1-16-1489/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-16-1489

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2016. a xxxxx Kriminaalasja number 1-16-1489 (152820004 ) 60 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Kriminaalasi

V.H 216 lg 1

süüdistuses KarS § järgi lihtmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav

V.H

- isikukood: XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxx- xxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx, xxxxxxxxxx;

viimati kriminaalkorras karistatud 11.01.2012. a Tartu

M 213 lg 1 4-kuulise aakohtu poolt KarS § järgi vangistusega, KarS § 65 lg alusel mõisteti liitkaristuseks 2

7 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi, karistus kantud; it ei ole kohaldatud tõkend

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 248 lg 1 p- -dest 306; 311 ja 313, maakohus otsustas: § st 5 ning §

V.H KarS 216 lg 1 ning karistada teda 3 (kolm kuuli

süüdi tunnistada § järgi ) se vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest V.H

tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 1 ( aastas üks) e katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid (s.o elab alalises elukohas – xxxxx, xxxxxxxxxx;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

1-16-1489 2 (3) oma saab kriminaalhooldusametnikult eelneva kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , õppimis või töökoha vahetamiseks ning saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks).

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest ning KarS § 75 sätestatud -s käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alusta pärast kohtulahendi jõustumist da .

Välja mõis üheksakümmend ta V.H-lt 693 (kuussada

kolm) eurot Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude (sealhulgas sundraha 645 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel määrata, et – V.H tasub menetluskulud 693 eurot - ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes vastavatel kuudel 57,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr

EE502200221014193355 Swedbank AS kontole nr EE401700017002872300 Nordea või

Pank AS Eesti filiaal. maakohtu poolt teatatud viitenumber, Maksekorraldusele märkida:

kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista välja V.H-lt 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot 97 senti E -u (registrikood: xxxxxxxx; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ

; konto number xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks tekitatud kahju katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete (KrMS 9.peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva või Vabaduse 10, 68204 xxxxx ).

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Kokkuleppe järgi süüdistatakse V.H selles, et ta ajavahemikul 05.03.2014 -

01.08.2015. a, eemaldas enda elukohas (xxxxx xxxxxxxx-xxxxxxxxxx) elektriarvesti

klemmkarbil plommi ning seejärel pingestas tarbimiskoha kilbis elektriarvesti, eesmärgiga

kasutada ebaseaduslikult elektrienergiat võrku ebaseadusliku lülitamise teel ning tarbis elektrienergiat 2808 kWh, põhjustades E Ü le varalist kahju kokku 346,97 €. O -

Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 3 järgi on elektrienergia kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseadme plomm kõrvaldatakse või rikutakse. Elektriseaduse § 68 lg 1 p 2 järgi on elektrienergia kasutamine võrguettevõtja ja müüjaga

sõlmitud asjakohase lepinguta elektrienergia ebaseaduslik kasutamine.

1-16-1489 3 (3)

Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega võrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani V.H toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Süüdistatava, kaitsja vandeadvokaa ning prokuröri Valdo Gerassimov di Anu Vilt vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on mõistetavaks karistuseks KarS § V.H-le 216 lg 1 järgi kuud vangistust, mida ei pöörata täielikult täitmisele KarS § 7 3 4 lg 1 alusel 12-kuulise katseaja . ga

Maakohtu järeldused

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 216 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

Tulenevalt KrMS § st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas -

on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi t Sõlmitud kokkuleppe kohaselt b süüdistatavalt asu 48 eurot (tl 56). tule riigi kasuks

välja mõist

a kokku 693 eurot (645+48), mis kuulub tal tasumisele ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

E OÜ on esitanud V.H vastu hagi euro väljamõistmiseks. Antud summa 346,97 koosneb kahjust, mis tekkis süüdistatava poolt ebaseadusliku elektrienergia tarbimisega. Süüdistatav tunnistab hagi ja sellele vastu ei vaidle. Seega on süüdistatav tsiviilhagi õigeks võtnud.

TsMS § 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses 440 lg hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu või 440 lg- st - põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral 444 lg põhistamiskohustusest.

Kuna süüdistatav on hagi õigeks võtnud, siis tuleb temalt kannatanu kasuks välja mõista 346,97 eurot tekitatud kahju katteks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel lähtudes TsMS § 440 lg-st 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik