2-15-16993/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-15-16993 1

K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16993 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 4 608,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja: Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ, e-post: margus@vulpinus.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht hagiavalduse kohaselt XXX; menetlusdokumendid toimetatud kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole kohtule vastanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. 2. Välja mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks poolte vahel 24.10.2012 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus summas 1 962,48 eurot (üks tuhat üheksasada kuuskümmend kaks eurot ja 48 senti), millest põhivõlgnevus on 981,24 eurot ja viivis 981,24 eurot. 3. Välja mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks poolte vahel XXX sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus summas 764,86 eurot (seitsesada kuuskümmend neli eurot ja 86 senti), milles põhivõlgnevus on 375,89 eurot, intress 13,08 eurot ja viivis 375,89 eurot. 4. Välja mõista kostjalt XXX(isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks poolte vahel 17.01.2013 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus summas 1 881,39 eurot (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 39 senti), millest põhivõlgnevus on 921,80 eurot, intress 37,79 eurot ja viivis 921,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. 6. Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks menetluskuluna 976 (üksadada seitsekümmend kuus) eurot, sh riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 576 eurot.

2-15-16993 2

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. 8. Toimetada tagaseljaotsus XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

2-15-16993 3

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 576 eurot (sh käibemaks), kokku 976 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks, kokku summas 976 eurot (400+576), välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik