2-15-119226/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-119226

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-119226 Tsiviilasi X OÜ hagiavaldus T.T. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X OÜ (rk xxxxxxxx; asukoht x; e-post x) Hageja esindaja: A. M. (e-post x) Kostja: T.T. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht x; e-post x)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X OÜ ja kostja T.T. vahel 15.02.2016. a sõlmitud kompromissikokkulepe alljärgnevate tingimustega:

1) Tingimusel, et kostja täidab kõik kompromissilepingust tulenevad kohustused tähtaegselt ja nõutavas summas, nõustub hageja vähendama kostja vastu hagis esitatud nõude 3300 euroni ning võimaldab kostjal tasuda kompromissis märgitud võlgnevuse maksegraafiku alusel. 2) Kostja tasub kompromissimääruse punktis 1 märgitud võlgnevuse hagejale alljärgneva maksegraafiku alusel: 1. 15.03.2016 22 eurot 2. 15.04.2016 22 eurot 3. 15.05.2016 148 eurot 4. 15.06.2016 148 eurot 5. 15.07.2016 148 eurot 6. 15.08.2016 148 eurot 7. 15.09.2016 148 eurot

8. 15.10.2016 148 eurot 9. 15.11.2016 148 eurot 10. 15.12.2016 148 eurot 11. 15.01.2017 148 eurot 12. 15.02.2017 148 eurot 13. 15.03.2017 148 eurot 14. 15.04.2017 148 eurot 15. 15.05.2017 148 eurot 16. 15.06.2017 148 eurot 17. 15.07.2017 148 eurot 18. 15.08.2017 148 eurot 19. 15.09.2017 148 eurot 20. 15.10.2017 148 eurot 21. 15.11.2017 148 eurot 22. 15.12.2017 148 eurot 23. 15.01.2018 148 eurot 24. 15.02.2018 148 eurot

3) Kostja tasub punktis 2 sätestatud maksegraafikus ettenähtud maksed hagejale vastavalt järgnevatele andmetele: - makse saaja: X OÜ - konto nr: EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s või EExxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-SEB Pank - makse selgitus: Liisinguleping nr LGxxxxxxxx/xxxx

4) Kui kostja viivitab kompromissi punktis 2 sätestatud mis tahes makse tasumisega enam kui 30 päeva, muutub kogu kompromissi punktis 2 sätestatud nõue koheselt täies ulatuses sissenõutavaks ning hagejal on õigus pöörduda kogu nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Nõude sundtäitmisele pööramisest ei pea hageja kostjat eelnevalt teavitama.

5) Pooled on kokku leppinud, et pooled loobuvad teineteise suhtes mis tahes muudest varalistest ja mittevaralistest nõuetest, mis võivad tuleneda tsiviilasja nr 2-15-119226 esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest, välja arvatud kompromissilepingu punktides 1- 4 märgitud hageja nõuded.

6) Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-119226 seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

2. Tagastada X OÜ poolt tasutud riigilõivust (11.09.2015. a 90,81 eurot ning 09.12.2015. a 259,19 eurot, kokku 350 eurot) pool ehk 175 eurot X OÜ arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. 4. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani (TsMS § 661 lg 4). Määrusele riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).

ASJAOLUD

Menetluse käik

18.11.2015. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale maksekäsu kiirmenetlusest X OÜ hagiavaldus T.T. vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 18.12.2015. a). 16.02.2016. a saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissikokkulepe ja taotlus menetluse lõpetamiseks. Hageja on esitanud ka taotluse riigilõivu tagastamiseks poole osas.

Poolte taotlus Kirjalikus kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutavas võlgnevuse määras ja tasumise tingimustes. Pooled kinnitavad, et kostja tunnistab võlgnevust ning pooled on vähendanud seda 3300 euroni, mille kostja tasub hagejale 2 aasta jooksul vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada.

Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

2. Riigilõivu tagastamine TsMS § 139 lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleval juhul oli hagihinnaks 4190,37 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 4500 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 90,81 eurot ning hagi esitamisel veel 259,19 eurot, kokku 350 eurot. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Koos kompromissiga esitas hageja ka taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus märgib, et hagilt tuli tasuda 350 eurot ning pool sellest on 175 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub tagastamisele tasutud riigilõivust (350 eurot) pool, s.o 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik