3-14-52444/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated19.03.2014 esitas kaebaja Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise Tallinna Vangla jättis 30.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/8281-2 (tl 25-27p) kaebaja
Legislator headnote
AI generated3-14-52444/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsusega nr 5-18/14/8281-2 (tl 25-27p) kaebaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
23.02.2016, Tartu
Haldusasja number
3-14-52444
Haldusasi
Andres Väinsalu kaebus Tallinna Vangla vastu
mittevaralise kahju 2170 eurot hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andres
Väinsalu
ja
Tallinna
Vangla
apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Andres Väinsalu
Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
3. Kaebaja menetluskulud (õigusabikulud) jäävad tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19.03.2014 esitas kaebaja Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise
taotluse (tl 16) seoses ebainimlikes tingimustes hoidmisega Tallinna Vanglas 20 kuud
alates 2007. aastast.
2. Tallinna Vangla jättis 30.09.2014. a otsusega nr 5-18/14/8281-2 (tl 25-27p) kaebaja
taotluse rahuldamata.
3. 15.10.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-2,
13-14p, 43), milles palus mõista Tallinna Vanglalt välja kahjuhüvitis summas 2170
eurot ja viivis seadusjärgses määras alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude
rahuldamiseni.
Kaebuse kohaselt pidi kaebaja viibima kambris, kus vaba kambripinda oli vähem kui 3 m2 ühe
kinnipeetava kohta. Tallinna Vangla nn vanas kinnipeetavate osas asusid tualetid koridoris ja
olid üldkasutatavad ning sel ajal, kui uksed olid lukustatud, võis tualetti pääsemiseks ooteaeg
olla 1 tund või rohkem. Vahistatute kambrites ja kinnipeetavate ootekambrites olid inimesed
lukustatud kambritesse 23 tundi ööpäevas. Ka tavakinnipeetavatele olid kambriuksed reeglina
avatud vaid 4 tundi ööpäevas. Kõigile oli päevas ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik boksis,
mille suurus jääb alla 15 m2 ja mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuli pesta ja
kuivatada samas kinnipidamiskambris, mistõttu oli seal pidevalt niiske ja rõske ning paljude
kambrite seintel võis seetõttu kohata hallitust, millest võis järeldada, et ventilatsioon oli
puudulik. Kambrite kunstlik valgustus Tallinna Vanglas ei vastanud vangistusseaduse (VangS)
§ 45 lgs 1 sätestatud nõuetele ning vähene valgustus kurnas kaebaja silmi. Duši kasutamist
võimaldati üks kord nädalas ja seda olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi.
4. Tartu Halduskohus rahuldas 09.10.2015. a otsusega (tl 78-81p) kaebuse osaliselt ja
mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 240 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5. Kaebaja esitas 06.11.2015 Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsusele
apellatsioonkaebuse (tl 90-91).
Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus hüvitise väljamõistmisel arvestanud
kohtupraktikaga ning on põhjendamatult jätnud rahuldamata kaebaja nõude viivise
maksmiseks.
6. 09.11.2015 esitas Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse
(tl 9496) ka vastustaja.
Apellatsioonkaebuses on vastustaja seisukohal, et Tartu Halduskohus on ebaõigesti arvestanud
põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast välja WC aluse pindala. Selle tulemusel on
halduskohus lähtunud otsuse tegemisel väiksematest andmetest, kui tegelikult oli kaebajale
Tallinna Vangla kambrites tagatud. Vangla tegevus vastas siseriiklikule õigusele ja oli seeläbi
õiguspärane. Ühtegi vangla tegevuse aluseks olevat õigusnormi ei ole tunnistatud
põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega ei saanud vangla tegevus isiku kinnipidamisel antud
vangistustingimustes ja kambri põrandapinnal olla ka kogumis õigusvastane.
7. Tartu Ringkonnakohus võttis 18.11.2015. a määrusega (tl 105-105p) vastustaja
apellatsioonkaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebuse esitamise
tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus, võimalikud vastuväited ringkonnakohtu seisukohale
kaebuse mittetähtaegsuse kohta ning seisukoha vastustaja apellatsioonkaebuse
ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta. Samuti andis ringkonnakohus vastustajale
võimaluse esitada oma seisukoht kaebuse tähtaegsuse ning kaebuse esitamise tähtaja
ennistamise võimalikkuse küsimuses. Ringkonnakohtu arvates võib halduskohus olla
menetlenud mittetähtaegselt esitatud kaebust.
8. 27.11.2015 esitas kaebaja
ringkonnakohtule
vastuse apellatsioonkaebusele ja
kohtunõudele (tl 111-111p).
Kaebaja on seisukohal, et kaebus on tähtaegne ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
taotluse esitamine ei ole vajalik. Kaebaja on järginud seaduses sätestatud tähtaegu ja on
pöördunud kohtu poole 30 päeva jooksul vastustaja otsusest teada saamisest. Kohtu tõlgendus
kaebeõigusest on ebamõistlikult kitsendav.
9. Tallinna Vangla leiab 10.12.2015. a seisukohas kaebuse tähtaegsusele (tl 114-114p), et
kaebus on kohtule esitatud hilinenult.
Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus registreeriti Tallinna Vanglas 19.03.2014.
Seega lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 tuli taotlus lahendada hiljemalt
19.05.2014. Vastustaja hinnangul pidi kaebajale hiljemalt 23.05.2014 olema selge, et tema
taotlusele ei ole tähtaegselt vastatud ja vaidlustamise soovi korral tuli tal kaebusega
halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul s.o hiljemalt 18.06.2014. Kaebaja esitas kaebuse
halduskohtule aga 15.10.2014, mistõttu on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse olulise tähtaja
rikkumisega. Kaebajal ei esinenud ning kaebaja ei ole ka nimetanud asjaolusid, mis tingiksid
kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Ka vastustajale ei ole teada selliseid mõjuvaid
põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast.
Nähtuvalt kaebaja poolt Tallinna Vanglas 19.03.2014 nrga 5-18/14/8281-1 esitatud kahju
hüvitamise taotlusest oli kaebajal õigusteadmisi omav esindaja, kellel oli piiramatu ligipääs
õigusaktidele ja teave kaebetähtaegadest ning kellelt oli ka kaebajal võimalik soovi korral
vastav teave saada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.10.2015. a otsus tuleb tühistada
olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust, kaebaja apellatsioonkaebus tagastada ja
menetlus asjas lõpetada.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus
apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes
apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud
apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles
esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse
seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja
tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12,
p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24;
16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus
kontrollida, kas halduskohus on kaebaja hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt
esitatud kahjunõude 19.03.2014. Tallinna Vangla ei lahendanud kaebaja kahju
hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul, tehes
taotluse kohta otsuse 30.09.2014 (tl 25-27p). Halduskohus on käesolevas asjas
menetlenud 15.10.2014 esitatud kaebust, milles kaebaja palub mõsta Tallinna Vanglalt
tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2170 eurot seoses ebainimlike
kinnipidamistingimustega.
13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 11 lg 8 ette, et vangla
tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole
pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud
korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata
või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg
taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 11 lg-s 8 toodud kohtueelse
menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev
30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka
taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-
08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu
kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks
ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kaebajal oli seega kohustus esitada
halduskohtule kaebus hiljemalt 19.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud
alles 15.10.2014. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt.
14. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline
ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale
18.11.2015. a määrusega võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, esitamaks
ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei pidanud kaebaja esindaja
kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist vajalikuks ning leidis, et kaebus on halduskohtule
esitatud tähtaegselt. Seda, mis põhjustel ringkonnakohus kaebaja esindaja seisukohaga ei
nõustu, on kohus selgitanud käesoleva määruse eelmises punktis. Kuna kohtule ei ole esitatud
kaebetähtaja ennistamise taotlust, ei ole kohtul võimalik võtta kaebetähtaja ennistamise osas
seisukohta. Seega, kuna kaebus on halduskohtule esitatud mittetähtaegselt ning kohtule ei ole
teada asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise, on halduskohus võtnud kaebaja
kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.
15. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile,
kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust
ilmselgelt rahuldada. Kuna eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt on halduskohus kaebaja
kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu ebaõigesti menetlusse võtnud, ei saa ringkonnakohus
kaebaja apellatsioonkaebust menetlusse võttes seda rahuldada, sest esineb HKMS § 124 lg-s 2
nimetatud alus menetluse lõpetamiseks. Seega tuleb kaebaja apellatsioonkaebus
HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel kaebajale tagastada.
16. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus
tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata
või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega
menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2
kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja
tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt, kui kaebuse jätab läbi
vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama
astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud
kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.
17. Kaebaja on käesolevas asjas olnud menetlusabi korras vabastatud kaebuse esitamisel
riigilõivu tasumisest (tl 30) ning ka vastustaja pole HKMS § 104 lg-st 10 tulenevalt
apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Seega puudub vajadus võtta seisukoht
menetlusosalistele HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel riigilõivu tagastamise osas.
18. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja
menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kaebaja on esitanud
kohtule taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 276 eurot. Kuna kohus
lõpetab käesoleva määrusega asjas menetluse ning HKMS § 108 ei sätesta menetluskulude
jaotuse osas teisiti, jäävad kaebaja õigusabikulud HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits