2-16-1223/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-16-1223

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2016, Tallinn, Tsiviilasja number 2-16-1223 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

23. veebruar 2016

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXX(XXX) ja XXX(XXX) abielu, mis on registreeritud XXXTallinna Perekonnaseisuametis (dokumendi nr XXX).

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2-16-1223

Hageja nõue ja põhjendused

XXXesitas 25. jaanuaril 2016 XXXvastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta hageja perekonnanimeks tema praegune perekonnanimi.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXTallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX. Poolte faktiline abielu lõppes 2014. aasta augustis. Hageja lahkus kostja juurest koos kahe alaealise lapsega ja asus kostjast eraldi elama. Lahkumineku põhjuseks oli kostja vägivaldsus vanema poja vastu. Abikaasade omavahelised suhted on konfliktsed ja kooselu jätkamine ei ole võimalik. Poolte ühised lapsed XXX ja XXX elavad hageja juures kohtumääruse alusel. Suhtlemiskord lastega on määratud kohtumääruse (2-14-58804) alusel. Abieluvararegistrisse on tehtud 6. juunil 2011 kanne selle kohta, et abikaasade valitud varasuhteks on varalahusus.

Kostja vastuväited

Kostja oli kohtule 1. veebruaril 2016 esitatud vastuses nõus abielu lahutamisega. Kostja leidis, et kuna abielu oleks võinud lahutada ka kokkuleppel, kuid seda ettepanekut ei ole hageja kordagi teinud, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja arvates on abielu võimalik lahutada Tallinna Perekonnaseisuametis või valitud notari juures.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti XXX. Poolte ühised lapsed elavad hageja juures ning poolte varasuhteks on varalahusus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagist nähtuvalt elavad pooled eraldi 2014. aasta augustist. Poolte omavahelised suhted on konfliktsed ja kooselu jätkamine ei ole võimalik.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Ka on abielu lahutamisega nõus kostja, kes kinnitas kohtuistungil, et abielulised suhted on lõppenud. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Abikaasadel ei ole ühisvara. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

Hageja soovis endale jätta praeguse perekonnanime.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik