Legislator Case Law & Legislation
2-15-16832/4 AI generated

2-15-16832/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-15-16832/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

veebruar 2016 Tsiviilasja number 2-15-16832 Tsiviilasi XXXja XXXvs XXXelatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind hageja I 639 eurot hageja II 639 eurot Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX )

Legislator headnote

AI generated

2-15-16832/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2015.a oli elatise miinimummäär 195 eurot. Alates 01.01.2016 on igakuise elatise miinimummääraks 215 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-15-16832

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

25. veebruar 2016 Tsiviilasja number 2-15-16832 Tsiviilasi XXXja XXXvs XXXelatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind hageja I 639 eurot hageja II 639 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX )

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX )

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Suurendada XXXtütre XXX ülalpidamiseks Harju Maakohtu 19.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-3862 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 124 eurot ja välja mõista XXX tütre XXX kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 09.11.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni (so kuni 08.03.2020) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

3. Suurendada XXX tütre XXX ülalpidamiseks Harju Maakohtu 19.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-3862 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 124 eurot ja välja mõista XXX tütre XXX kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 09.11.2015 kuni XXX täisealiseks saamiseni (so kuni

2-15-16832

09.05.2023) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

4. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2015.a oli elatise miinimummäär 195 eurot. Alates 01.01.2016 on igakuise elatise miinimummääraks 215 eurot.

5. Määrata elatise tasumine hiljemalt iga kuu 5.-ks kuupäevaks XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lastele“.

6. Anda XXX ainuõigus lastele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealiste laste ülalpidamiseks.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Jätta rahuldamata hagejate taotlus menetluskulude väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

2-15-16832

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja kohtu selgitused

XXXja XXX(seadusliku esindaja XXX kaudu) 09.11.2015 esitatud hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg

1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Hagejad on 14.11.2015 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks hagiavalduse koostamise kulud 156 eurot koos käibemaksuga. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagiavaldusest ja kohtule 14.11.2015 esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et hagejatel oleks menetluses olnud lepinguline esindaja, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 alusel. TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik