1-15-3128/181-15-3128/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2016-02-22

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-3128 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.02.2016. a) Kriminaalasja number 1-15-3128 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Guido Belisaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise...

(3) Kriminaalasi nr 1-15-3128

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.02.2016. a) Kriminaalasja number 1-15-3128 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Guido Belisaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu GUIDO BELISAAR

isikukood 38808162734; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Jätta Guido Belisaar Tartu Maakohtu 07.05.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15- 3128 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda Guido Belisaarelt riigituludesse kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 20 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700033305.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Guido Belisaar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.05.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3128 KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 järgi ning mõistetud karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 10 kuud vangistust; KarS § 266 lg 1 (alates 01.01.2015. a kehtivas redaktsioonis § 266 lg 2 p 1) järgi ja karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti Guido Belisaarele liitkaristuseks kuritegude kogumis 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Guido Belisaarele mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 27.01.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-669 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 07.05.2015. a seisuga on 5 kuud 23 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Guido Belisaarele 1 aasta 4 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 07.05.2015. a. Kohtuotsus jõustus 25.05.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.05.2015. a ja lõpeb 30.09.2016. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 08.01.2016. a.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Guido Belisaare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, Guido Belisaare varasemat elukäiku ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole võimalik tema vabastamist toetada. Guido Belisaar avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Esialgu plaanib ta minna öömajateenusele varjupaika Tartus, kuid seejärel loodab leida elukoha Jõgeval ning töökoha Põltsamaal. Esialgseks toimetulekuks saab kasutada vabanemisfondi kogunenud raha. Väidetavalt on käesolev esimene reaalne vangistus teda mõjutanud uute kuritegusid toimepanemisest hoiduma. Kaitsja leiab, et riskid elu- ja töökoha osas on Guido Belisaare puhul maandatud. Isik soovis küll elama asuda sugulaste juurde, kuid selleks ta nõusolekut ei saanud. Ta saab ajutiselt elama asuda varjupaika Tartus. Lisaks on Guido Belisaarel ettevalmistus nii mõnelgi erialal. Ta saaks töötada saekaatris, pagarina, ametlik töökogemus on kojamehena. Kaitsja leiab, et Guido Belisaare ennetähtaegse vabastamise tagajärjed on positiivsed. Isikule võiks panna kohustuse mitte tarvitada alkoholi, samuti kohustuse asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Kaitsja leiab, et isikule tuleks anda võimalus ning palub vabastada Guido Belisaar enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Guido Belisaar temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Guido Belisaare tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole Guido Belisaare tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud eelkõige tulenevalt tema senisest elukäigust ning ei oleks ka võimalik arvestades tema vabanemisjärgseid elutingimusi.

(3) Guido Belisaar on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vanglakaristust kannab esmakordselt. Guido Belisaar on varasemalt toime pannud nii kelmuseid, dokumendi võltsimist kui ka isikuvastase kuriteo. Praegust vangistust kannab asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuriteod on toime pandud katseajal. Guido Belisaare karistusandmetest nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi (rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrolliga ning üldkasulik töö), kuid ükski karistustest ei ole teda piisavalt mõjutanud oma elukorraldust muutma. Senised kriminaalhooldused ei ole edukad olnud, mistõttu ei ole kriminaalhoolduslikud vahendid piisavad Guido Belisaare suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. Kuritegusid soodustanud teguriks on olnud nii alkoholi kuritarvitamine kui ka rahalise kasu saamise soov. Kuriteoriskide maandamiseks on Guido Belisaar vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid programmi läbiviijate hinnang ei ole positiivne. Kinnipeetaval puudub väidetavalt motivatsioon oma elustiili muutmiseks. Asjaolu, et Guido Belisaar ei ole valmis kehtestatud korda järgima näitavad ka distsipliini rikkumised vanglas. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kaks, viimane 11.05.2015. a, millega pöörati täitmisele varasem 19.02.2015. a määratud karistus. Lisaks eelnevale ei toeta Guido Belisaare vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Ennetähtaegse vangistusest vabastamisega kaasneb käitumiskontroll, mille üheks tingimuseks on kohustus elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Kuigi Guido Belisaare suhted pereliikmetega on paranenud, ei ole lähedastel võimalik kinnipeetavale vabanemise korral elukohta pakkuda. Kinnipeetava vend xxxxxxxxxxxxxxxkasutab oma korterit üürilepingu alusel, korteri omanikuks on OÜ Lucisi Pajusi Lihatööstus, kelle esindaja sõnul ei ole xxxxxxxxxxxxxxxx õigust allüürnikke võtta. Kinnipeetava õde elab sotsiaalmajas ning seetõttu ei ole ka temal õigust Guido Belisaarele elukohta garanteerida. Kohtuistungil selgitas Guido Belisaar, et vabanemise korral saab ta öömajateenust Tartus varjupaigas seni, kuni leiab korteri Jõgeval. Seega käesolevalt Guido Belisaarel alaline elukoht puudub. Öömajateenuse võimalust varjupaigas ei saa pidada isiku alaliseks elukohaks. Olukorras, kus isikul puudub elukoht, ei ole võimalik tema üle vajalikku kontrolli teostada ning puudub ka võimalus isiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Eelneva põhjal leiab kohus, et Guido Belisaar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Menetluskulud Guido Belisaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 18.02.2016. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 18.02.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 76,20 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 76,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Guido Belisaarelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik