2-14-60820/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60820

Tsiviilasi

XX hagi D.S.i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1597,50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. septembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.S.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): D.S. (isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Valeriy Gimaev

Vastustaja (hageja): XX (isikukood XXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja J.D.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. septembri 2015 otsus

osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas (resolutsiooni

punkt 2) ning välja mõista D.S.ilt ühekordselt elatis alates

14.11.2014 kuni 01.09.2015 lapse XX ülalpidamiseks

1502,45

eurot,

alates

01.09.2015

kuni

31.12.2015

igakuuliselt elatis 195 eurot ning alates 01.01.2016

igakuuliselt elatis 215 eurot kuni lapse XX täisealiseks

saamini 06.06.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 23. septembri 2015 otsus

muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. XX hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista D.S.ilt ühekordselt elatis alates

14.11.2014 kuni 01.09.2015 lapse XX ülalpidamiseks

1502,45

eurot,

alates

01.09.2015

kuni

31.12.2015

igakuuliselt elatis 195 eurot ning alates 01.01.2016

igakuuliselt elatis 215 eurot kuni lapse XX täisealiseks

saamini 06.06.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3.3. Elatise maksmise kohustus tuleb täita elatusraha

kandmisega lapse seadusliku esindaja J.D. pangakontole.

3.4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. XX (hageja) esitas 14. novembril 2014 Viru Maakohtule hagi D.S.i (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise alates 15. novembrist

2013 kuni 31. detsembrini 2013 summas 160 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2014 summas

177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem seaduses sätestatud määrast. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja hageja isa, kuid aastaid ei ole ta last toetanud.

Korduvatele palvele maksta elatist kohtuväliselt on kostja vastanud eitavalt. Perekonnaseaduse

(PKS) kohaselt on mõlemal vanemal alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole seadusest

tulenevat kohustust täitnud.

Pärast kostja vastusega tutvumist leidis hageja, et vastuses toodud asjaolud ei tähenda

ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja konto väljavõttelt selgub vaid see, et tal puudub Eestis

töökoht ning ta tasub väga tihti piiri ületamise teenuse eest. Järelikult kostja praktiliselt ei viibi

Eestis, mistõttu ta ei saa osaleda hageja kasvatamises ega ülalpidamises. Eelmise 12 kuu jooksul

kandis kostja hageja kontole kokku 120 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata, sest hagiavalduses on märgitud, et hageja ning kostja elavad ühes korteris. Hageja

peab tõendama, et kostja ei osale lapse kasvatamises. Kostja kulutab raha lapse igapäevaste

vajaduste katmiseks ning osaleb lapse kasvatamises. Kostja maksab korteri eest (alates 17.01.2013

kuni 17.12.2014 ca 80,24 eurot kuus, millele lisandub elekter ca 19,61 eurot kuus). Kostja on

14.01.2014 ja 24.01.2014 tasunud hageja koolikohustuse täitmisega seotud kulusid kokku summas

85,20 eurot. Samuti annab kostja hagejale taskuraha ca 15 eurot kuus. Alates 01.01.2014 kuni

2014. a detsembrini on kostja tasunud hageja tahvelarvuti eest 5,93 eurot kuus ning hageja telefoni

kasutamise arveid ca 6,88 eurot kuus. Samuti ostab kostja lapsele vajalikud toiduained.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 23. septembri 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis D.S.ilt lapse XX

kasuks välja elatise perioodi 14. november 2014 kuni 31. detsember 2014 eest summas 177,50

eurot kuus ning perioodi 1. jaanuar 2015 kuni 6. juuni 2017 eest summas 195 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud elatise alammäära. Maakohus kohustas D.S.it

kandma elatise lapse seadusliku esindaja J.D. pangakontole ning määras, et otsuse täitmisel tuleb

arvestada D.S.i poolt alates 14. novembrist 2014 kuni otsuse jõustumiseni XX ülalpidamiseks

elatisena makstud summasid. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt luges kohus tuvastatuks, et hageja seaduslik esindaja ja kostja

elavad samal aadressil. Kostja on maksnud hageja seadusliku esindaja kontole ebaregulaarselt

ca 130 eurot korraga ning hageja kontole ca 15-20 eurot korraga, samuti on kostja tasunud korteri

ning telefonide kasutamise eest. Maakohtu hinnangul ei andnud kostja regulaarselt ja piisavalt

hageja ülalpidamiseks elatist, sest ta arvas, et seda ei ole vaja teha, kuna pooled elavad koos ühise

perena. Kostja konto väljavõttega luges maakohus tuvastatuks, et kostja viibib palju pere juurest

eemal ja kulutab raha välismaal (piiriületamine on fikseeritud Girf OÜ teenuse eest tasumisega).

Maakohus leidis, et asjaolul, kas vanemad elavad koos või lahus, ei ole tähtsust, sest nad peavad

igal juhul last üleval pidama. Kostja vastavad vastuväited on asjakohatud. Poolte vahel puudus

kokkulepe elatise andmiseks muul viisil ja raha lapse kätte andmiseks, seega kohus ei arvestanud

kostja vastavasisulisi vastuväiteid.

Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Elatis kuulub väljamõistmisele alates

hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 14. novembrist 2014.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. D.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 23. septembri 2015 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 100 lg-t 2. Girf OÜ teenuse eest tasumisega ei saa

tuvastada, et apellant viibib välismaal. Antud teenus fikseerib ainult piirile registreerimist. Ei ole

välistatud, et teenus jääb kasutamata. Narva elanikud käivad tihti Ivangorodis tankimas või oste

tegemas, kusjuures nad tulevad samal päeval tagasi. Apellant on käinud Venemaal piiriäärsetes

kohtades sissetulekut teenimas ning sugulasi külastamas, kuid see ei muuda tema elukohta.

Apellant elab koos vastustajaga. Vastutaja pidi tõendama, et apellant ei osale tema kasvatamises;

2) on esimese astme menetluses esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et apellant osaleb vastustaja

kasvatamises. Lapse kasvatamise all perekonnaseaduse seletuskirjast ja erialasest kirjandusest

tulenevalt peetakse silmas faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist. Apellant viitab

Riigikohtu 21. märtsi 2007 otsustele nr 3-2-1-3-07 ja nr 3-2-1-37-11. Käesoleval juhul ei ole

tuvastatud, et apellant ei ela vastustajaga koos. Makstes vastustaja elukohaga seotud kulusid, on

apellant rahuldanud vastustajaga seotud ülalpidamiskulusid vahetult;

3) on käesolevas menetluses vastustaja seaduslikuks esindaja ka apellant, kes elab vastustajaga

koos ning rahuldab ülalpidamisega seotud kulud vahetult. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks

alaealisele lapsele võis heakskiidu anda ka apellant ise;

4) on maakohtu otsuse resolutsioonis lahendamata, millisel viisil ja ulatuses tuleb kostja tehtavate

kulutustega arvestada (TsMS § 442 lg 5 rikkumine).

5. XX vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palus

jätta menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) püüab apellant ringkonnakohut eksitusse viia, väites, et ta elab vastustajaga koos. Apellandil ei

ole Eestis töökohta ning sissetuleku teenimiseks viibib ta enamuse ajast välismaal;

2) on käesolevaks ajaks apellandi ja vastustaja seadusliku esindaja abielu lahutatud;

3) on elatise nõue põhjendatud ning maakohtu otsus selge. Apellant täidab otsust ilma

täitemenetluse alustamiseta, kandes igakuiselt vastustaja seadusliku esindaja kontole 195 eurot;

4) ei ole apellant tõendanud, et ta elab peres ning täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et apellant

maksab korteri eest, ei tõenda elatise maksmist, sest ta maksab oma korteri eest. Korteri eest

tasumine tõendab omakorda seda, et apellandil on sissetulek, kuigi ta ei ela ega tööta Eestis ning

on võimeline elatist tasuma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Viru Maakohtu 23. septembri 2015 otsuse osaliselt väljamõistetud elatise suuruse osas

(resolutsiooni punkt 2) ning mõistab välja D.S.ilt ühekordselt elatise alates 14.11.2014 kuni

01.09.2015 lapse XX ülalpidamiseks 1502,45 eurot, alates 01.09.2015 kuni 31.12.2015

igakuuliselt elatise 195 eurot ning alates 01.01.2016 igakuuliselt elatise 215 eurot kuni lapse XX

täisealiseks saamiseni 06.06.2017, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära.

Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 23. septembri 2015 otsus muutmata.

TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva

ülalpidamise nõude kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning tulenevalt TsMS

§ 651 lg-st 1 ringkonnakohus ei kontrolli makkohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

eelnimetatud osas.

7. Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et Girf OÜ teenuse eest tasumisega

on tõendatud apellandi viibimine välismaal, sest nimetatud teenus fikseerib ainult piirile

registreerimist, kuid ei ole välistatud teenuse kasutamata jätmine; samuti ei muuda sage piiri

ületamine apellandi elukohta, s.o apellant elas kuni 01.09.2015 koos hagejaga ja osales tema

kasvatamises (ringkonnakohtu istungil täiendatud selgituse kohaselt).

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vastu vaielnud hageja esitatud ülalpidamisnõudele eelkõige

põhjusel, et ta elas kuni 01.09.2015 koos hagejaga ning osales tema kasvatamises, seega täitis

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning kuni 01.09.2015 puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

elatise maksmist.

PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem

elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist

makstes.

Antud juhul asjaolu, et kostja elas hagejaga ühes eluruumis, tasus tarbitud kommunaalteenuste ja

elektrienergia ning telefoni ja tahvelarvuti kasutamise eest, ei tähenda automaatselt kostjapoolset

ülalpidamiskohustuse täitmist täies ulatuses. Otsustamaks, kas kostja on täitnud alaealise lapse

ülalpidamiskohustust, tuleb kindlaks teha, millised on olnud tema igakuised kulutused lapse

vajaduste rahuldamiseks.

8. Antud juhul on vaidlusalune periood alates elatishagi esitamisest 14.11.2014 kuni 01.09.2015

(alates sellest ajast on kostja nõustunud sellega, et tal on lapse ülalpidamiskohustus seaduses

sätestatud suuruses).

Selleks, et kindlaks teha, kui suured on olnud vaidlusalusel perioodil kostja kulutused lapse

ülalpidamiseks, arutas ringkonnakohus asja kohtuistungil. Hageja seaduslik esindaja J.D. asja

arutamisest istungil osa ei võtnud ning teatas kohtule, et jääb oma kirjalikus vastuses

apellatsioonkaebusele märgitu juurde.

Lähtudes eeltoodust lähtub ringkonnakohus poolte poolt eelnevas menetluses esitatud faktilistest

asjaoludest ja tõenditest.

9. Kostja on esitanud maakohtule lapse ülalpidamise kohustuse täitmise tõendamiseks pangakonto

väljavõtte (periood 17.01.2013 – 17.12.2014, tl 14-19) ja Tele2 arved (tl 20-36).

9.1. Pangakonto väljavõttelt nähtub kostja poolt eluasemega seotud kulude kandmine (korter

Kangelaste 30-33). Ringkonnakohus leiab, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisena on

käsitletav eluasemega seotud kulude kandmine. Pangakonto ja kostja väite kohaselt on eluasemega

seotud kulud igakuuliselt keskmiselt 80,24 eurot, lapse osa on seega 26,75 eurot kuus (80,24 : 3 =

26,75). Hageja seaduslik esindaja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja on kandnud eluaseme

kulud, kuid tema väite kohaselt peabki kostja kulusid kandma, sest korter on tema oma.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on täitnud osaliselt hageja ülalpidamiskohustust perioodil

14.11.2014 – 01.09.2015 summas 255,01 eurot (9 kuud x 26,75 = 240,75 + (16 päeva x 0,89)

14,26 = 255,01), tasudes hageja eluasemekulud.

9.2. Kostja väitel on ta lapse ülalpidamiskohustust täitnud ka sel viisil, et on tasunud lapse

tahvelarvuti eest keskmiselt 5,93 eurot kuus ning telefoni kasutamise eest keskmiselt 6,88 eurot

kuus.

Kostja poolt esitatud arvetest nähtub, et novembri 2014 eest on kostja tasunud tahvelarvuti eest

5,93 eurot ning hageja kasutuses olnud telefoni eest 6,91 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et ta oleks jätkuvalt tasunud hageja tahvelarvuti ja telefoni kasutamise eest alates

detsembrist 2014. Samas on kostja ringkonnakohtu istungil selgitanud, et tahvelarvuti kasutamise

eest ta ei tasu (täpsustamata, mis ajast alates), kuid mobiiltelefoni kasutamise eest tasub ning arved

on suurenenud. Kuna hageja ei ole maakohtus esitanud vastuväiteid seoses sellega, et kostja tasub

hageja telefoniarveid, siis arvestab ringkonnakohus lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena

novembris 2014 kostja poolt tasutud 12,84 eurot (5,93 + 6,91 = 12,84) ning seejärel kuni

01.09.2015 telefoni kasutamise eest keskmiselt igakuuliselt 6,88 eurot (kostja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et mobiiltelefoni kasutamise tasu on suurenenud), kokku 61,92 eurot (9 x

6,88 = 61,92).

Lähtudes eeltoodust loeb ringkonnakohus kostja poolt alates 14.11.2014 – 01.09.2015 lapse

ülalpidamiskohustuse osaliselt täidetuks summas 329,77 eurot (eluasemekulu 255,01 eurot +

november 2014 telefoniarve 12,84 eurot + mobiiltelefoniarve alates 2014 novembrist 61,92 eurot

= 329,77 eurot).

10. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu vaidlusalusel perioodil kostja poolt hagejale

nn taskuraha andmist ning seetõttu on vastav kostja väide alusetu. Samuti ei oleks hagejale

igakuise taskuraha 15 eurot andmine käsitletav kostjapoolse osalise ülalpidamiskohustuse

täitmisena. Siinkohal on asjakohatu apellandi väide, et ta hageja seadusliku esindajana on andnud

heakskiidu ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele (s.o taskuraha andmise näol).

11. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

Antud juhul ei ole kostja esile toonud mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud

määras, mis oli 14.11.2014 – 31.12.2014 177,50 eurot, 01.01.2015 kuni 31.12.2015 195 eurot ja

alates 01.01.2016 215 eurot.

Perioodi 14.11.2014 – 01.09.2015 eest on hageja õigustatud saama kostjalt ülalpidamist

1832,22 eurot (nov 2014 94,72 eurot + dets 2014 177,50 eurot + jaan-aug 2015 1560 eurot =

1832,22 eurot). Arvestades kostjapoolset lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ulatust, tuleb

nimetatud ajavahemiku eest välja mõista kostjalt hageja kasuks ühekordselt elatis summas

1502,45 eurot (1832,22 - 329,77 = 1502,45) ning seejärel alates 01.09.2015 seaduses sätestatud

määras.

12. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS

§ 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson