1-16-145/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016. a Kriminaalasja number 1-16-145 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. jaanuari 2016. a otsus Kriminaalasi G.T

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses apellandid süüdistatav ja kaitsja Prokurör Kadi Ruus Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav G.T

elukoht XXXXX XX-X XXXXXX, viibib Tallinna Vanglas isikukood : ;

XXX XXXXX XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXX; emakeel ;

eesƳ keel; töökoht R OÜ; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkend: vahistamine RESOLUTSIOON

1. G.T ja tema kaitsja Leelo Viili apellats Jätta süüdistatava ioonid läbi vaatamata.

2. G.T-lt 72 eurot. Mõista riigi eelarvesse välja apellatsioonimenetluse kulu Menetluskulu tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19.01.2016.

a otsusega mõisteti G.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ja teda karistati vangistusega 24 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus

G.T vangistust 1/3 võrra, s.o 16 kuuni.

KarS

§ 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.09.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks

1 aasta 8 kuud ja 10 päeva vangistust, millest luges aga taas kantuks 4 kuud ja 10 päeva vangistust.

Kohus mõistis G.T-lt riigi tuludesse välja riigi õigusabi tasu 228 euro ulatuses ning sundraha 645 eurot. Kanatanutele mõistis kohus G.T-lt välja järgmised hüvitised:

- 369 eurot MOT kasuks;

- 197,72 eurot S kasuks;

OÜ

- 660 eurot K

OÜ kasuks;

- 472,92 eurot -K kasuks;

KM

- 7,99 eurot M

OÜ kasuks ja

- 8,99 eurot R AS kasuks.

Maakohtu otsusega mõisteti G.T süüdi varguses või varguse katses. Muuhulgas 13 mõisteti G.T süüdi järgmistes tegudes: - ajavahemikul 07.05.2014. a -14.05.2014. a varastas ta Tallinnas, aadressil XXXXXXXX XX- XXX asuvast MOT korterist kannatanule kuuluva televiisori LG 32“ LCD maksumusega 369 eurot;

- 01.10.2015. a kella 21.43 ajal varastas ta Tartus XXXX X asuvast R ASile kuuluvast kauplusest X

XX ühe pudeli viina „Saaremaa“ maksumusega 8,99 eurot. Ta pani viinapudeli

kaupluse müügisaalis endale vöö vahele ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

2. Maakohtu otsuse vaidlustasid G.T ja tema kaitsja.

2.1 G.T on 06.02.2015. esitanud maakohtu otsuse peale kaebuse, mis on a

pealkirjastatud määruskaebusena, kuid mis sisust ja esitatud taotlustest tulenevalt on

apellatsioon. G.T vaidlustab talt menetluskulude väljamõistmist, samuti MOT- teleri lt varastamises süüdimõistmist ja kasuks 369 euro väljamõistmist. MOT

G.T märgib, et soovib vaidlustada talt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, ilma seda taotlust järgnevalt põhjendamata. Seoses T- MO lt teleri vargusega märgib G.T, et tema ei ole vargust toime pannud. Ta ei viibinud ajavahemikul 07.05.2014 14.05.2014. – a kannatanu korteris ega tea, kes seal käia ja teleri võtta võisid. Ta leiab, et kannatanu ja tunnistajana üle kuulatud ütlustes on palju H-

MT

3 (5)

vasturääkivusi. G.T leiab, et see võis olla H- , kes kutsus korteris MT se oma sõbrad, et need sealt varastada saaks.

2.2 15.02.2015. a on G.T esitanud täiendava apellatsiooni, milles vaidlustab süüdimõistmist teleri varguses ning „Saaremaa viina“ varguses Tartus „ MOT- lt X asuvast XX

X kaupluses XXX t. Ühtlasi vaidlustab G.T talle mõistetud karistust ja taotleb, et ta

vangistus asendataks üldkasuliku tööga või vabastataks teda vanglast, et ta saaks asuda tegelema oma alkoholisõltuvusega. MOT- teleri varguse osas kordab G.T oma eelmises kaebuses esitatud seisukohti. lt Veel leiab G.T, et X

XXX kauplusest varguse toimepanemine ei ole tõendatud. Süüdistatav

leiab, et turvatöötaja seletuskiri ei vasta tõendi vormile ja vormistatud ei ole tunnistaja SV ülekuulamise protokolli. G.T leiab, et ainult asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli alusel ei saa teda süüdi mõista. Ta ise tunnistas end kohtus selles kuriteos süüdi, kuna lootis, et teda karistatakse üldkasuliku tööga ega tahtnud kohut pahandada.

2.3 G.T kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist G.T-le mõistetud karistuse osas ning G.T-le kergema karistuse mõistmist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta tema teosüüle. Vargustega

kannatanutele tekitatud kahjud ei ole suured ning osad kuriteo episoodid on jäänud katsestaadiumi. Sellest tulenevalt on võimalik mõista vangistust alla karistusseadustiku eriosas ettenähtud karistuse keskmise määra.

Väiksele süüle viitab asjaolu, et süüdistatav on küll toime pannud 13 vargust, kuid ei ole

põhjustanud märkimisväärset kahju. Tegemist oli peamiselt alkoholi (viina ja rummi)

vargusega, kusjuures süüdistatav piirdus 1 pudeliga, mille väärtus 10 juhul jäi alla 10 euro.

Ilmselgelt ei olnud G.T puhul vargused toime pandud elatusvahendite saamise eesmärgiga, kuritegude põhjuseks oli alkoholisõltuvus. Vaatamata varguste arvule ei saa väita, et tegemist on ohtliku isikuga, keda oleks vaja pikemaks ajaks ühiskonnast isoleerida. Samuti ei ole süüdistatav oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, millest tulenevalt ei ole alust hinnata tema süüd suuremaks.

Kohus on põhjendatult leidnud, et käesolevas asjas esineb karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja leiab, et G.T suhtes on võimalik ja põhjendatud KarS § 69 kohaldamine. Ei ole alust arvata, et G.T võiks uuesti asuda kuritegusid toime panema. G.T on tunnistanud oma probleemkäitumist ja on aru saanud kuritegude toimepanemist soodustavatest asjaoludest (eelkõige alkoholiprobleemist). sjaolu, et tegemist on üürikort Tal on kindel elukoht. A eriga, ei

takista tal

kontrollnõuete täitmist ja üldkasuliku töö tegemist. Süüdistatav on enne kinnipidamist töötanud ja soovib vabanemisel uuesti tööle asuda. Ü G.T varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku ksnes töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet. Süüdistatav ei kuritarvita narkootilisi aineid,

oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. G.T on olnud kogu kriminaalasja menetluse vältet märkimisväärselt koostöövalmis.

4 (5)

Kaitsja lisab, et süüdistatav on alates 24.10.2015. a viibinud vahi all. Kaitsja hinndangul on 4 kuud kinnipidamiskohas teise astme kuritegude karistusraame arvestades piisav aeg, et anda õiguse adressaatidele selge signaal riigipoolsest reaktsioonist õigusrikkumistele ning suunata süüdistatav oma käitumist muutma.

Kohaldades G.T suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha

üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse edasikandmise korral vanglatingimustes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonide ja kriminaalasja materjalide

d ja ga, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu perspektiivitud ning tuleb sellest tule

nevalt jätta läbi vaatamata.

4. on MOT teleri varguse osas tulnud apellatsioonide , et ta ei G.T s välja uue väitega ole ajavahemikul 07.05.2014 14.05.2014. a kannatanu korteris viibinud. Kriminaaltoimikus – olevad tõendid kinnita. Nagu maakohtu otsuseski märgitud, on G.T ise seda ilmselgelt ei

andnud selle varguse kohta ütlusi, milles ta tunnistas varguse toimepanemist. Tema ütluste kohaselt tarvitas ta MOT korteris seltskonnaga alkoholi ja tal teler seinalt maha tuli mõte võtta ja see maha müüa. Õ aitas tal teleri lifti viia. Nad sõitsid taksoga Balti jaama ja müüsid seal R teleri 80 euro eest. Maakohtus ei ole G.T soovinud ütlusi anda, kuid tunnistas end talle

esitatud süüdistuses süüdi. Ka apellatsioonis ei ole mingil moel selgitatud, kuidas sobivad

süüdistatava enda ütlused tema apellatsioonis esitatud väidetega, ega esitatud mingeid argumente selle kohta, miks ei peaks kohus neist ütlustest lähtuma. Ringkonnakohus lisab, et maakohtu süüdimõistev otsus ei põhine ainult G.T enda ütlustel, milles ta oma süüd tunnistab, vaid sarnasel moel on teleri võtmist oma ütlustes kirjeldanud Õ R , kelle ütlusi apellatsioonis samuti kahtluse alla seatud ei ole.

5. G.T apellatsioonis esitatud argumendid ei anna ilmselgelt alust tühistada maakohtu otsust ka tema süüdimõistmises X toime pandud varguses. XX

G.T leiab, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda turvatöötaja SV seletuskirjaga. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on otsuses märkinud: „Kohus on seisukohal, et 01.10.2015 varguse episoodis tuleb turvatöötaja seletuskiri jätta tõendina tähelepanuta, kuna tegemist ei ole KrMS § 63 lg 1 loetletud tõendi liigiga.“ Seega ei olegi maakohus sellele tõendile tuginenud. Teiseks leidis G.T, et ainult asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli alusel ei või teda süüdi mõista. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene keeldu teha süüdimõistvat otsust ainult ühe

tõendi põhjal. Riigikohtu praktika kohaselt ei või süüdimõistvat otsust teha ainult ühele kaudsele tõendile tuginedes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vahetult varguse toimepanemist kajastava turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll

kaudne tõend.

5 (5)

6. Ilmselgelt põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et G.T-le mõistetud karistus ei vasta tema süüle. Süstemaatilise varguse puhul sõltub süü suurus lisaks varastatud asjade väärtusele

suuresti ka toimepandud varguste hulgast. Enam kui 10 varguse eest alla 2 KarS § 199 lg

sanktsiooni keskmise määra mõistetud vangistust ei saa pidada ülemäära raskeks. Ringkonnakohtu hinnangul näitab selline karistus ilmselgelt, et maakohus on võtnud arvesse

nii seda, et enamike varguste puhul ei olnud varastatu väärtus suur, kui ka süüdistatava

avaldatud kahetsust.

Maakohus on otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks asendada G.T-le mõistetud vangistust üldkasuliku tööga. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteod näitavad, et G.T on sõltuvusprobleemid. Kohus lisas, et G.T puudub kindel alaline elukoht:

tema enda kinnitusel elas ta enne vahistamist üürikorteris ja kuritegude toimepanemise perioodil on ta oma elukohaks märkinud erinevate tuttavate või sõprade elukohad. Maakohtu seisukoht, et sõltuvuse tõttu toimepandud kuritegude puhul on suur korduvuse risk,

on kooskõlas valitseva kohtupraktikaga. Selle ohu suuruse hindamisel saab tugineda isiku

karistatusele ning toimepandud kuritegude hulgale. G.T on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud ja praeguses kohtuasjas mõistis maakohus ta süüdi 13 varguse

episoodis. Kaitsja seda, et G.T on alkoholisõltuvus, ei eita, vaid kinnitab. Eelnevat

arvestades jättis maakohus igati põhjendatult G.T-le mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamata.

7. Seoses kaebuses märgituga, et G.T soovib vaidlustada talt välja mõistetud

menetluskulusid, nendib ringkonnakohus, et maakohus on KrMS § 180 lg 3 alusel jätnud

kaitsjatasu osaliselt riigi kanda. Kaebuses ei ole esitatud mingeid põhjendusi, miks tuleks menetluskulud suure

mas ulatuses riigi kanda jätta.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt

põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab

kohtukolleegium

apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

9. kaitsja L. Viil on esitanud taotluse apellatsiooni koostamise eest 72 euro G.T

suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 185 lgle 2 tuleb apellatsioonimenetluse kulu mõista välja G.T-lt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla