1-15-8195/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 22. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8195 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasi

Süüdimõistetu E.N tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu E.N

isikukood: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla

asukohaga Turu 56, Tartu; elukoht (vabanemisel): XXXX

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik

määras:

Vabastada E.N temale Tartu Maakohtu 13.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-8195 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 76 lg 5 alusel määrata E.N-ile katseajaks 6 (kuus) kuud. KarS § 78 p 2 alusel hakata E.N katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada E.N katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil ;

XXXX

2

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määrata E.N-ile katseajaks kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. asuda tööle või pöörduda Töötukassasse hiljemalt 3 (kolme) nädala jooksul pärast

vangistusest ennetähtaegselt vabastamist.

Määrus E.N suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

Vabastada E.N karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 13.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8195 tunnistati E.N lühimenetluses süüdi KarS § 329 järgi ning mõisteti temale karistuseks 30 päeva vangistust. KrMS

§ 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti E.N-ile karistuseks 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust E.N-ile

Tartu Maakohtu 21.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5809 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 7 kuud ja 18 päeva vangistust alates 13.10.2015. a. Kohtuotsus jõustus 21.10.2015. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.10.2015. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 31.05.2016. a.

10.02.2016. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu E.N tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab E.N vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub Tartu Vanglaga ning toetab E.N vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.

3

Süüdimõistetu E.N selgitas kohtus, et viimase kuriteo pani ta toime, kuna oli meeltesegaduses. Mingit otsest põhjust ei olnud, miks ta avavanglasse tagasi ei pöördunud. See oli

rumal tegu. Vanglas on ta tegelenud oma alkoholiprobleemiga ning läbinud vastava sotsiaalprogrammi. E.Neiab, et nimetatud programm on talle kasuks tulnud, kuna ta on

omandanud hulga teadmisi, kuidas alkoholist hoiduda. Vabaduses soovib kinnipeetav jätkata põhihariduse omandamist. Samuti soovib ta õppimise kõrvalt otsida endale töökoha. Seniajani ei ole tal töö leidmisega olnud raskusi. E.N leiab, et ennetähtaegse vabanemisega kaasnev kriminaalhooldus on talle kasulik ning ta on nõus täitma käitumiskontrolli tingimusi ning muid kohustusi, mis kohus talle katseajaks paneb.

Kohtuniku seisukoht E.N kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg

1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna E.N on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.N on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Eelmise kuriteo pani ta toime katseajal, viimase kuriteo aga ajal, mil kandis vangistust kinnipidamisasutuses. Nimelt ei naasnud ta avavanglasse karistuse kandmisele, millega pani toime kuriteo KarS § 329 järgi. Lisaks on ta vangistuse ajal

toime pannud distsiplinaarrikkumise, mille eest on teda karistatud noomitusega. Eelnev viitab sellele, et E.N on välja kujunenud kindel antisotsiaalne käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on endiselt olemas.

Samas lõppeks kinnipeetava karistusaeg juba 31.05.2016. a. Kohtunikul puudub veendumus, et järelejäänud vangistus suudaks kinnipeetavat täiendavalt positiivses suunas mõjutada. Lisaks tuleb kõnealusel juhtumil arvestada sellega, et kui süüdimõistetu vabaneb vanglast pärast kogu karistuse ära kandmist, siis ei teostataks tema käitumise üle mingit riiklikku kontrolli. Arvestades aga E.N varasemat käitumist, lisaks aga alkoholisõltuvust, psühholoogilisi probleeme ning puudulikku

probleemilahendusoskust, on oluline, et isik allutataks ka vabaduses kindlale distsipliinile ja kontrollile. Kohus leiab, et käesoleval juhul võimaldab sellist kontrolli vaid vangistusest tingimisi

ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg ning selle ajal teostatav käitumiskontroll.

Käitumiskontrolli kohaldamise kasuks räägib ka see, et lisaks E.N üle kontrolli teostamisele, teostatakse sel ajal ka kriminaalhooldust, mille käigus osutatakse talle sotsiaalset

kohanemist soodustavat abi ning aidatakse teda isiklike probleemide lahendamisel. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus võib E.N puhul uute õigusrikkumiste toimepanemise riski mõnel määral maandada.

Seetõttu leiab kohtunik, et E.N tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada ning allutada käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 tulenevalt kestab E.N katseaeg kuus kuud, mida tuleb hakata arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Sellel ajal allutatakse E.N KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise

4 riski veelgi, tuleb E.N-ile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p-de 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. E.N

paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime

omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või pöörduma Töötukassasse hiljemalt kolme nädala jooksul pärast ennetähtaegselt vabastamisest.

Peet Teidearu Kohtunik /