3-16-18/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

22.02.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-18

Haldusasi

Vladislav Akulini kaebus Tartu Vangla

09.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1386

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määrus

Vladislav Akulini määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladislav Akulin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vladislav Akulini menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel

Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määruse peale riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

2. Võtta Vladislav Akulini määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a

määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.

3. Jätta Vladislav Akulini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

19.01.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 06.11.2015. a käskkirjaga nr 6-1/1378 määrati kinnipeetav

Vladislav Akulinile distsiplinaarkaristusena noomitus. 09.11.2015. a

käskkirjaga nr 6-1/1386 paigutati V. Akulin karistuse kandmise jätkamiseks

ümber Tartu Vangla avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda.

2. V. Akulin esitas vaide Tartu Vangla 09.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1386

tühistamiseks, kuid Tartu Vangla 14.12.2015. a vaideotsusega nr 1-11/1109-3

jäeti vaie rahuldamata.

3. V. Akulin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 09.11.2015. a käskkirja

nr 6-1/1386 tühistamiseks. Kaebus sisaldas taotlust esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks eesmärgiga, et V. Akulin paigutataks Tartu Vangla kinnisest osakonnast

tagasi avavangla osakonda. Taotluse kohaselt on vaidlustatav käskkiri välja antud

ebatäieliku uurimise põhjal ning rikub kaebaja põhiõigusi kohtumenetluse ajal. Kaebaja

kinnisesse osakonda paigutamine oli kõige rangem karistus, mida määrata saab ja

selle asemel oleks võinud jätta ta kindlaks ajaks millestki ilma. Kaebaja töötas ja käitus

korralikult, kuid ta saadeti ikkagi tagasi kinnisesse osakonda.

4. Vastustaja Tartu Vangla palus halduskohtule edastatud seisukohas jätta V. Akulini

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei ole V. Akulinil esialgse õiguskaitse vajadust. V. Akulin määrati

Tartu Vangla 15.05.2015. a käskkirjaga tööle vangla majandustöödele abitöölise

ametikohale. V. Akulini tööhõives rakendamine jätkus ka pärast tema ümber

paigutamist kinnisesse osakonda. Kinnises osakonnas viibimine jätkub samadel

tingimustel, milles V. Akulin viibis varasemalt kuni 09.09.2015 ning kinnises vanglas

karistuse kandmine ei ole tema õigusi rikkuv. Samas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis

tingimata välistaksid haldusakti tagasitäitmise kaebuse rahuldamise korral.

5. Tartu Halduskohus võttis 19.01.2016. a määrusega V. Akulini kaebuse menetlusse

ja jättis V. Akulini esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda V. Akulini õiguste kaitset tulevikus

tehtava võimaliku kohtuotsusega. Kui kohus peaks V. Akulini kaebuse rahuldama,

tekiks kaebajal taas võimalus avavanglasse pääsemiseks. Seega lükkuks nimetatud

võimaluse avanemine lihtsalt edasi. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmine ei aseta kaebajat halvemasse olukorda, kui ta on käesoleval ajal. Kaebaja

jätkab karistuse kandmist kinnises vanglas. Vangla on kohtule kinnitanud, et V.

Akulini tööhõives rakendamine jätkub samadel tingimustel ka pärast tema ümber

paigutamist avavanglast kinnisesse vanglasse. V. Akulin ei ole taotluses märkinud

pöördumatuid tagajärgi, mida kinnises vanglas viibimine kaasa toob.

Kaebuse edulootused ei ole suured ning ei saa väita, et vangla on vaidlustatud

haldusakti andmisel eksinud. Kaebusele eelhinnangut andes ei saa väita, et vangla

oleks ilmselgelt eksinud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. V. Akulin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a

määrus tühistada ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus asjaoluga, et kaebaja

kaaskinnipeetav K. Nilbe ei viibi enam avavanglas ega ka kaebaja, K. Nilbe ja

tunnistajate ütlustega, et kaebaja ja K. Nilbe vahel ei toimunud midagi. Samuti ei

arvestanud halduskohus uute asjaoludega distsiplinaarasjas, kuigi kaebaja saatis

kohtule tõendid, et vanglaametnik T. Ude juhtis menetlust ebakorrektselt ja laimas

kaebajat dokumentides.

Avavanglast kinnisesse osakonda ümberpaigutamise tõttu ei saa kaebaja kohtuda

oma vanematega, rehabiliteeruda enne vabanemist ja lahendada sotsiaalseid

probleeme (nt juhilubade tegemine).

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine asetab kaebaja halvemasse

olukorda. Kaebaja läbis kõik kursused, täitis täiteplaanis olevad nõudmised ning

hakkas ausalt ja õiglaselt elama. Kinnises osakonnas tagasi olles hakkas kaebaja

jälle vaimselt ja moraalselt langema, kuna näeb, et temasse suhtutakse ebaõiglaselt.

Kaebaja väga püüdis, muutus ja ületas ennast ning käitus niivõrd hästi, et ta saadeti

avavanglasse.

7. 03.02.2016. a määrusega jättis ringkonnakohus V. Akulini määruskaebuse käiguta

ja andis tähtaja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 15

eurot tasumiseks.

12.02.2016. a saabus ringkonnakohtule V. Akulini taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et V. Akulini menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. V. Akulini

määruskaebus tuleb võtta menetlusse, kuid jätta rahuldamata.

9. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot.

Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe

kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise

kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus menetlusabi andmise majanduslikke

eeldusi. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb ringkonnakohus kaebaja

sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi taotluse esitamist

ringkonnakohtule. Kuna V. Akulin on menetlusabi taotluse kohtule esitamiseks

vanglateenistusele üle andnud 11.02.2016, vaatleb kohus perioodi 11.10.2015 kuni

10.02.2016. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli kaebaja

sissetulek nimetatud perioodil 78,01 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on kaebaja

isikukontolt mahaarvamisi tehtud summas 2,52 eurot. Kaebaja sissetulekutest on

seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi arvatud 54,60 eurot. Seega tuleb

kaebaja sissetulekutest HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi maha arvata 57,12 eurot

(2,52+54,60) ja kahekordne keskmine kuu sissetulek on 10,45 eurot. Kuivõrd

määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv ületab kaebaja viimase nelja

kuu keskmise kahekordse sissetuleku, saab kaebajat pidada maksejõuetuks.

Ringkonnakohus leiab, et kaebajale menetlusabi andmise eelduseks olevad

majanduslikud tingimused on täidetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

põhjendatud on vabastada kaebaja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel.

10. V. Akulini määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a määruse peale vastab

määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel

ringkonnakohus vabastab kaebaja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest.

Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu

19.01.2016. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1

alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse.

11. Ringkonnakohus leiab, et V. Akulini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja määruskaebuse ja sellega ka

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kujutab endast sisuliselt kaebuse

eesmärgi saavutamist, so tekiks olukord, kus vastustaja oleks kohustatud kaebaja

paigutama Tartu Vangla kinnisest osakonnast avavangla osakonda. HKMS § 249 lg 3

kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks võimatuks või ebamõistlikult keerukaks

kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral. Antud juhul saab väita, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tekita takistusi V. Akulini pärast

kohtumenetluse lõppemist avavanglasse tagasi paigutamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja kaebuse puhul ei ole tegemist

perspektiivse kaebusega, kuna puuduvad ilmselged viited, et vangla oleks haldusakti

andmisel eksinud. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebuses välja

toodud põhjendusi, mille alusel oleks võimalik väita, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine oleks hädavajalik. Kaebaja jätkab vanglas töötamist ning on enda sõnul

täiteplaanis ette nähtud tingimused täitnud. Õiguspärase käitumise ja

distsipliinirikkumiste mitte toimepanemise korral on tal võimalik naasta avavanglasse.

Puudutatud isikuid, kelle huve tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluda,

ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas ei ole.

12. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebajal on oma õiguste

kaitseks otstarbekam vaidlustada Viru Vangla käskkirja, millega talle määrati

distsiplinaarkaristus. Tartu Vangla ei pidanud võimalikuks jätkata V. Akulinil karistuse

kandmist avavanglas just seetõttu, et kaebaja pani toime distsiplinaarrikkumise. Isegi

kui kohus rahuldab V. Akulini kaebuse ja tühistab Tartu Vangla 09.11.2015. a

käskkirja nr 6-1/1386, jääb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kehtima ja

mõistetud karistus jõusse. Eeltoodu tõttu ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks ka määruskaebuses toodud väited, et K. Nilbe ei viibi enam

avavanglas ja, et halduskohus ei arvestanud uute asjaoludega

distsiplinaarmenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi