3-14-52444/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

23.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52444

Haldusasi

Andres Väinsalu kaebus Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju 2170 eurot hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andres

Väinsalu

ja

Tallinna

Vangla

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andres Väinsalu

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

3. Kaebaja menetluskulud (õigusabikulud) jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.03.2014 esitas kaebaja Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise

taotluse (tl 16) seoses ebainimlikes tingimustes hoidmisega Tallinna Vanglas 20 kuud

alates 2007. aastast.

2. Tallinna Vangla jättis 30.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/8281-2 (tl 25-27p) kaebaja

taotluse rahuldamata.

3. 15.10.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-2,

13-14p, 43), milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja kahjuhüvitis summas 2170

eurot ja viivis seadusjärgses määras alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude

rahuldamiseni.

Kaebuse kohaselt pidi kaebaja viibima kambris, kus vaba kambripinda oli vähem kui 3 m2 ühe

kinnipeetava kohta. Tallinna Vangla nn vanas kinnipeetavate osas asusid tualetid koridoris ja

olid üldkasutatavad ning sel ajal, kui uksed olid lukustatud, võis tualetti pääsemiseks ooteaeg

olla 1 tund või rohkem. Vahistatute kambrites ja kinnipeetavate ootekambrites olid inimesed

lukustatud kambritesse 23 tundi ööpäevas. Ka tavakinnipeetavatele olid kambriuksed reeglina

avatud vaid 4 tundi ööpäevas. Kõigile oli päevas ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik boksis,

mille suurus jääb alla 15 m2 ja mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuli pesta ja

kuivatada samas kinnipidamiskambris, mistõttu oli seal pidevalt niiske ja rõske ning paljude

kambrite seintel võis seetõttu kohata hallitust, millest võis järeldada, et ventilatsioon oli

puudulik. Kambrite kunstlik valgustus Tallinna Vanglas ei vastanud vangistusseaduse (VangS)

§ 45 lgs 1 sätestatud nõuetele ning vähene valgustus kurnas kaebaja silmi. Duši kasutamist

võimaldati üks kord nädalas ja seda olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 09.10.2015. a otsusega (tl 78-81p) kaebuse osaliselt ja

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 240 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 06.11.2015 Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsusele

apellatsioonkaebuse (tl 90-91).

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus hüvitise väljamõistmisel arvestanud

kohtupraktikaga ning on põhjendamatult jätnud rahuldamata kaebaja nõude viivise

maksmiseks.

6. 09.11.2015 esitas Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse

(tl 9496) ka vastustaja.

Apellatsioonkaebuses on vastustaja seisukohal, et Tartu Halduskohus on ebaõigesti arvestanud

põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast välja WC aluse pindala. Selle tulemusel on

halduskohus lähtunud otsuse tegemisel väiksematest andmetest, kui tegelikult oli kaebajale

Tallinna Vangla kambrites tagatud. Vangla tegevus vastas siseriiklikule õigusele ja oli seeläbi

õiguspärane. Ühtegi vangla tegevuse aluseks olevat õigusnormi ei ole tunnistatud

põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega ei saanud vangla tegevus isiku kinnipidamisel antud

vangistustingimustes ja kambri põrandapinnal olla ka kogumis õigusvastane.

7. Tartu Ringkonnakohus võttis 18.11.2015. a määrusega (tl 105-105p) vastustaja

apellatsioonkaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus, võimalikud vastuväited ringkonnakohtu seisukohale

kaebuse mittetähtaegsuse kohta ning seisukoha vastustaja apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta. Samuti andis ringkonnakohus vastustajale

võimaluse esitada oma seisukoht kaebuse tähtaegsuse ning kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise võimalikkuse küsimuses. Ringkonnakohtu arvates võib halduskohus olla

menetlenud mittetähtaegselt esitatud kaebust.

8. 27.11.2015 esitas kaebaja

ringkonnakohtule

vastuse apellatsioonkaebusele ja

kohtunõudele (tl 111-111p).

Kaebaja on seisukohal, et kaebus on tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotluse esitamine ei ole vajalik. Kaebaja on järginud seaduses sätestatud tähtaegu ja on

pöördunud kohtu poole 30 päeva jooksul vastustaja otsusest teada saamisest. Kohtu tõlgendus

kaebeõigusest on ebamõistlikult kitsendav.

9. Tallinna Vangla leiab 10.12.2015. a seisukohas kaebuse tähtaegsusele (tl 114-114p), et

kaebus on kohtule esitatud hilinenult.

Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 19.03.2014.

Seega lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tuli taotlus lahendada hiljemalt

19.05.2014. Vastustaja hinnangul pidi kaebajale hiljemalt 23.05.2014 olema selge, et tema

taotlusele ei ole tähtaegselt vastatud ja vaidlustamise soovi korral tuli tal kaebusega

halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul s.o hiljemalt 18.06.2014. Kaebaja esitas kaebuse

halduskohtule aga 15.10.2014, mistõttu on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse olulise tähtaja

rikkumisega. Kaebajal ei esinenud ning kaebaja ei ole ka nimetanud asjaolusid, mis tingiksid

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Ka vastustajale ei ole teada selliseid mõjuvaid

põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast.

Nähtuvalt kaebaja poolt Tallinna Vanglas 19.03.2014 nrga 5-18/14/8281-1 esitatud kahju

hüvitamise taotlusest oli kaebajal õigusteadmisi omav esindaja, kellel oli piiramatu ligipääs

õigusaktidele ja teave kaebetähtaegadest ning kellelt oli ka kaebajal võimalik soovi korral

vastav teave saada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust, kaebaja apellatsioonkaebus tagastada ja

menetlus asjas lõpetada.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud

apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles

esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse

seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja

tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12,

p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;

16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus

kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt

esitatud kahjunõude 19.03.2014. Tallinna Vangla ei lahendanud kaebaja kahju

hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul, tehes

taotluse kohta otsuse 30.09.2014 (tl 25-27p). Halduskohus on käesolevas asjas

menetlenud 15.10.2014 esitatud kaebust, milles kaebaja palub mõsta Tallinna Vanglalt

tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2170 eurot seoses ebainimlike

kinnipidamistingimustega.

13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 11 lg 8 ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse

menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka

taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-

08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu

kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks

ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli seega kohustus esitada

halduskohtule kaebus hiljemalt 19.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud

alles 15.10.2014. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt.

14. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale

18.11.2015. a määrusega võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, esitamaks

ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei pidanud kaebaja esindaja

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist vajalikuks ning leidis, et kaebus on halduskohtule

esitatud tähtaegselt. Seda, mis põhjustel ringkonnakohus kaebaja esindaja seisukohaga ei

nõustu, on kohus selgitanud käesoleva määruse eelmises punktis. Kuna kohtule ei ole esitatud

kaebetähtaja ennistamise taotlust, ei ole kohtul võimalik võtta kaebetähtaja ennistamise osas

seisukohta. Seega, kuna kaebus on halduskohtule esitatud mittetähtaegselt ning kohtule ei ole

teada asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, on halduskohus võtnud kaebaja

kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

15. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile,

kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust

ilmselgelt rahuldada. Kuna eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt on halduskohus kaebaja

kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu ebaõigesti menetlusse võtnud, ei saa ringkonnakohus

kaebaja apellatsioonkaebust menetlusse võttes seda rahuldada, sest esineb HKMS § 124 lg-s 2

nimetatud alus menetluse lõpetamiseks. Seega tuleb kaebaja apellatsioonkaebus

HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel kaebajale tagastada.

16. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2

kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja

tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi

vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama

astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud

kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

17. Kaebaja on käesolevas asjas olnud menetlusabi korras vabastatud kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest (tl 30) ning ka vastustaja pole HKMS § 104 lg-st 10 tulenevalt

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Seega puudub vajadus võtta seisukoht

menetlusosalistele HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel riigilõivu tagastamise osas.

18. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja on esitanud

kohtule taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 276 eurot. Kuna kohus

lõpetab käesoleva määrusega asjas menetluse ning HKMS § 108 ei sätesta menetluskulude

jaotuse osas teisiti, jäävad kaebaja õigusabikulud HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits