1-15-10459/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10459 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi V.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. jaanuari 2016. a otsus lühimenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav V.J Süüdistatav V.J isikukood XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; XXXXX; asub Tallinna Vanglas; kindla elukohata; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 08.07.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 -

§ 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud 10 päeva (karistus

kantud); tõkend: vahistamine alates 30.10.2015 (kahtlustatavana kinni peetud 29.10.2015) Prokurör Katrin Tron Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatav V.J apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.J on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et olles varem toimepandud vargusi ning korduvalt kriminaalkorras karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 25.06.2015

kella 19.43 paiku Aia 7 Tallinn asuvas Rimi Eesti Food ASle kuuluva kaupluses Rimi Kaubahall võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pudelit viina maksumusega 7,99 eurot pudel, seega kauba kogumaksumusega 15,98 eurot, kuid peeti turvatöötaja poolt koos varastatud kaubaga peale kassaliini läbimist kinni. Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning korduvalt kriminaalkorras karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, viimati 08.07.2015 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, uuesti võttis ebasadusliku omastamise eesmärgil 29.10.2015 kella 14.30 paiku Kaubamaja AS-le kuuluvast kauplusest Tallinnas Viru Väljak

4 He Wood Deo Stick deodoranti maksumusega 30,99 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid peeti taas turvatöötaja poolt kinni. Seega V.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 11.01.2016. a otsusega lühimenetluses tunnistati V.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (vargus 25.06.2015) ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 08.07.2015 otsusega mõistetud karistuse (3 kuud ja 10 päevavangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud ja

10 päeva vangistust, millest kantuks loeti 3 kuud ja ja 10 päeva vangistust ning määrati, et kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistati V.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (vargus 29.10.2015) ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristuste liitmise teel, mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistetud 4- kuulise vangistuse alguseks loetakse 29.oktoober 2015. Määrati, et tõkend vahistamine tühistatakse pärast otsuse jõustumist või mõistetud karistusaja (4 kuud vangistust) ärakandmist.

ESITATUD APELLATSIOON

3.

Harju Maakohtu otsusele apellatsiooni esitas süüdistatav V.J, milles palub Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse osa asendada KarS § 69 kohaselt üldkasuliku tööga .

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

3

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega

seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate

asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt

tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

Maakohus on ammendavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis ainuõigesti arvesse ka asjaolu, et kohus on oma 16.08.2013

otsusega andnud süüdistatavale võimaluse vangistuse asemel teha üldkasulikku tööd. Kuid

aasta hiljem pidi kohus üldkasuliku töö kohaldamise tühistama ning mõistetud vangistuse täitmisele pöörama. Seega ei ole süüdistatav talle antud võimalusi kasutanud ning talle antud usaldust õigustanud. Maakohus leidis seega õigesti, et sellise isiku mõjutamine kergemaliigilise karistusega ehk rahalise karistusega, aga samuti tema vangistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik ning V.J tuleb karistada reaalse

vangistusega. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

7. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on

ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata.

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Orvi Tali