3-14-50455/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Agu Timmi

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

25.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-50455

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise summas

2000 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Martin Villems

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a otsus muutmata ja Martin Villemsi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 28. märtsil 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Martin Villems esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis

2000 euro suuruse kahju hüvitamist tema inimväärikust alandavates ja Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-t 3 rikkuvates tingimustes vanglateenistuse

etapeerimisbussides viiel korral transportimise eest.

2. Tartu Vangla jättis 25.03.2014. a otsusega nr 1-13/103-2 M. Villemsi kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. M. Villems esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju eest hüvitise summas 2000 eurot väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt etapeeriti kaebajat ajavahemikul 17.04.2013 kuni 20.11.2013 viiel korral

Tartu ja Tallinna Vangla vahel Tartu Vanglale kuuluvas saatebussis. Bussis oli ühe kinnipeetava

kohta ruumi 0,4 kuni 0,5 m2. Bussis puudusid kinnipeetavatele turvavööd või muud

turvavahendid. Rattakoobaste kohal asuvates boksides puudus jalaruum. Sõidu ajal ei

võimaldata tualeti kasutamist, kuigi reis võib koos peale- ja mahalaadimiste ning

vahepeatustega kesta üle 4 tunni. Kaebaja ei nõustu Tartu Vangla ära toodud sõiduaegadega,

kuna seal on näidatud puhas sõiduaeg, arvestamata vahepeatustega, dokumentide

vormistamiseks kuluva ajaga ning peale- ja mahalaadimistega lähte- ning sihtkohtades.

Hüvitise suuruse puhul tuleb kumulatiivse mõjuna arvestada kinnipidamistingimusi Tallinna

Vangla ootekambrites, mille EIÕK art 3 rikkuvad tingimused on tuvastatud Euroopa

Inimõiguste kohtu (EIK) lahendis Tunis vs Eesti ja haldusasjades nr 3-13-1589 ja nr 3-13-1885.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a otsusega ei rahuldatud M. Villemsi kaebust ja

menetluskulud jäeti tema enda kanda.

Kohtuotsuse kohaselt ei kattu kaebaja viidatud haldusasja nr 3-13-1589 ja käesoleva kohtuasja

vaidluse esemed ning ka kohtuasjade asjaolud ei ole sarnased, mistõttu ei saa kaebaja

osundatud kohtuasjas tuvastamist leidnud asjaolud mõjutada käesoleva vaidluse lahendust.

Kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut selleks ja samuti ei ole

kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda ümberpaigutamist. Seega ei oma tähendust Tallinna

Vanglas valitsevad kinnipidamistingimused.

Puudub alus kahelda vastustaja osundatud faktilises asjaolus, et kaebaja transportimisel

kasutatud saatebussid võeti uutena kasutusele 2010. a, mistõttu tuleb lugeda üldteada olevaks

asjaolu, et 2010. a Eestis esmaselt registreeritud reisijate veoks mõeldud transpordivahendid

vastavad tehnilistelt tingimustelt kõigile siseriiklikele ja Euroopa Liidu õigusaktide normidele

ja nende reisijate ohutuses kahtlemine on sel motiivil küsitav.

Kehtivast vangistusõigusest ei tulene selgeid nõudeid saatebussi tingimustele ning lähtuda

tuleb vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1 sätestatud põhimõttest. Kinnipeetava saatmine

saatebussiga on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, sest esineb palju

objektiivseid põhjusi, miks kinnipeetavat tuleb ühest kinnipidamisasutusest teise toimetada.

Tõendamata ja paljasõnaline on kaebaja väide, et kõik saatmised kestsid ajaliselt üle nelja

tunni.

Kohtul puudub alus kahelda vastustaja 25.03.2014. a M. Villemsi kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/103-2 toodud andmete tõesuses ja seda nii sõidu kestvuse

kui kaebaja paiknemise osas.

Ebatõenäoline on kaebajale kahju tekkimine seoses võimaluse puudumisega ümberpaigutamise

ajal WC kasutamiseks. Kaebaja ei ole osundanud tervislikele probleemidele või terviserikkele

saatmiste ajal, mistõttu on täiskasvanud inimese jaoks inimväärikusega kooskõlas WC

kasutamise võimalus 2,5 kuni 3,75 tundi kestva transportimise eelselt ja järgselt. Ligi 4 tunni

pikkune periood, mil tualeti kasutamine pole võimalik, võib olla ebamugav, kuid üldjuhul ei

saa see ebamugavus olla inimväärikust alandava intensiivsusega, kuna niisugune olukord on

tavapärane ka reisijateveo puhul väljaspool vanglat. Kaebaja osundus, et ühel saatmisel ei

võimaldatud temal soovi peale tualetti kasutada, tuleb jätta tähelepanuta, kuna ta ei ole selle

väidetava pöördumise tehiolusid täpsemalt kirjeldanud.

Kuigi kehtivas õiguses ei ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale saatebussis, saab

asuda vastustaja arvutuste kohaselt seisukohale, et saatebussi kambrid on piisavalt laiad.

Kaebajale on olnud tagatud saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu

direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga ning sellises kambris saatmine ei saa

põhjustada kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega

paratamatult kaasnevad. Samuti ei tulene EIK-i praktikast (Trepashkin vs Venemaa, Yakovenko

vs Ukraina, Retunscaia vs Rumeenia, Khudoyorov vs Venemaa), et kaebajale osaks saanud

ruumi saatebussis tuleks pidada inimväärikust alandavateks.

Turvavarustuse väidetavat puudumist saatebussides ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotluses

vanglale välja toonud, mistõttu ei ole selles osas läbitud kohtueelset menetlust ja kohus ei pea

selles osas seisukohta võtma.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. M. Villems esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule tagasi teises koosseisus

arutamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-st 1

tulenevat põhjendamise kohustust.

Halduskohus eiras põhjendamatult inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste kumulatiivse mõju küsimust.

Inimväärikust alandavad ja EIÕK art-t 3 rikkuvad kinnipidamistingimused Tallinna Vangla ootekambrites, kus

viibis ka kaebaja, on tõendamist leidnud halduskohtu lahendites 3-13-1589, 3-14-51196, 3-14-51258, 3-14-51038,

3-14-51027, 3-14-50723. Halduskohtu seisukoht on vastuolus EIK kohtupraktikaga lahendis Retunscaia vs

Rumeenia, kus Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise

Euroopa Komitee (CPT) standarditest märksa väiksemat isiklikku ruumi transportimisel hinnati koos

kumulatiivse toimega kinnipidamistingimustega etapeerimise sihtkohas.

Uurimisprintsiipi rakendades oleks halduskohus pidanud Tallinna Vangla tingimuste osas pöörduma Tallinna

Vangla poole.

Halduskohus lähtus etapeerimise kestvusele hinnangu andmisel vastustaja esitatud puhtast sõiduajast ning jättis

arvestamata, et etapeerimise tegelikku kestvust pikendavad märgatavalt peale- ja mahalaadimisele kuluv aeg ning

vahepeatused näiteks Raplas ja Harkus või Maardus.

6. Tartu Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastuse kohaselt ei rikkunud halduskohus uurimisprintsiibist tulenevat kohustust kuna Tallinna

Vangla poole pöördumine ei olnud kaebuse nõuet arvestades vajalik. Kaebaja taotles temale

etapeerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning seega ei puutunud etapeerimisele

eelnenu asjasse. Tallinna Vanglas ootekambrites viibimisest tekkinud kahju hüvitamist ei saa

nõuda Tartu Vanglalt. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et halduskohus määratles vastustaja

ebaõigesti või, et temale tekitatud kahju eest vastutavad solidaarselt nii Tallinna kui Tartu

Vangla.

Vastustaja on kaebaja etapeerimise kestvused võtnud lähtekohast lahkumise ning sihtkohta

jõudmise aegade järgi, kuhu sisse jäi ka vahepeatustele kulunud aeg. Kaebaja ei ole väitnud, et

vastustaja välja toodud etapeerimiste kestvused on ebaõiged. Kaebaja toob ainult näite, et

etapeerimise ajad võivad pikeneda võimalike vahepeatuste arvelt, mida vastustaja ei ole

eitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a otsus tuleb jätta muutmata ja

M. Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses

apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Halduskohus on otsuse p-des 7-22 viidetega erinevatele EIK lahenditele põhjalikult

käsitlenud saatebussi tingimuste vastavust seaduse nõuetele ja jõudnud õigele järeldusele, et

saatebussi tingimused ei saanud alandada kaebaja inimväärikust. Ringkonnakohus nõustub

taoliste põhjendustega. Ringkonnakohus leiab, et sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.11.2015. a otsus nr 3-3-1-56-15. Selle p-des 21-22 on Riigikohus

leidnud, et 0,45 m2 pindalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust alandav. Oluline on

see, et kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei erinenud Euroopa Liidu direktiiviga sätestatud

reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses. See kinnitab, et EIK lahenditest ei saa teha

järeldust, et on olemas mingisugune absoluutse pindala määratlus, millest väiksemal on

kinnipeetava transportimine õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul võiks tekkida

olukord, kus vabaduses viibivate isikute reisimisel bussis oleksid tagatud väiksemad õigused

isiklikule pinnale bussis kui kinnipeetavatele. Kindlasti ei ole see EIK lahendite puhul

eesmärgiks. Seega on halduskohus lõppkokkuvõttes õigustatult leidnud, et kaebajale ei ole

kahju tekitatud ning seega puudub ka alus mingisuguse hüvitise väljamõistmiseks.

9. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja peale saatebussi tingimuste palunud arvestada

ka kumulatiivse mõjuna kinnipidamistingimustega Tallinna Vangla ootekambrites (tl 1-2).

Riigikohtu halduskolleegium on 17.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-41-10 p-s 12 viidetega oma

varsemale praktikale märkinud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet

menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna

kaebaja vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole viidatud Tallinna Vangla

ootekambrite väidetavalt inimväärikust alandavatele tingimustele (tl 15), siis oli tal selles osas

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja halduskohtul puudus õigus kaebust lahendada

selles osas. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vastustaja ei saa vastutada

inimväärikust alandavate tingimuste eest Tallinna Vanglas. Kui kaebaja leiab, et Tallinna

Vangla ootekambrite tingimused olid inimväärikust alandavad, siis on tal õigus pöörduda kahju

hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole ja viimase otsusega mittenõustumisel

halduskohtusse.

10. Kuna kaebaja oli ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis

menetluskulud asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi