1-14-9434/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-9434

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuistungisekretär

Julia Senkevitš

Kohtuasi Vangla materjalid S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu S.B (ik XXX) viibib Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg, 17.02.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 20.07.2017.a ning määrata ta katseaja lõpuni

Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada S.B katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohustada S.B käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

4. S.B-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. S.B vabastada määruse jõustumisel.

6. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale ja S.B-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Bingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 08.12.2014.a kohtuotsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 266 lg 1, § 349 ja § 424 järgi. Pärnu Maakohus mõistis S.B karistuseks KarS § 349 järgi

vangistuse kolm kuud, mille luges KarS § 65 lg 1 kohaselt täies ulatuses kaetuks Pärnu

Maakohtu 18.02.2014.a otsusega mõistetud 1 aasta 10 kuu ja 18 päevase vangistusega. Karistuseks KarS § 266 lg 1 järgi mõistis kohus vangistuse kaks kuud, mille luges kaetuks KarS § 424 järgi mõistetud kolme kuulise vangistusega ja mõistis liitkaristuseks KarS § 64 lg

1 alusel vangistuse 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu

18.02.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 aasta 10 kümme

kuud ja 18 päeva - võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 13 päeva. Kohtuotsus jõustus 24.12.2014.a.

Karistuse kandmise algus oli 07.01.2015.a ja lõpp on 20.02.2017.a.

3

S.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav on kriminaalkorras 4 korral karistatud, vangistuses viibib esimest korda.

Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetav määrati 08.09.2015 vanglas majandustöödele, kuid keeldus vanglas töötamisest. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes olemas elukoht ja töökoht.

S.B kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel eluja töökoht ja lähedaste toetus.

S.B soovib vabaneda tingimisis enne tähtaega. Asub elama ema juurde xxx. Töökoht on olemas. On osalenud sotsiaalprogrammis. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, toetab mille kohaselt abiprokurör

S.B ´i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.B on kriminaalkorras

karistatud neli korda, vangistuses viibib esimest korda. Karistusest on kantud pool aega. Vabaduses on olemas toetavad pereliikmed, kuid negatiivsed asjaolud on, et keeldub vanglas

töötamast ja on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal pannud toime uued kuriteod, mistõttu mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Osalemine sotsiaalprogrammis

vangistuse ajal on positiivne. Kuivõrd S.B viibib vangistuses esimest korda, siis

prokurör on seisukohal, et juhul kui kohus peab otstarbekaks S.B vabastada, siis

määrata katseaja pikkuseks karistusaja lõpp, s.o 20.07.2017 ja nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga käitumiskontrolli ajaks määratud kohustustega.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

süüdimõistetu arvamuse, leiab, et S.B võib vabastada tingimisi enne tähtaega

vangistusest.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav kannab küll karistust teise astme kuritegude eest ja viibib vanglas esimest korda.

Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada, arvestades ärakantud karistusaja pikkust, milleks on ligi 1 aastat ja 1 kuud vangistust.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud S.B mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. S.B on

vabanemisel olemas nii kindel elukui töökoht ja lähedaste toetus. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal - osalemine sotsiaalprogrammis. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud S.B mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused

teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör.

4

Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg

1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka S.B , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik