teadliku tegevuse

tagajärg. Apellantide tegevus oli suunatud vastustajapoolsele lepingu täitmisele,

vaidluse lahendamisele mõistliku kompromissiga või selle lõpetamisele, kui vastustaja

oleks oma väiteid allkirja võltsimise kohta tõendanud. Apellant II kui inkassoettevõtte

tegevus seisneb võlgnikelt võlgnevuse sissenõudmises võlausaldaja ehk kahjustatud

poole volitusel. Tavapäraselt, kui võlgnik esitab inkassomenetluses tõendeid selle

kohta, et nõue on alusetu, lõpetatakse menetlus koheselt ära.

59. Apellandid ei ole vastustaja au ja head nime teotanud ega tema mainet kahjustanud.

Vastustaja ei ole nimetatud väidet tõendanud, nagu ka seda, milles tema moraalsed

kannatused seisnesid. Takistusi tsiviilkäibes osalemises ei ole vastustaja samuti

tõendanud. Nii kahju tekkimise fakt, kui põhjuslik seoses apellantide tegevuse ja

väidetava kahju vahel ning kahju suurus on täielikult põhjendamata ja tõendamata.

Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele

60. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud apellantide kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

61. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1

punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

62. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 3500 euro väljamõistmist talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti on hageja esitanud nõude

kohustada Credireform Eesti OÜ-t ja AS-i Krediidiinfo kustutama krediidiinfo

andmebaasis hagejat kui võlglast käsitlevad andmed (tlk 42). Mõlemad nõuded on

maakohus menetlusse võtnud (tlk 44).

63. Kahju tekitamise alusena näeb hageja asjaolu, et teda kujutatakse Krediidiinfo AS

hallatavas Ametlikus Maksehäireregistris kostja I võlgnikuna. Hageja väitel puudub

tal võlgnevus kostja I ees, sest ta ei ole kostjaga I 02.02.2004 teenuse osutamise ja

rendilepingut sõlminud.

64. Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud viidates VÕS § 127 lg-tele 1 ja 6, VÕS § 128

lg-le 1, VÕS § 128 lg-le 5 ja VÕS § 134 lg-le 2. Maakohus on jätnud arvestamata, et

hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle

õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti

üldkoosseisul põhineva nõude. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja

tõendama esmalt kostjate käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning

põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabanevad kostjad

VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui nad tõendavad, et ei esine ühtegi seaduses

sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) sätestatud õigusvastasust välistavat

asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15). Kui mõlemad kostjad vastutavad hagejale sama

kahju tekitamise eest, on nende vastutus hüvitise maksmise eest VÕS § 137 lg 1 järgi

solidaarne.

65. Hageja väitel on kostjad rikkunud tema isiklikke õigusi viisil, millest lähtudes tuleb

kõne alla kostjate käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4 või VÕS §

1045 lg 1 p 6 alusel, sh seaduseks, millest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju

tekitamine võib olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, saab olla eelkõige

IKS, mis reguleerib isikuandmete avalikustamist (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).

66. Isegi kui andmete avalikustamisel ei ole rikutud IKS-i nõudeid, st kui andmete

avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, võib see ikkagi

rikkuda kannatanu isikuõigusi ning olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 või

§ 1047 alusel (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p

13).

67. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4

alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on

hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane

(vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 12).

Avaldatud andmed isiku võlguoleku kohta on iseenesest faktiväited ning isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete

mittetäielik või eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui

avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele

isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi

õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi siiski õigusvastaseks,

kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi

ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku

rikkumise raskusele. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg 2 p-ga 1, mille järgi võib

andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892

tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKS-ist). Seega peavad kostjad hageja au

teotava asjaolu (võlgnevuse) kohta andmete avaldamise õigusvastasuse puudumiseks

tõendama, et asjaolud vastavad tegelikkusele, st hageja ja kostja I vahel on leping(ud)

sõlmitud.

68. Maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut kostjate seisukohtale, et kostjal II

puuduvad hagejaga lepingulised suhted ning kostja II tegutses suhtlemises hagejaga

kostja I esindajana, st kostja I volitusel ja huvides. Esitatud asjaoludel ei saa kostja II

vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet kvalifitseerida teisiti kui VÕS § 1043 jj järgse

nõudena. Kuna andmete avalikustamise õigusvastasuse hindamisel tuleb välja

selgitada, kas, kuidas ja millises ulatuses kostjad andmete avaldamise ajendasid (või

sellele kaasa aitasid) või muul viisil põhjustasid (vt ka Riigikohtu 25. septembri 2013.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 41), siis on oluline välja selgitada, kumb

kostjatest andmed võlgnevuse kohta avaldas ning kui need avaldas kostja II, siis, kas

see toimus kostja I juhiste alusel.

69. Maakohus kohaldas otsust tehes hageja poolt hagiavalduses viidatud VÕS norme.

Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 tulenevalt ei ole kohus

seotud nõudele poolte antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Kohus peab pooltele

selgitama nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat

tõendamiskoormuse jaotust. Menetluses olid kostjad seisukohal, et hageja peab

tõendama tema ja kostja I vahel lepingu mittesõlmimist. Otsuse kohaselt leidis

maakohus, et kuna kostja I võimalik nõue hageja vastu on aegunud, siis puudus

hagejal vajadus teha kulutusi allkirjaekspertiisile tõendamaks, et allkirjad lepingutel ei

ole tema poolt allkirjastatud. Sellest seisukohast nähtub ringkonnakohtu arvates, et

maakohus toetas kostjate seisukohta, et lepingu(te) mittesõlmimist peab tõendama

hageja. Jättes kvalifitseerimata pooltevahelise suhte, jagas maakohus

tõendamiskoormise valesti. Tõendamiskoormise vale jaotuse ja selgitamiskohustuse

täitmata jätmise tõttu viis maakohus läbi puuduliku eelmenetluse.

70. Hagiavalduses esitas hageja kaks nõuet. Maakohtu otsuse sissejuhatavast ja

põhjendavast osast nähtub, et kohus on lahendanud otsusega hageja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude. Menetluses puudub lõpplahend hageja teise nõude kohta.

17.12.2015 toimunud istungi protokollist nähtub, et hageja on kohustusnõudest

loobunud. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, millised on

hageja nõuded, lahendades võimaliku haginõudest loobumise avalduse.

71. Kuna käesolevast asjast nähtub, et maakohus ei ole läbi viinud asjakohast eelmenetlust

ja on rikkunud olulisel määral selgituskohustust, siis ei saa ringkonnakohus ise uut

otsust teha. Seetõttu tuleb asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulude jaotus

72. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-13892