3-14-52708/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2016, Tartu Haldusasja number 3-14-52708 Haldusasi J.J. kaebus Maksuja Tolliameti 13.08.2014. a otsuse nr 13-1/2646 ja 07.10.2014. a vaideotsuse nr 6-1/2368-

2 tühistamise ning Maksuja Tolliametile ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.J. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja J.J. Esindaja v.adv. Nikolai Kõiv Vastustaja Maksuja Tolliamet Esindaja Pille Lehis

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J.J. ja Maksuja Tolliameti vahel sõlmitud kompromiss, mille sisu on järgmine:

1.1 J.J. kohustub tasuma Eesti Vabariigi Maksuja Tolliametile kompromissi sõlmimise kuupäeva seisuga maksuvõla (18.04.2012 intressinõue nr 13-3/12174) summas 4500 eurot ajagraafiku alusel järgmiselt: Nr Kuupäev Summa eurodes 1.

15. märts 2016 93,75 2.

15. aprill 2016 93,75 3.

15. mai 2016 93,75 4.

15. juuni 2016 93,75 5.

15. juuli 2016 93,75 6.

15. august 2016 93,75 7.

15. september 2016 93,75 8.

15. oktoober 2016 93,75 9.

15. november 2016 93,75 10.

15. detsember 2016 93,75 11.

15. jaanuar 2017 93,75

12.

15. veebruar 2017 93,75 13.

15. märts 2017 93,75 14.

15. aprill 2017 93,75 15.

15. mai 2017 93,75 16.

15. juuni 2017 93,75 17.

15. juuli 2017 93,75 18.

15. august 2017 93,75 19.

15. september 2017 93,75 20.

15. oktoober 2017 93,75 21.

15. november 2017 93,75 22.

15. detsember 2017 93,75 23.

15. jaanuar 2018 93,75 24.

15. veebruar 2018 93,75 25.

15. märts 2018 93,75 26.

15. aprill 2018 93,75 27.

15. mai 2018 93,75 28.

15. juuni 2018 93,75 29.

15. juuli 2018 93,75 30.

15. august 2018 93,75 31.

15. september 2018 93,75 32.

15. oktoober 2018 93,75 33.

15. november 2018 93,75 34.

15. detsember 2018 93,75 35.

15. jaanuar 2019 93,75 36.

15. veebruar 2019 93,75 37.

15. märts 2019 93,75 38.

15. aprill 2019 93,75 39.

15. mai 2019 93,75 40.

15. juuni 2019 93,75 41.

15. juuli 2019 93,75 42.

15. august 2019 93,75 43.

15. september 2019 93,75 44.

15. oktoober 2019 93,75 45.

15. november 2019 93,75 46.

15. detsember 2019 93,75 47.

15. jaanuar 2020 93,75 48.

15. veebruar 2020 93,75

1.2 Kui J.J. kompromissi punktis 1.1 kokkulepitud ajagraafikut ei täida, on MTA-l õigus alustada kogu maksuvõla (s.o 4500 eurot) sissenõudmist MKS 13. peatükis sätestatud korras.

1.3 MTA kohustub kompromissi jõustumisel 10 tööpäeva jooksul muutma vaidlusalust MTA 13.08.2014. a otsust selliselt, et rahuldab J.J. taotluse maksuvõla (18.04.2012 intressinõude nr 13-3/12174 alusel tekkinud intressivõlg) kustutamiseks 4500 eurot ületavas osas.

1.4 Kompromissi jõustumisel seatakse kinnistule (regisriosa nr XXXXXXX , elamumaa pindalaga 1650 m2, XXXXXXXXX , Tartu maakond) keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti) kasuks kuni kompromissis märgitud maksuvõla tasumiseni.

1.5 MTA kohustub hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest kustutama keelumärke J.J. le kuuluvalt kinnistult (registriosa nr XXXXXX elamumaa pindalaga 1953 m2, XXXXXX , Põlva maakond).

1.6 Käesoleva kompromissi sõlmimise tõttu loobub J.J. esitatud kaebusest tervikuna.

1.7 Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.8 Pooled kinnitavad, et pooltel ei ole muid käesolevast haldusasjast tulenevaid rahalisi ja mitterahalisi nõudeid üksteise vastu (sealhulgas maksuvõla täitemenetlusega seotud nõuded).

1.9 Pooled kinnitavad, et on teadlikud kohtuliku kompromissi ja halduskohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa J.J. kaebusega uuesti pöörduda kohtusse seonduvalt sama vaidluse esemega.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ning lõpetada haldusasjas menetlus.

3. Tagastada J.J. le, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX , haldusasjas enam tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 18.04.2012. a intressinõudega nr 13-3/12174 J.J. i tasuma intressivõlga kogumispensionimakselt, füüsilise isiku tulumaksult, sotsiaalmaksult, käibemaksult ja maamaksult summas 13 170,22 eurot.

2. J.J. esitas 30.04.2012 MTA-le taotluse intressivõla kustutamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel. J.J. taotles maksuvõla kustutamist, sest põhivõlg tekkis temast sõltumatutel põhjustel (äripartnerid ei tasunud arveid), ta on operatsioonijärgselt haige ja raske puudega pensionär ning MTA tegevus (pangakontode ja kinnisvara arestimine) raskendas võimalusi võlg tasuda.

3. MTA jättis 13.08.2014. a otsusega nr 13-1/2646 rahuldamata J.J. i 30.04.2012. a taotluse intressivõla kustutamiseks, juhindudes MKS §-s 12, §-s 46 ja § 114 lg-s 3 ning rahandusministri

02.05.2002. a määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“ (Kord) §-des 5 ja 5¹ sätestatust. MTA jättis 07.10.2014. a vaideotsusega nr 6-1/2368-2 rahuldamata J.J. i vaide MTA 13.08.2014. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. J.J. esitas 05.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 13.08.2014. a otsus nr 13-1/2646 ja 07.10.2014. a vaideotsus nr 6-1/2368-2 täies ulatuses ning teha MTA-le ettepanek vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi ja teha uus otsus. Lisaks palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset, keelates 18.04.2012. a intressinõude edastamise sundtäitmisele kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni.

5. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2015. a otsusega J.J. i kaebuse rahuldamata ning tühistas 10.11.2014. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

6. J.J. esitas 26.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. MTA esitas 20.07.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta J.J. i apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Tartu Ringkonnakohtus 03.02.2016 toimunud kohtuistungil taotlesid pooled kompromissi saavutamiseks tähtaja määramist. Ringkonnakohus määras, et kaebajal tuleb esitada vastustajale ja kohtule kompromissiettepanek hiljemalt 17.02.2016 ning pooltel võimalik kompromiss ringkonnakohtule kinnitamiseks hiljemalt 22.02.2016 (tl 198p).

8. 17.02.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtule poolte esindajate allkirjastatud taotlus asjas kompromissi kinnitamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja HKMS § 104 lg 6 p 1 alusel poole riigilõivu tagastamist J.J. i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX . Ka teavitasid pooled ringkonnakohut, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kokkuleppel 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada.

10. Vastavalt HKMS § 154 lõikele 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 154 lg-st 2 tuleneb, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega tuleb rahuldada poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks.

11. HKMS § 152 lõike 1 p-st 3 ning § 155 lõikest 4 tulenevalt kinnitab kompromissi kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. Poolte sõlmitud kompromissist nähtub, et pooled on teadlikud kohtuliku kompromissi ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. HKMS § 200 p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tuleneb, et asjas menetluse lõpetamisel tühistab ringkonnakohus ühtlasi halduskohtu otsuse.

12. Pooled on kompromissi sõlmimise käigus kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Samas palub J.J. HKMS § 104 lg 6 p 1 alusel tagastada pool riigilõivust J.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX . Vastavalt HKMS § 104 lõike 6 p-le 1 tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot ning pooled sõlmivad kompromissi. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et J.J. on tasunud käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuselt 05.11.2014 riigilõivu summas

30 eurot ning Advokaadibüroo Nikolai Kõiv on tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuselt 26.06.2015 summas 15 eurot. Ringkonnakohus märgib, et J.J. i poolt halduskohtule riigilõivu tasumise ajal kehtis RLS § 571 lg 1 redaktsioonis, mille järgi tuleb kaebuselt halduskohtule tasuda riigilõivu summas 15 eurot. Seega tasus J.J. riigilõivu kaebuselt halduskohtule suuremas ulatuses, kui seadus seda ette nägi. RLS § 571 lg 7 kohaselt halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seega on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu põhjendatult 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ületa RLS alusel mõlemas astmes kokku tasumisele kuulunud riigilõiv (30 eurot) asjas 31,94 eurot, millest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebajale HKMS § 104 lg 6 p 1 alusel pooles ulatuses riigilõivu tagastamiseks. Samas näeb HKMS § 104 lg 5 p 1 ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on käesolevas haldusasjas tasunud riigilõivu 15 eurot rohkem, kui seadus ette nägi. RLS § 12 lg 1 sätestab: „Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.“ Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja taotlust taotlusena enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kuna kaebaja riigilõivu tagastamise nõue ei ole käesoleva määruse tegemise aja seisuga lõppenud, tuleb enam tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastada.

13. HKMS § 155 lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule. HKMS § 235 lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pooled soovivad lühendada kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kokkuleppel 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mille suhtes HKMS § 69, mis näeb ette kohtu määratud menetlustähtaja lühendamise võimaluse, ei kohaldu. Vastava kokkuleppe võimaluse näeb küll ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64, kuid see säte ei ole HKMS § 1 lg-st 3 tulenevalt halduskohtumenetluses kohaldatav, kuna HKMS 7. peatükis ei viidata TsMS §-le 64. Seega ei saa menetlusosalised halduskohtumenetluses kokkuleppega määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ja edasikaebetähtajaks on ikkagi 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel