1-15-8614/23

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 26. veebruar 2016 Kriminaalasja number 1-15-8614 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kriminaalasi

D.F süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. detsembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja

süüdistatav D.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Prokurör abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav D.F, isikukood: XXX, asukoht: Viru Vangla; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin

RESOLUTSIOON:

kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond kaudu 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) (kolmkümmend eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 33 kolm) eurot 20 senti, vandeadvokaadi vanemabi Igor Beluginile süüdistatav D.F-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.

.

D.F tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB

a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700090050 ja selgitus „D.F, 1-15-8614, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 27.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust (ehk 475 tundi ÜKT), ning mõisteti D.F-ile lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.12.2015. 1.1. D.F-ile esitati süüdistus selles, et tema ajavahemikul kella 12.00 kuni kella 18.00

06.03.2015 Sillamäe linnas, XXX ühiselamu trepikojas ebaseaduslikult omastas A.L. ile kuuluva mobiiltelefoni Samsung G900f Galaxy S5, IMEI xxxx , maksumusega 500 eurot. 2. Maakohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. D.F-i süü on tõendatud kannatanu A.L. i ütlustega, Elisa Eesti AS esitatud arvega nr 140100043, tunnistaja R.T. i ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ning süüdistatava enda ütlustega.

kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, s.o maakohus arvestas süü ülestunnistust ja kahetsust. Omastatud vara maksumus ei ole suur ning varastatud vara on tagastatud omanikule. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Maakohus leidis, et süü aste ei ole suur. Lisaks arvestas maakohus, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud ning uue teo pani ta

toime katseajal. Sellest tulenevalt ei ole võimalik D.F karistada rahalise

karistusega. Reaalse vangistusega on võimalik mõjutada süüdistatavat edaspidi kuritegude

toimepanemisest hoiduma. Arvestades kergendavaid asjaolusid, tuleb mõista miinimumilähedane vangistus. Kuna Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 27.04.2015 kohtuotsusega karistati D.F vangistusega 1 aasta 3 kuud 26 päeva, mis oli KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga

481 tunni ulatuses (sooritatud on 6 tundi), siis tuleb moodustada liitkaristus. Maakohus on seisukohal, et KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel tuleb liita mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 27.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa.

Süüdistatava kaitsja apellatsioon 3. Viru Maakohtu 21.12.2015 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse D.F-ile mõistetud lõpliku karistuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega loetakse määratud 2 kuud vangistust kaetuks Viru Maakohtu, Narva

kohtumaja 27.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega. Muuhulgas palutakse apellatsioonis nõuda välja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnast andmed D.F-i poolt täidetud ÜKT tundide osas ning arvestada karistuse kandmise sisse süüdistatava poolt

vahi all viibimine alates 21.12.2015. Lisaks taotletakse mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsioonis palutakse vabastada süüdistatav sundraha maksmisest ning jätta menetluskulud riigi kanda.

süüdistatav on Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tundidest

sooritanud üksnes 6 tundi. Süüdistatav on arvamusel, et neid tunde on vähemalt 20. Kohtuotsuses ei ole motiveeritud, kuidas maakohus sellise tulemuseni jõudis. 3.2. Ka ei nõustuta, et maakohus mõistis D.F-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 20 päeva reaalset vangistust. Süüdistatav oleks nõus üldkasuliku tööga ning seadus ei keela sellist asendamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik lähtuvalt halastuse printsiibist ja kriminaalrepressiooni kokkuhoiust kohaldada KarS §-s 69 sätestatut. Samuti tuleks lugeda maakohtu otsusega mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud karistusega. Apellant leiab, et põhjendatud ei ole riigituludesse mõista teistkordselt sundraha KrMS § 179 alusel, sest kriminaalasjad oleks saanud läbi vaadata ühes menetluses.

Vastus apellatsioonile 4.Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2016 määrusega võeti kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma kirjalikke seisukohtu, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 18.02.2016. 12.02.2016 esitas D.F oma seisukohad, mis olid pealkirjastatud apellatsioonina. Nimetatud seisukohtades taotletakse maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja karistuse kergendamist. Süüdistatav leiab, et ringkonnakohtul tuleks Noorte Omaalgatuse

Toetamise Organisatsioonis ESN kaudu kontrollida asjaolu, et ta on ikkagi ÜKT töötunde teinud vähemalt 50 tundi. Samuti palub süüdistatav arvestada, et kannatanutele on varastatu tagastatud ja vabandused esitatud ning maakohtus kannatanud väitsid, et süüdistatava vastu neil pretensioone pole. Samuti palub süüdistatav arvestada, et tema ema on II grupi invaliid, kes vajab kõrvalabi ning teiste lähedaste puudumisel saab abistajaks olla ainult süüdistatav.

Süüdistatav väidab, et asub vabadusse saades koheselt töökohta otsima ja invaliidist ema

abistama. Samuti väljendab süüdistatav veelkordset kahetsust toimepandu pärast ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata. 5.1. Menetlusõigusest tulenevalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama

asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu

tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKm nr 3-1-1-115-04). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11).

KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatavate kaitseõiguse tagamise seisukohalt,

sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11). 5.2. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et D.F on toime pannud KarS

§ 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Apellatsiooni keskseks probleemiks on, süüdistatavale mõistetud liitkaristusest maha arvestatud sooritatud üldkasuliku töö tundide arv, liitkaristuse moodustamise viis ning väljamõistetud sundraha. Kuna ringkonnakohus nõustub

tulenevalt lahendatakse kriminaalasi kriminaaltoimiku materjali põhjal ning kaitsja taotlus

nõuda välja kriminaalhooldusosakonnast täiendavaid dokumente, jääb edutuks. Kriminaaltoimikusse lisatud materjalidest ei tulene, et süüdistatav oleks teinud rohkem kui 6 tundi üldkasulikku tööd.

Kriminaalasja materjalides on erakorraline ettekanne 17.07.2015 seisuga (lk 80-82), mille kohaselt ei ole D.F sooritanud mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd. 11.09.2015 on prokurör Veronika Laur koostanud õiendi, millest selgub, et D.F on siiski MTÜ-na

tegutseva Noorte Omaalgatuse Toetamise Organisatsioonis ESN sooritanud 6 tundi üldkasulikku tööd: lehtede koristamine, muru niitmine, jne (lk 86). Ringkonnakohtul ei ole alust

kahelda selle õigsuses. Seega on maakohus põhjendatult arvestanud, et süüdistataval on 27.04.2015 otsusega mõistetud üldkasulikust tööst sooritatud 6 tundi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks võinud oma otsuses küll viidata sellele õiendile, kuid selle mittetegemine ei too endaga kaasa otsuse tühisust, vaid ringkonnakohus täiendas antud juhul maakohtu otsust ning kõrvaldab konkreetse põhistuse puudumise. Kaitsja väide rohkemate sooritatud töötundide osas jääb edutuks. Põhjust arvata, et tegemist on

üksnes kaitsetaktikalise väitega, annab asjaolu, et kord on süüdistatav seisukohal, et ta on sooritanud vähemalt 30 tundi üldkasulikku tööd (kohtuistungi protokoll lk 4, toimik lk 115 pöördel), siis jälle 20 tundi (lk 141 pöördel), ringkonnakohtule saadetud vastuses väidab, et ta on teinud vähemalt 50 tundi.

Kohtukolleegium on seisukohal, et D.F on sooritanud talle Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10203 mõistetud 481 tunnist üldkasulikust tööst 6 tundi, mis tähendab, et sooritamata on veel 475 tundi, mis vastab 1 aastale 3 kuule 20 päevale vangistusele. 7. Kaitsja ei nõustu maakohtu poolt karistuste liitmisega KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest

raskeima suurendamise teel ja leiab, et kergem karistus tulnuks lugeda kaetuks raskeima karistusega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

absorptsiooniprintsiibi või kumulatsiooniprintsiibi alusel. Millist nimetatud põhimõtet konkreetsel juhul liitkaristust mõistes kasutatakse, on kohtu otsustada. Siiski tuleb järgida KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise üldiseid aluseid.

kuritegusid, on põhjendatud mõista liitkaristus just mõistetud üksikkaristusest raskeima

suurendamise teel. Vaatamata sellele, et maakohus on viidanud karistust kergendavale

asjaolule, et süü ei ole suur ja vara on tagastatud omanikule, tuleb arvestada ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, on ka käesoleval juhul põhjendatud mõista liitkaristus just KarS § 64 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt.

5

tööd, ei ole võimalik arutleda teemal, kas süüdistatavale tuleks anda veel üks võimalus ja määrata üldkasulikku tööd. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et ta ei soorita talle mõistetud üldkasulikku tööd ning käesoleval juhul sellise taotluse rahuldamine oleks vastuolus

karistuse mõistmise eesmärkidega. Karistuse mõistmisel ei ole tegemist tahtega kedagi represseerida, vaid vajadusega mõjutada inimese käitumisviisi ning kaitsta õiguskorda. 8. Maakohtu otsusega mõisteti D.F-ilt välja ka sundraha 585 eurot. Apellatsioonis

leitakse, et kuna käesoleva kriminaalasja oleks saanud läbi vaadata ühes menetluses

kriminaalasjaga 1-14-10203, siis liitkaristuse kohaldamisel käesolevas kriminaalasjas ei ole

põhjendatud mõista süüdistatavalt riigituludesse teistkordselt sundraha KrMS § 179 alusel.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohus on põhjendatult välja mõistnud D.F-ilt sundrahana 585 eurot.

tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest

kriminaalmenetlusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase

liitkaristuse mõistmiseks (RKKKo nr 3-1-1-18-11). Seega, kui isiku suhtes jäetakse

põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, siis ei ole õigustatud sundraha kahekordne

väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. (RKKKo nr 3-1-1-24-11) 8.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal alust arvata, et süüdistatava suhtes oleks kriminaalasjad jäetud põhjendamatult ühendamata. Seejuures ei ole ka apellatsioonis toodud välja konkreetseid argumente, miks ei ole põhjendatud sundraha väljamõistmine, mistõttu jääb kaitseväide selles osas edutuks.

Kriminaalasi nr 1-14-10203 saabus kohtute infosüsteemi alusel maakohtusse 03.12.2014 ja

jõudis sisulise lahendini 27.04.2015. seejuures on süüdistuses esitatud teod toime pandud

02.03.2014, 07.04.2014, 24.04.2014, 28.06.2014, 12.08.2014, ajavahemikul 31.12.2013- 08.02.2014 ja 28.04.2014. Käesolevas kriminaalasjas saadeti süüdistusakt kohtule 19.10.2015 ning maakohtu otsus tehti 21.12.2015. KarS § 201 lg 2 p 1 aluseks olev tegu pandi toime

06.03.2015. Nimetatud kuupäevad kinnitavad ilmekalt, et ei ole põhjendatud ühekordne sundraha väljamõistmine 2 teo eest.

kergendamise aluseks olla ka ema tervisliku seisundi halb olukord (väidetavalt II invaliidsusgrupp), kuna ema invaliidsus oli süüdistatavale teada juba kuritegusid toime pannes. 9. D.F-i riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugin esitas koos apellatsiooniga Tartu Ringkonnakohtule tasutaotlused, milles taotleb tasu maakohtu otsusega tutvumise, kaitsealusega kohtumise ja arutamise ning apellatsiooni koostamise ja esitamise eest

192 eurot, mis sisaldab käibemaksu 32 eurot. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidukulude eest

Narvast Jõhvi Viru Vanglasse 7,20 eurot, mis sisaldab käibemaksu 1,20 eurot. Kokku on

kaitsjatasu suuruseks 199,20 eurot, sh käibemaks 33,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 10. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 21. detsembri 2015 otsuse muutmata ja süüdistatav A. Rumynatsevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugini apellatsiooni rahuldamata.

6

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk