3-16-350/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-350 Haldusasi J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta J. R 14.02.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 2. Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED

1. 26.01.2016 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajja J. R kaebus Viru Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja toimingu sooritamise kohustamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vanglas kaebaja suhtes algatatud kriminaalasi nr 15922700081. 30.11.2015 esitas kaebaja taotluse tagada kaebajale kohtumine riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga ning kaitsja vahendusel anda ütlusi. Viru Vangla 03.12.2015 haldusaktiga nr 6-8/18350-3 edastati kaebaja taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri. Kaebuse esitamise seisuga puudub kaebajal igasugune tagasiside tema taotlusele. Tegevusetus rikub kaebaja kaitseõigust, mistõttu kaebaja nõuab tegevusetuse osas õigusvastasuse kindlakstegemist ja kohustamistoimingu sooritamiseks vastavuses kaebaja taotlusega (haldusasi nr 3-16-189). 2. Tartu Halduskohtu 10.02.2016 määrusega tagastati J. R kaebus haldusasjas nr 3-16- 189 HKMS § 121 lg 2 p 1 kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab halduskohus kaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Seega tegi halduskohus asjas nr 3-16-189 lõpplahendi. 3. 16.02.2016 saabus Tartu Halduskohtule J. R (14.02.2016) taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja pole nõus Tartu Halduskohtu 10. veebruar 2016 määrusega. Ta

2 soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 10. veebruar 2016 määruse vaidlustamiseks, kuna tal endal puuduvad vahendid ja võimalused õigusabi leidmiseks. 4. Halduskohus on seisukohal, et J. R taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 5. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p-de 5, 8 ja 9 kohaselt riigi õigusabi liigid on isiku esindamine halduskohtumenetluses; õigusdokumendi koostamine ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. 7. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. 8. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud. Ta on esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi sh ka määruskaebusi. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 9. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaebaja 14.02.2016 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 10. Halduskohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 116 lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik